ABIKÄSI NÕRGEMALE: Tüüpiline töötu on keskealine erialase hariduseta naine

"Pikka aega töölt eemal olnud inimeste enesehinnang kannatab, sotsiaalsed kontaktid vähenevad ja lõpuks võib kaduda soov ja julgus võõraste, sh tööandjatega suhelda ja kodust väljas käia," nentis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets. "Tööharjumuse kadumisest ehk isegi enam mõjutab madal enesehinnang." Pikaajalisi töötuid aitab nüüd tööellu naasta 130-tunnine tasuta kursus.

Pilt: Scanpix
Eesti

ABIKÄSI NÕRGEMALE: Tüüpiline töötu on keskealine erialase hariduseta naine

Kai Maran

"Pikka aega töölt eemal olnud inimeste enesehinnang kannatab, sotsiaalsed kontaktid vähenevad ja lõpuks võib kaduda soov ja julgus võõraste, sh tööandjatega suhelda ja kodust väljas käia," nentis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets. "Tööharjumuse kadumisest ehk isegi enam mõjutab madal enesehinnang." Pikaajalisi töötuid aitab nüüd tööellu naasta 130-tunnine tasuta kursus.

Kuigi praegune töötuse määr on saavutanud 4,7%-ga masueelse taseme (aastal 2007 oli see 4,6%), on tuhanded inimesed pikaajalise töötuse tõttu praegugi tööturult eemal. Praegune tüüpiline töötu on töötukassa andmeil keskealine erialase hariduseta naine, kes enne töötuks jäämist oli ametis lihttöölisena või teenindus ja- müügitöötajana.

"Kogeme sageli, et pikka aega töölt eemal olnud inimeste enesehinnang kannatab, sotsiaalsed kontaktid vähenevad ja lõpuks võib kaduda soov ja julgus võõraste, sh potentsiaalsete tööandjatega suhtlust alustada ja kodust väljas käia," lausus  Liivamets.

Pikaajalisi töötuid on töötukassa andmeil registreeritud 31 858 töötu seas üle Eesti kolmandik ehk 10 414. Liivametsa sõnul on see suur arv, sest neil inimestel on oht tööharjumused üldse kaotada. "Kindlasti pole hea end nö maailmast ära lõigata, koduseinte vahel peidus olla," mainis ta. "Pikaajalisi töötuid ohustab tööharjumuse kadumisest ehk isegi enam madal enesehinnang."

Õppida pole häbiasi

Just neid, vähemalt kuus kuud tööta olnud inimesi aitab peagi linna tellimusel MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, mis korraldab tasuta koolituse "Samm Eesti tööellu". Tallinnas algava kursuse koolitustsükkel on 130 tundi. Vajadusel saab veel tasuta karjääri-, psühholoogilist, võla- ja sõltuvusnõustamist.

Kursusele lubas end kirja panna ka keskealine Virve, kel linna tööotsijate koolitustega juba varasemast head kogemused. "Olen targemaks saanud," väitis naine, kel pole kindlat eriala, küll aga eelnev töökogemus puhastusteenindaja ja õmblejana. "Eriti arvutitundmises, neil kursustel olen käinud juba paar korda ja CV kirjutamine-saatmine on kõigiti selge. Linna tasuta koolitused õpetasid ka suhtlema võimaliku tööandjaga. Naistel näib olevat raskem tööd leida, sest nemad kaebavad tervise üle rohkem. Minugi füüsiline tervis pole väga hea, seega sobiks poole koormusega töökoht. Näiteks aastaid tagasi sain koondamise järel linna tööbörsi kaudu reisisaatja koha, kuid seda ametit jätkus paraku vaid aastaks."

"Töötus mõjutab kõiki isemoodi," tõdes pikka aega tööturult eemal olnud töötuid koolitanud Kadri Jäätma. "Põhjused, miks jäädakse pikaajaliselt töötuks, on erinevad. On tervisemured, on lihtsalt käegalöömist, alkoholismi, argielust kõrvale hoidmist ja narkoprobleeme. Kes on end kodutuks joonud, neile jäävad laenud ja makseraskused. Tööharjumused on kiired kaduma. Ühte lahendust siin paraku ei ole ja laia lauaga lüüa ei saa! Koolitades annab kõige parema tulemuse nö peentöö, kus igaühele lähenetakse individuaalselt."

Jäätma tunnistas, et on isegi hiljuti põhjaliku enesetäienduse läbi teinud. "Kes juba koolitusele tuleb, peab oma oskusi ja võimeid tundma ja teadma," ütles koos linnaga töötutele keraamikatunde korraldanud naine. "Sest ka uuesti õppima minna pole mingi häbiasi. Eri eluetappidel on inimeste soovid midagi saavutada või juurde õppida erinevad. Nagu mul endalgi! Kuigi olen elukutselt kõrgharitud keraamik ja eluaeg sel alal tegutsenud, käisin ma isegi Olustvere maamajanduskoolis juurde õppimas. Koolis polnud ma treimist õppinud nii palju, kui vaja oleks! Selline lisakursus mõjus väga motiveerivalt."

