Abitaja leiab üksikule eakale või puudega inimesele telefonisõbra

"Ma olen väsinud "õnneliku inimese" maski all olemisest. Tahaksin olla mina ise ja et keegi kuulaks, kuidas mul tegelikult läheb ning ehk aitaks mul sellest emotsionaalsest august välja saada," ütles inimene, kes sai teiste hulgas telefoninõu eakatele ja puudega inimestele mõeldud Abitaja programmist.

Pilt: Sirli Haavik

Abitaja leiab üksikule eakale või puudega inimesele telefonisõbra

Krista Kiin

"Ma olen väsinud "õnneliku inimese" maski all olemisest. Tahaksin olla mina ise ja et keegi kuulaks, kuidas mul tegelikult läheb ning ehk aitaks mul sellest emotsionaalsest august välja saada," ütles inimene, kes sai teiste hulgas telefoninõu eakatele ja puudega inimestele mõeldud Abitaja programmist.

Abitaja pakub eakatele ja erivajadustega inimestele nõu ja võimalust suhelda, see viib kokku abivajajad ja vabatahtlikud abistajad. Telefoninõustaja Elena sõnul ongi helistajate põhimure soov rääkida. "Sageli ei ole inimesel tervislikel põhjustel laia suhtlusringi, ent juhtub sedagi, et suhtlusring on küll lai, kuid need inimesed on juba liiga omad ega too enam ellu särtsu või uudsust," selgitas nõustaja. "Üks abiküsija pihtis kohe sissejuhatuseks: "Teate, ma olen väsinud "õnneliku inimese" maski all olemisest. Tahaksin olla mina ise ja et keegi kuulaks, kuidas mul reaalselt läheb, ning ehk aitaks mul sellest emotsionaalsest august välja saada.""

Projekti eestvedaja Sirli Haavik OÜ-st Surts Koolitus kinnitas, et üksildust on väga palju. "Inimesed vajavad suhtlemist ja ära kuulamist," lausus ta. "Soovi korral leitakse abivajajatele vabatahtlik, kellega igal nädalal vestelda, ning temast saab abivajajale n-ö telefonisõber."

Et elus oleks rohkem head

Seni kogutud tagasiside näitab, et abisaajad on rahul teenuse ja oma vestluspartneritega. "Paljud sooviks isegi tihemini rääkida," lausus Haavik. "Abivajajad ei taha mitme eri inimesega oma asjadest rääkida."

Vabatahtlik Kaie (50) tõi välja positiivse kogemuse vestluspartneriga: "Vestlesime, nagu oleksime juba aastaid tuttavad! Vestlus oli pingevaba ja mõnus!" Niimoodi on Kaiel oma telefonisõbraga olnud juba viis kõnet.

Haaviku sõnul on samas abivajajaid erisuguseid. "Üksik keskealine naine, kes on pime ja ratastoolis, soovib ärakuulamist viisil, et tema pärast keegi pärast ei muretseks ja liialt ei pabistaks. Ta ei taha haletsemist, vaid anonüümset rääkimist."

Teise näitena tõi Haavik välja 43-aastase ärevushäirega abivajaja, kes soovib rääkida hobidest, maalimisest jms, et mõtteid oma tervisemurest eemale saada. 38-aastane mees aga kannatab depressiooni ja skleroosi all ning soovib endale vestluspartnerit. Samas pakub ta ennast teistele appi. "Suurim rõõm on kuulda, kuidas inimese hoiak ja hääl kõnest kõnesse muutuvad," rääkis Elena. "Näiteks oli üks abivajaja oma esimesi kordi meiega suheldes päris skeptiline ja tema kõne oli hästi suletud. Nüüd leidsime talle vestluspartneri, kellega ta jutt jookseb väga sujuvalt. Neil on tekkinud palju ühist ja teisel pool telefoni on täiesti teine inimene! Ta särab, räägib kaasa, jagab emotsioone."

