Abilinnapea Kalle Klandorf: vanade pargipuude hooldusega tagatakse eelkõige nende ohutus inimestele

"Enne puu langetamist veendutakse alati linnupesade puudumises ja olukorras, kus puul on aktiivne linnupesa, puud kindlasti maha ei võeta," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. Suurte puude mahavõtmine või suurem hoolduslõikus linnas tekitab ikka ja jälle inimestes küsimusi, miks seda tehakse ning milline luba puude raiet reguleerib. 

Pilt: Ilja Matusihis
Tallinn Loodus Keskkond

Abilinnapea Kalle Klandorf: vanade pargipuude hooldusega tagatakse eelkõige nende ohutus inimestele

Õnne Puhk

"Enne puu langetamist veendutakse alati linnupesade puudumises ja olukorras, kus puul on aktiivne linnupesa, puud kindlasti maha ei võeta," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. Suurte puude mahavõtmine või suurem hoolduslõikus linnas tekitab ikka ja jälle inimestes küsimusi, miks seda tehakse ning milline luba puude raiet reguleerib. 

Maikuu lõpus jäi möödakäijatele silma Snelli tiigi ääres kasvavate vanade hõberemmelgate hoolduslõikus.

Abilinnapea Kalle Klandorf selgitas Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna spetsialistide antud infole tuginedes, miks need puud sellise ilme on saanud. Ta ütles, et tegemist on hõberemmelgatega, mis liigina muutuvad vanemas eas harude murdumise tõttu ohtlikuks.

"Toompargis on mitmel puul seda juba juhtunud. Seetõttu on pargi külastajate ohutuse seisukohast võimalik valida kas puude raie või tugeva tagasilõikuse vahel," selgitas ta. "Remmelgad ajavad tüvel asuvatest uinuvatest pungadest uusi võrseid, st tekib uus vähendatud võra. Näitena võib selliseid puid näha Ristiku tänaval. Seetõttu otsustati puudele teha just tugev tagasilõikus." 

Puude olukorda hinnati eelnevalt hoolikalt ja kuna sealsete puude hooldamise eesmärgiks on vanu ajaloolisi puid ohutult ja võimalikult kaua pargiruumis hoida, siis otsustati teostada hoolduslõikus ning juba enne ladvatud ja väga suurte vesivõsudega puud säilitada.

Aktiivse linnupesaga puud maha ei võeta

Tallinna linnas reguleerib puude raiet ja hoolduslõikust Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 "Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord", selgitas Klandorf.

Näiteks Falgi tee lähistel maha võetud puude raie on tingitud Tallinna vanalinna kindlusrajatiste – Türgi tiiva ja Gooti reduudi rekonstrueerimisest. "Projekti menetlemisel püüti väärtuslikke puid võimalikult palju säilitada ja raiesse määrati vaid kõige hädavajalikum," informeeris abilinnapea.

Kuidas aga tagatakse, et puudes pole linnupesi? Falgi pargi suurte puude raie toimus enne lindude pesitsusperioodi. "Enne puu langetamist veendutakse alati linnupesade puudumises ja olukorras, kus puul on aktiivne linnupesa, puud kindlasti maha ei võeta," ütles Klandorf.

Küsimusi võib tekitada ka see, miks on puud jäetud raieplatsile nn vedelema. "Mahajäetud puutüved pakuvad hetkel võimaluse istumiseks ja vaadete nautimiseks, näiteks Türgi tiiva puutüved. Hilisemas protsessis kõdupuiduna pakuvad tüved elamisvõimalust erinevatele putukatele ja elusorganismidele, rikastades elukeskkonda ja aidates seda hoida tervemana. Tööd mõlemal kindlusrajatise alal on pooleli," vastas Klandorf.

Raieloa taotlusel peab alati olema põhjendus

Raieload leiab iga huviline Tallinna raielubade andmekogu kaudu ise internetist üles. Kui soovitakse teada, miks on luba väljastatud, siis tasub esitada linnaosavalitsusele vastav järelepärimine.

"Väljastatud raieluba annab õiguse puud raiuda, kuid ei kohusta seda tegema. Millal ja kuidas puude raie toimub, jääb kinnistu omaniku otsustada," selgitas abilinnapea.

Puude raie ja hoolduslõikuse tellib kinnistu omanik. Toompargis toimuva on tellinud Tallinna Kesklinna Valitsus, kes on läbiviinud riigihanke ning sõlminud parima pakkujaga hankelepingu teenuse osutamiseks, selgitas Klandorf.

Linnakodanikel on huvitav teada ka seda, mida Tallinna parkides langetatud puudega tehakse.

Klandorf selgitas, et näiteks Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel oleval maa-alal koristab raiejäägid hankelepingu partner. "Meile teadaolevalt tehakse sellest haket. Väiksemate okste ja põõsaste tagasilõikamisel kohapeal tehtavat hakkpuitu kasutatakse istutusalade multšimiseks. Jämedamaid puutüvesid eksponeeritakse linnaruumis, nii elukeskkonna rikastamise kui mälupildi elushoidmise eesmärgil, näiteks tormimurdudest lebama jäetud puutüved Lindamäel ja Falgi pargis," selgitas ta.

Asendusistutuse kohustust rakendatakse vaid ehitusaluse raie korral. Projekteerimise käigus uuritakse ka kinnistul kasvavate puude tervislikku seisundit ja vajadusel teostatakse asendusistutus.

 

 

Laadimine...Laadimine...