Õpetab tööd ja pereelu ühendama

Keskuse juhataja Veronika Varepi sõnul arvestab programm kõigiti õppija eripäraga. "Meie metoodika annab tööotsinguiks psühholoogilise ettevalmistuse ja nõustab nii tööintervjuud andma kui ka hiljem töö ja pereelu ühildama," rääkis Varep. "Tööõigus õpetab tööandjaga lepingut sõlmima ja annab ülevaate mõlema poole kohustustustest ja õigustest. Kellele rühmatöö ei sobi, neile pakume individuaalset nõustamist. See võimalus on kõrvuti rühmatööga täiesti olemas."

Koos hakatakse käima ka vabamas vormis tööklubis. "Tööklubiga alustame juba koolituse ajal, kord nädalas kolm tundi, ja see on suunatud juba konkreetseile tööotsinguile," rääkis Varep. "Juhendaja aitab näiteks CV-d koostada, samuti on klubisse oodatud esinema ettevõtjad või läheme kogu tööklubi seltskonnaga mõnda ettevõtet külastama. Suur osa on ka vaimse tervise hoidmisel, nii mahuvad selle kolme tunni sisse näiteks joogaharjutused."

Inimeste eripära arvestab ka koolituse hilisem tööpraktika valitud ettevõttes juhendaja või mentori toel oskusi omandades. "Praktikakohti valime samuti individuaalselt ja sugugi mitte sel printsiibil, et leiame kaubanduskeskuses suurel arvul kärulükkaja tööd," mainis Varep. "Hea näide on üks tütarlaps, kes läks täiendkoolitusele õppima jumestust, suundus seejärel Vanemuise  teatrisse tööpraktikale ja jäigi sinna tööle. Lapsehoidja koolitus ja praktika lubab hiljem tööle minna lasteasutusse näiteks abiõpetajaks. Aiandushuvilised on leidnud praktika järel tööd Tartu aianduspoodides. Tartus oleme tööotsijaid nõustanud pikka aega ja praktika näitab, et umbes 40% neist läheb tagasi tööle või alustab ettevõtlusega."

Suheldes leiad töö kiiremini

"Oluline on pöörata tähelepanu tegevusele väljaspool kodu ka siis, kui töö otsimine venib planeeritust pikemaks," lausus Liivamets. "Kontaktide hoidmine lähedaste, sõprade ja endiste kolleegidega aitab säilitada enesekindlust ja annab julgust uusi võimalusi proovida. Lisaks on avatult tuttavate ja endiste kolleegidega suheldes lihtsam uut tööd leida. Oma aktiivsuse ja enesekindluse hoidmist toetab pikale veninud tööotsingute taustal näiteks ka  vabatahtliku töö tegemine või õppima asumine ja oma oskuste arendamine."

"Pikaajalisi töötuid on raske motiveerida, kuid koolitus aitab kadunud usku taastada, oma harjumuspärasest mullist välja saada ja uusi võimalusi avada," lisas Jäätma. "Kuigi arvatakse, et tulemust ei pruugi kohe tulla, maksab ka see, et inimene tunneb end ühiskonda kaasatuna. See näitab meie kõigi hoolivust nende suhtes, kes teatud hetkel nõrgemad ja maha jäänud. Julgustan kõiki end võimalusel juurde koolitada!"

Tallinnast saab projekti kestuse jooksul (2019-2020) abi 60-70 inimest. Linn kaasrahastab projekti kokku 37 500 euroga. Euroopa sotsiaalfondi poolt on projekt märgitud edukaks, kui 30% projektis osalenud inimestest on jõudnud tööturule.

Takistuseks oskuste puudus

• Töötukassa andmeil on töötute seas rohkem naisi ja erialase hariduseta inimesi (põhikooli või keskkooli lõpetanud), kelle oskused on seetõttu ebapiisavad. Pikaajalistest töötutest on ebapiisavate oskustega koguni 70%. Neist veerand tegi eelnevalt lihttööd.

• Kõige rohkem on töötuid vanuses 24-54 eluaastat, kes enamasti kuuluvad riskirühma – on pikaajalised töötud, ei valda keelt, vähenenud töövõimega vms. Enne töötuks jäämist töötasid nad enamasti lihttöölisena, teeninduses või kaubanduses.

• Tallinnas on praegu 8955 töötut, neist 3954 meest ja 5001 naist. Töötus väheneb – veel veebruaris oli töötuid 9516. Tallinna ja Harjumaa töötute hulgas on võrreldes Eesti keskmisega vähem vähenenud töövõimega inimesi (Tallinnas ja Harjumaal 22%, Eestis kokku 31%) ja rohkem kõrgharidusega tööotsijaid. Tallinnas ja Harjumaal on 42% tööotsijatest kõrgharidusega, Eestis kokku on kõrgharidusega tööotsijaid 31%.

• Pikaajaliste töötute osakaal on Tallinna ja Harjumaa töötute hulgas sarnane Eesti keskmisega (kolmandik töötutest on pikaajaliselt tööta).

Tasuta toit ja sõit, lapse saab jätta hoidu

• Koolituse "Samm Eesti tööellu" sissejuhatav infotund toimub  21. augustil kell 12 aadressil Laulupeo 24 (maja asub sõiduteest natukene eemal).

• Oodatud on vähemalt kuus kuud või kauem tööturult eemal olnud, kes praegu ei õpi. Koolitusel ja lühiajalisel kursusel osalemine ei lähe siinjuures arvesse.

• Infotundi saab registreerida tel 5303 5517 või kristina@jmk.ee. Koolitusel on tasuta toitlustus, vajadusel kompenseeritakse sõidukulud ning korraldatakse lapsehoid.

Laadimine...Laadimine...