Elena sõnul on kõige raskem aru saada, milliseid inimesi – helistajat ja vabatahtlikku aitajat – omavahel paari panna. "Räägime mõlema poolega: kuulame ja kaalume, milline tundub olevat helistaja iseloom, küsime huvide kohta jne," rääkis ta. "Valime oma kogemuste ja tunnetuse põhjal suhtlema osapooli, kelle omavahelised vestlused kestavad kõvasti rohkem kui vaid ühe kõne."

Abitaja nõustajad, kes viivad abivajaja ja vabatahtliku kokku, on saanud telefoninõustaja koolituse, nad oskavad suhelda ka erivajadusega inimesega. Vabatahtlikud, kelle roll on abivajaja kuulamine, on aga n-ö tavainimesed, kes tahavad aidata teisi ja panustada ühiskonda. "Leidub nii sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlikke kui ka neid, kes on ise olnud raskustes ja teavad, kui oluline on, et sind ära kuulatakse," rääkis Haavik. "Samuti on üliõpilasi, koduseid emasid ja vanemaid inimesi, kellel on rohkem aega ja ka huvi lobisemiseks. Seega võib öelda, et aitajate taust on n-ö seinast seina. See on nagu läbilõige ühiskonnast. Üks, mis vabatahtlikke seob, on abivalmidus. Üks vabatahtlik kirjutas oma registreerimise põhjuseks: "Tahan, et elus oleks rohkem head.""

Lisajõud teretulnud

Praegu on registreerunud vabatahtlikke poolsada, kuid lisajõud on alati teretulnud. Abiliinile tuleb kõnesid eri hulgal. "Keskmiselt viis kõnet päevas on olnud suve ehk teenuse alguse statistika," lausus Haavik. "Küll aga on meil mitu tuhat kodulehe külastamist ja enamik uusi abivajajaid ning vabatahtlikke on kasutanud veebis registreerimise vormi. Helistavad pigem erivajadustega inimesed. Esmased kõned nõustajatega kestavad kuni kümme minutit. Kui abivajajad ja vabatahtlikud on aga juba kokku pandud, kestavad nende kõned keskmiselt pool tundi."

Kui teenuse andjad helistajat ise aidata ei oska, suunavad nõustajad ta edasi pädevamate spetsialistide poole. "Meil on päris pikk nimekiri eri organisatsioonidest, kuhu abivajajatel ühel või teisel juhul pöörduda soovitame," lausus Haavik. "Näiteks Eluliin, koroonakriisi lühinumber, puuetega inimeste koda jne. Alati saab inimesi suunata ka hädaabi, sotsiaalkindlustusameti või politsei numbrile."

Abitaja mõnekuune kogemus on näidanud, et inimesed julgevad rääkida ja abi otsida. "See tähendab, et oleme õigel teel ja seda teenust on tõesti vaja," ütles Elena. "Sealjuures ei ole kõik vaid nukker ja tõsine, saab ka naeru ja nalja. Anname abi küsijatele rõõmu ja mõistmist oma olemuse ja rääkimisega."

Euroopa sotsiaalfondi projekti viib ellu Surts Koolitus OÜ koostöös Eesti puuetega inimeste koja, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti ning Hiiumaa vallaga.

Korraldajad loodavad, et suudavad teenust käigus hoida ka pärast projekti tähtaja lõppu 2021. a märtsis.

Kuidas abi saada või ise aidata?

• Eakas üksik või erivajadusega inimene, kes vajab rohkem suhtlemist, saab helistada tel 650 0650 või end registreerida Abitaja kodulehel www.abitaja.ee/abivajaja. Samal numbril helistades või aadressil www.abitaja.ee/vabatahtlik saab registreerida end vabatahtlikuks aitajaks.

• Esmaspäevast reedeni kl 9-17 vastavad nõustajad telefoninumbril 650 0650 ka muudele elukorralduslikele küsimustele. Rohkem infot: www.abitaja.ee

Laadimine...Laadimine...