ABIST ILMA: arst kolib linna teise otsa ja  haige vaadaku ise, kuidas kohale jõuab

Pärnumaa perearst Madis Veskimägi ütles, et kui tahad kolinud perearstist loobuda ja end kodule lähemal töötava perearsti juurde ümber registreerida, saadetakse inimene sageli tagasi, eriti kui ta on vanem ja haige.

Pilt: Scanpix

ABIST ILMA: arst kolib linna teise otsa ja haige vaadaku ise, kuidas kohale jõuab (2)

Ivo Karlep

"Minu jalad on haiged ja mul on raske kõndida ning seista.  Autot mul ei ole, raha taksosõidu peale kulutada samuti mitte," kurdab vanaproua Helmi, kelle perearst kolis kodu juurest Mustamäelt Lasnamäele. "Kui bussides vabu istekohti pole, on mul valus seista, tavaline arsti juures käik on mulle nüüd piin. Ka hirm bussis haigusse nakatumise ees hoiab mind tagasi."

Helmi oli väga üllatunud, kui ta retsepti pikendamiseks perearstile helistas ja selgus, et arst on ära kolinud. "See oli ikka päris paras lops, kui kuulsin, et uus koht on Lasnamäel, Ülemiste linnakus," rääkis varsti 70. sünnipäeva tähistama hakkav naine. "Mind häirib ikka väga see kauge asukoht, pean sinna kahe bussiga sõitma, kuna otseühendust Lasnamäega pole. Minu jalad on haiged ja mul on raske kõndida ning seista. Autot mul ei ole, raha taksosõidu peale Lasnamäele kulutada samuti mitte. Ma pean põhiliselt käte najal ronima bussi ja samamoodi vaevaliselt sealt maha minema,  see on ikka väga vaevaline. Ning siis algab teise bussiga jälle kõik otsast peale. Kui veel vabu istekohti ka pole, siis on seismine minu jaoks valus. Kujutage nüüd ette, milline piin on mulle üks tavaline arsti juures käik! Enne võisin kodu lähedal olevasse polikliinikusse sõita ka taksoga, see ei olnud nii väga suur kulu." 

Arst kolib ja haige kannatab

Helmi kardab ka koroonasse nakatumist. "Nüüd, kui vohavad nakkushaigused, on kahe bussiga sõitmine topelt ebamugav, juba ainuüksi hirm nakatumise ees hoiab tagasi," lausus ta. "Ma ei taha üldse enam arsti juurde minnagi. Mitte et mul midagi perearsti vastu oleks. Mu arst on kena ja tark ja vastutulelik. Seepärast pole ma ka otsinud uut arsti koduses polikliinikus, aga varsti vist peab seda tegema, sest sinna Lasnamäele minemine muutub iga aastaga raskemaks… Ma ei saa aru, kuidas kodu juurest kaob ära perearst?"

Helmi juhtum pole ainus. On üsna levinud nähtus, et perearstid kolivad patsientide arvamust kuulda võtmata teise kohta, ja inimestele on see väga ebamugav. Keegi ei saa keelata, kui arst tahab oma töökohta muuta, kuid sel juhul peaks olema patsientidel võimalus saada kodu lähedalt endiselt abi mõnelt teiselt perearstilt. Kahjuks on see võimalus praegugi rohkem teoreetiline kui igapäevaelus toimiv.  Tuleb välja, et patsiendid on oma perearsti juurde kinnistatud.

"Eeskätt üksi elavad vanemaealised inimesed on vaateväljast kõrvale jäänud," lausus Pärnumaa perearst Madis Veskimägi. "Kui tahad kolinud perearstist loobuda ja end kodule lähemal töötava perearsti juurde ümber registreerida, saadetakse inimene sageli tagasi, eriti kui ta on vanem ja haige. Siin Pärnus oli kaebus, et noored inimesed, kes töötavad Soomes, saavad endale perearsti, aga nende vanemad ei saa – neile öeldakse, et vabandust, nimestikud on kõik täis. Vaat seda ma nimetaksin kriisiks arsti eetikas!"

