AASTA SOTSIAALTÖÖTAJA: Ema kupeldas tuttavatele 13-aastast tütart

"13-aastase tüdruku ema tuli lapsele külla ja üritas talle  amfetamiini sokutada," meenutas karmi juhtumit oma tööst äsja linnalt parima sotsiaaltöötaja tiitli saanud laste turvakeskuse juhataja Priit Siig. "Lapse tausta uurides selgus, et ema on viinud teda ka oma meessoost tuttavatele prostituudiks."

Pilt: Albert Truuväärt

AASTA SOTSIAALTÖÖTAJA: Ema kupeldas tuttavatele 13-aastast tütart (1)

Merje Aus

"13-aastase tüdruku ema tuli lapsele külla ja üritas talle  amfetamiini sokutada," meenutas karmi juhtumit oma tööst äsja linnalt parima sotsiaaltöötaja tiitli saanud laste turvakeskuse juhataja Priit Siig. "Lapse tausta uurides selgus, et ema on viinud teda ka oma meessoost tuttavatele prostituudiks."

Siig on turvakeskuses töötanud 15 aastat, turvakodu enda ajalugu ulatub aga 1993. aastasse. "90ndatel sattus sinna korduvalt samu lapsi eri joobes. Oli sihtrühm, kes vajas abi, aga polnud teenust, kuhu neid suunata."


Rohkem tuge


2002. aastal loodi esialgu 14-kohaline keskus, kus praegu on 48 kohta. "Iga aasta ja päev on erinev, selles töös rutiini ei teki," nentis Siig. "Lapsed tulevad oma traumade ja keerulise taustaga, nende peres on vägivald, alkoholism, narkootikumid, nad võivad käituda ebaootuspäraselt. Jõudu annab see, kui näed oma töö tulemusi. Kui tuleb keerulise probleemiga laps ja näed, et suudad teda aidata ja tal läheb tulevikus hästi."

 
15 tööaastaga on palju muutunud, nentis Siig. "Kui tulin tööle, oli lapsi, kes süstisid heroiini. Nüüd on see asendunud fentanüüliga. Põhiline muutus on asutuse töökorralduses, mis on läinud  paindlikumaks ja last toetavamaks. Alguses oli keskus pigem karistusasutus, kuhu laps tuli karistust kandma. Minu seisukoht on see, et last on kergem aidata, kui teda kuulad. Nendel lastel on keeruline minevik ja nad on vaja nõiaringist välja aidata."  


Sotsiaaltöötaja töö ei ole kerge – Siig ütleb, et kõige tähtsam omadus on siirus ja empaatiavõime, võime tunnetada inimese muret ning ausus ja siirus. "Sotsiaaltöötaja ei saa olla kalk ametnik, kes pabereid määrib," lisas ta.


Ohtlikust kodust eemale


Lastega tegeleval sotsiaaltöötajal tuleb ette väga keerulisi juhtumeid, mis tavainimese jahmatama panevad. "Näiteks oli üks jõhker lugu, kus 13-aastase tüdruku ema tuli lapsele külla ja üritas talle amfetamiini sokutada," meenutas Siig. "Lapse tausta uurides selgus, et ema oli viinud teda ka oma meessoost tuttavatele prostituudiks."


Selliste juhtumite puhul peab kohe last aitama psühhoterapeut, talle tuleb leida uus elukoht hooldusperes või asenduskodus ning ta peab kiirelt pärisvanema juurest eemaldama. Sihikindlate töötajate abiga leidis ka ülalmainitud lugu võimalikult hea lõpu ning see laps on täiskasvanuna tubli ja edukas.


"Soovin, et tulevikus oleks selliseid toetavaid keskusi rohkem, sest on noori ja teismelisi, kes ei jõua neile vajalike teenusteni, ei käi koolis ja on sõltuvushäiretega," lausus Siig. "Oluline on ka, et keskused ei oleks kohad, kus lapsi kinni hoida, vaid nende toetamiseks, et lapsed tahaks sinna ise tulla. Näiteks sel aastal pöördus üks laps ise lastekaitsetöötaja poole, et tahab meie juurde tulla. Keskused peavad olema avatud ja toetavad."

 

 

 

MÖLDER: Sotsiaaltöö pole vaid amet, vaid ka missioon


"Sotsiaaltöö on hindamatu väärtusega, mis vahel ei hooli ka kellaajast, punasest kalendripäevast ega muust," ütles  abilinnapea Tõnis Mölder.


"Kahtlemata on keerukas väljakutse hinnata ja mõõta hoolivust, südamlikkust, rõõmu jagamist, töökust ja tahet, abivalmidust ja professionaalsust," lausus abilinnapea sotsiaal- ja tervishoiuameti korraldatud ja raekojas toimunud parimate sotsiaaltöötajate vastuvõtul.

 

 

Sotsiaaltöötaja on kui Hunt Kriimsilm, kel üheksa ametit

Hooldekodutöötajal tuleb vahel jageleda ka kohtutäituritega, sest haiglas viibimise ajal on mõnel eakal jäänud arved maksmata.

Üks tunnustatud sotsiaaltöötajatest Õnne Aasmäe on töötanud kümme aastat Iru hooldekodus. Seal elab 334 hoolealust, kes vajavad ööpäev läbi hoolt ega ole suutelised enam iseseisvalt elama.


Aasmäe sõnul on küll tähtis, et eakas saaks võimalikult kaua elada kodus, sest seal tunneb inimene end kõige paremini, ent kui vanainimene juba hakkama ei saa, otsustab ta tihti ise tulla hooldekodusse. "Siin on inimene päeval ja ööl valvatud ning lähedased, kes igapäevaselt ka tööl peavad käima, ei pea muretsema selle pärast, kas põdur vanainimene saab piisavalt hoolt," selgitas ta. Tihtipeale on ka üksi elavad vanainimesed üsnagi üksikud ning hooldekodus tekib neil suurem võimalus omavahel suhelda. Tegevusi hooldekodus jagub.


Aasmäe sõnul on sotsiaaltöötaja töö juures kõige tähtsam oskus  teisi kuulata. "Keerukate probleemide puhul tuleb mõistlikud lahendused leida. Ka kohtutäituritega on mul tegemist olnud. Haiglas viibimise pärast on mõnel vanuril jäänud arved maksmata. See on pikem protsess ja peame neile abiks olema, et asju korda saada," kirjeldas ta oma igapäevaseid tööülesandeid. "Dementsete inimeste puhul on vaja palju kannatust. Samas võib ta oma lapsepõlvest terve päeva rääkida."


Üks osa Aasmäe tööst on lahkunute majast välja saatmine. Ehkki Iru hooldekodus on ka nooremaid, on suurem osa klientidest siiski vanemad inimesed. "Kõige raskem on see, kui pean majast saatma välja kliendi, kes on siin rõõmsameelselt elanud ja ühel päeval teda enam ei ole. Suremisega leppimine on kõigi jaoks raske. Peab ju ka sugulastele toeks olema," rääkis Aasmäe. "Hea oskus on töö- ja eraelu lahus hoida, aga see puudutab ikka ka ennast."


Samas toob töö talle ka ohtralt rõõmu. "Nägin hiljuti linnas klienti, kes meie teenusel oli, aga lahkus majast. Ta väga tänas toetuse eest ja ütles, et tuleb nüüd eluga väga hästi toime. See näitab, et oled midagi õigesti teinud."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...