Veskimägi sõnul on see kõik väga tõsine signaal. "Tulusam on muidugi patsient, kes töötab Soomes, sest too tülitab ju palju vähem arsti kui haige vanainimene," nentis ta. "Selline suhtumine on minu meelest tõeline sigadus. Aga just selline olukord meil praegu valitseb."
Pärnus kolis suur hulk perearste keskusest linnaserva, kuhu patsientidel on autota raske minna. "Ühel päeval otsustasid  kõik Pärnu kesklinnas tegutsenud seitseteist perearsti minna linna haigla juurde ehitatud uude tervisekeskusesse," rääkis Veskimägi.  "Patsiendid, kes olid harjunud käima Pärnu kesklinnas, umbes 10 000 inimest, on praegugi väga pahased. Ja iga päev tilgub nüüd ära läinud perearstide nimistust patsiente kesklinna tagasi. Keegi ei küsinud patsientidelt, kuidas nemad nüüd saavad perearsti juurde."

Muuhulgas kolisid ka Nõmmel asuva Tallinna perearstikeskuse arstid Lasnamäele. Mustamäe ja Nõmme inimesed pidid hakkama mitme bussiga Ülemistesse sõitma. See puudutab ainuüksi Mustamäel 3000-4000 inimest, kellest enamik on eakad. Eakad vajavad arsti keskmisest rohkem, kuid nad ei suuda käia tohtri juures teises linnaservas.

"Inimesed pöörduvad kogu aeg linnaosavalitsusse küsimusega, millal saab jälle oma linnaosas arsti juures käia," lausus Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. "Tegime kõik, et leida sellele küsimusele lahendus. Ja linn siiski leidis lisaks ühe perearsti koha."

Uusi arste keeruline leida

"Oleme võtnud soovijaid, kellele on täiesti vastuvõetamatu Ülemistesse perearsti juurde liikumine, meie ettevõtte perearstide nimistutesse nii palju kui võimalik," ütles Tallinna perearstikeskuse senine juhataja, praegune Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Oma kolleegidega linna perearstikeskusest Lasnamäele kolinud perearst Kristel Amjärv ei soovinud Pealinnale kommenteerida, mis sundis teda eelmisel aastal sellist otsust tegema, arst katkestas telefonikõne. Mullu rääkis Amjärv "Aktuaalses kaameras", et arstid töötavad ju jätkuvalt pealinnas. "Tallinn on maailma mõistes nii väike linn, siin liigub ühistransport ja kõik võimalused on olemas, et natukene rohkem ringi liikuda. Tallinn pole nii suur linn, et siin igalt poolt kuhugi ei jõuaks."

Millised olid teise keskusesse liikunud perearstidele tehtud konkreetsed pakkumised, seda Haukanõmm ei teadnud, aga tema kinnitusel olid nende keskuse töötasud täielikult konkurentsivõimelised. "Kindlasti ei ole arstide lahkumise tõsiseltvõetavaks põhjuseks Mustamäe tervisekeskus, kus perearstidele on loodud head tingimused," lisas Haukanõmm.

Pärast oma lahkumist andis Amjärv "Aktuaalses kaameras"   mõista, et üks põhjus oli arstide soovimatus maksta oma nimistu arvelt palka munitsipaalperearstikeskuse nõukogu liikmetele. Haukanõmm ei näe aga nõukogu liikmete palgas midagi halba, sest ettevõtjatest perearstid ju võtavad dividende välja. Neil jääb haigekassa antavast ravirahast nii palju üle.

Perearstide nappus on aga Haukanõmme kinnitusel palju laiem ja tõsisem probleem. "Uute perearstide leidmine on väga keeruline terves riigis," märkis ta. "Selleks, et vältida tulevikus eelmise suve olukorda, kus ühest piirkonnast koondub uude terve hulk perearste, peab andma terviseametile nn kaalutlusõiguse uute tegevuslubade väljastamisel. Peab analüüsima, milline arstide hulk peab olema mingis piirkonnas, et igale linnaelanikule oleks tagatud elutähtis teenus elukoha läheduses."  

Riik võiks maksta palka

Mõistlik lahendus pole koondada suurt hulka perearste inimeste elurajoonist äripiirkonda, nagu see äsja Tallinnas juhtus. Haukanõmme arvates tuleks praeguse olukorra tekkimise põhjuste väljaselgitamiseks analüüsida kogu aastatetagust perearstinduse reformi. "Praegu peame igal juhul tõdema, et noored arstid ei ole huvitatud võtma nimistut ja töötama perearstina," nentis ta. Paljud arstid ongi arvamusel, et praegust perearstisüsteemi tuleks hakata kohe muutma, kui me ei taha, et esmatasandi arstiabi viie aasta pärast üldse hääbub. Suurem osa perearste läheb varsti pensionile ning noored ei taha ettevõtjaks hakata. Või kui hakkavadki, siis pagevad esimesel võimalusel Soome, veeretades peamise töö palgatud asendajate õlule, kes võivad peagi omakorda mujale kaduda.  

Tallinna-suguses suures linnas annab ainult kas riiklik või munitsipaalne perearstikeskus edaspidi mingigi kindluse, et kui õnnestub nimistute korda muuta, viiakse patsiendid automaatselt üle oma kodulähedase arsti nimistusse. Tallinna linnale kuuluv perearstikeskus loodigi just selleks, et vältida olukorda, kus igas linnaosas pole võimalik perearsti juurde pääseda. Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats on teinud oma südameasjaks linnaossa perearste juurde meelitada. Ta loodab, et õnnestub ehk ka muuta senist korda ning patsiendid ei pea jääma oma ärakaranud perearsti nimistusse, vaid neil tekib õigus kodu lähedal arstiabi saada.

"Meie nimistute suurus muutus märkimisväärselt peale pereheitmist, praegu aga suureneb jätkuvalt iga kuuga," kinnitas ka Haukanõmm.
Doktor Madis Veskimägi on arvamusel, et riik peaks maksma haigekassa kaudu perearstidele palka ja omavalitsus looma neile töötingimused. "Äriloogikal ja konkurentsil toimiv meditsiinisüsteem on väga kaugel vajadusepõhisest või mõistuspärasest," ütles Veskimägi, lisades, et raha ja ravimine ei sobi praegusel kujul hästi kokku. Tema arvates on täielik jama see jutt, et esmatasandi meditsiini jaoks ei jätku raha. "Raha on isegi liiga palju," leidis ta. "See aga ei kulu sugugi kõik inimeste ravimisele." Ta tõi näiteks, et ettevõtjatest perearstid ostavad pigem kalli sõiduauto kui mõne vajaliku diagnostikaseadme, rääkimata juba nii kallist asjast nagu invabuss, millega haigeid vastuvõtule sõidutada. Perearstide ülekuldamine haigekassa rahaga tuleb kriitikute arvates kohe ära lõpetada.

Taotlus abi saamiseks

Mustamäe vanem Lauri Laats leidis, et arstide põua puhul, mis praegu valitseb, peaks perearstidel olema rohkem patsiente. Laats on aktiivselt hakanud mustamäelaste rahulolematusele lahendust otsima ka riigikogust, saates sotsiaalkomisjonile märgukirja. "Seal tahetakse nüüd seadust muuta, sest praegu ütleb see, et patsient on kinnistatud arsti külge," mainis linnaosavanem.

Haukanõmm selgitas, et Mustamäe piirkonna murede lahendamiseks on vaja rohkem perearste. "Perearstikeskuses näiteks alustas augustis tööd uus perearst, kuid see on ainult tilk meres," ütles ta. "Üks võimalus on anda luba moodustada uus nn null-nimistu, mis tähendab, et leidub perearst ja perearstikeskus, kes on valmis alustama nullist uue nimistu loomisega, mis on aeganõudev ja pikk protsess. Tallinna perearstikeskus on  loomulikult valmis seda ka tegema. Riigil tuleks praegune süsteem auditeerida ning usun, et Eesti perearstide selts, sotsiaalministeerium, terviseamet ja ülikoolid leiavad parima lahenduse."  

Laats möönis, et praegune olukord on kurb, aga see muutub. "Ootame ja taotleme sotsiaalministeeriumilt nullnimistuga uut perearstikohta, mis tähendaks, et lähiajal tekiks Mustamäele juurde veel üks arst, kes saaks rohkem patsiente," selgitas ta. "Loodetavasti õnnestub ka lisanimekiri ja saame konkursi peagi välja kuulutada. Inimesed igatahes ootavad, et saaks Lasnamäel asuva arsti nimekirjast üle tulla."
Amjärv on väitnud, et perearstid ja pereõed teevad väga rasketele haigetele ja eakatele koduvisiite ja võtavad ka analüüse, kui voodihaigel või väga eakal on keeruline ka kõrvaltänavasse arsti juurde minna. Haukanõmm leiab aga, et praegu kulutavad perearstid igasugusele muule tegevusele peale ravimise ebaproportsionaalselt palju aega. Olukorra parandamiseks on tema sõnul vaja lihtsustada infosüsteeme, teha need kasutajasõbralikumaks ning muuta rohkem andmeid ristkasutatavaks. Siis jääks perearstil rohkem aega tegeleda patsiendiga ning arstide nimekirjad võiksid olla praegustest palju pikemad. "Meie ettevõtte struktuuri näitel võime öelda, et omavalitsuse osalusel saavad meie perearstid täielikult pühenduda esmatasandi arstiabi pakkumisele, koormamata ennast administratiivtööga," lausus Haukanõmm.

Doktor Veskimägi nimistus on üle 2200 patsiendi, mida on rohkem kui perearstidel tavaliselt. "Nimistu on mul suur just sellepärast, et inimesed ei peaks sõitma kuhugi kaugele arsti juurde," selgitas ta. "Ma tahan, et Eesti inimene saaks igal pool arstiabi ja et meditsiinis valitseks koostöö ja tööjaotus, mis on ka edu alus."

Meedikute palk peaks sõltuma nende oskustest ja töökogemusest

Natuke vähem kui aasta eest avaldas Veskimägi Pealinna ajakirjanikule mõned oma kriitilised mõtted praeguse perearstinduse olukorra kohta.

Selle järel pole aga tema kinnitusel mitte midagi paremuse poole muutunud. Artikli käegakatsutavaks tagajärjeks oli vaid see, et sõnakas arst heideti perearstide seltsist välja.

"Minu süü seisnes ainult selles, et ma tahan, et kõigile inimestele mõeldud kvaliteetset esmast arstiabi saaks Eestis ka veel viie, kümne ja kahekümnegi aasta pärast," selgitas ta. Praeguste arengute jätkudes on see tema sõnul aga seatud suure küsimärgi alla.

Doktor Veskimägi ettepanekuid arstiabi korralduse muutmiseks

• Perearstidele kuuluva 500 äriühingu vahendusel ei ole nende töö korraldamine enam jätkusuutlik. Meditsiiniasutuste käibest kandub umbes kolmandik nende kasumiks.

• Olulist riigi teenust nagu esmatasandi meditsiin ei saa rajada üksikutele perearstidele.

• Rahastuse kasvuga tekib massiefekt – suurema summa rahaga saab teha suuremaid asju. "Töötan nelja pereõega, kelle tunnitasu on 12-15 eurot ehk umbes kaks korda kõrgem tavalisest," kirjeldas Veskimägi. "Võin maksta asendavale perearstile tunnitasu 25 eurot ehk 4250 eurot kuus pluss lisatasu protseduuride ja uuringute eest, ning muretseda veel hästi remonditud ametikorteri ja auto. Ostsin tõstukiga invabussi ratastooli- ja raamihaigetele. Selle kilomeetri hind jääb vahemikku 25-50 senti või on hoopis patsiendile tasuta, sõidukist on juba olnud kasu mitmele patsiendile ja nende lähedastele. Selline sõiduk võiks kuuluda iga perearstikeskuse juurde asendamaks sageli põhjendamatult kallist sõiduautot."  

• Võiks rajada sihtasutuse esmatasandi arstiabi toetamiseks. Esmatasandi rahastamine oleks piisavalt hea, et rajada hästi toimiv meditsiiniasutuste võrgustik ja maksta töötajatele väärt töötasu.

• Maatervisekeskuste juurde peaks kuuluma korralik ametikorter ja lisatasu kauguse eest. Linnades võiks olla suured hea varustuse ja eri spetsialistidega kompetentsikeskused. Pisikesed perearstikeskused näivad imearmsatena, kuid sisulist tööd ei saa seal teha ja patsient peab liialt rändama eri raviasutuste vahel.

• Meedikute palk sõltugu nende tegelikest oskustest ja töökogemusest, mitte muudest asjaoludest. See motiveeriks tõeliselt õppima ja ja midagi uut tegema, mitte suunama patsienti eriarsti juurde.

• Alustav perearst ei tohiks oma aega ja energiat kulutada olme- ja varustusmurede lahendamisele.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...