Advokaadid: pärand ajab õed ja vennad kohtusse tüli lahendama

"Kohutavalt kurb on kõrvalt vaadata, kuidas pärand ajab inimesed tülli, mismoodi õed-vennad ja teised sugulased tülitsevad, kuni kohtuni välja," ütles advokaat Helen Hääl. "See on kohati koledam vaidlus kui mõni kirglik abielulahutus."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Advokaadid: pärand ajab õed ja vennad kohtusse tüli lahendama (5)

Juuli Nemvalts

"Kohutavalt kurb on kõrvalt vaadata, kuidas pärand ajab inimesed tülli, mismoodi õed-vennad ja teised sugulased tülitsevad, kuni kohtuni välja," ütles advokaat Helen Hääl. "See on kohati koledam vaidlus kui mõni kirglik abielulahutus."

Kolmekümnendates eluaastates naine, kes Eestisse ema matusele sõidab, avastab ehmatusega, et siin ootab teda ees pikk lahendamist vajavate asjade nimekiri. Ema pärandi vastuvõtmine on keeruline, sest puudub testament ja kinnisvara dokumendid on ümber vormistamata.


Krista elab oma perega Kanadas. Õnnetuseks haigestus ta ema eelmisel aastal ning agressiivne vähivorm viis 68-aastase naise mõne kuuga hauda. Krista jõudis Eestisse päev pärast ema surma. Matuseasju korraldades selgus, et ema oli kõik asjaajamised jätnud tegemata. Vanaema, kes dementsena hooldekodus viibis, oli ema surma tõttu ilma hooldajata. Kristal tuleb nüüd hakata eeskostet ajama. Selgus ka, et maja, mille Krista ema oli ehitanud koos vanaemaga, oli millegipärast ikka veel 94-aastase vanuri nimel. Seega maja ema pärandisse  ei kuulunud ja selles küsimuses Krista mingeid otsuseid teha ei saa. Tõsi küll, tal on võimalik kohtu kaudu taotleda maja müüki, et tasuda hooldekodu kulusid, sest ainult vanaema pensionist välja ei tule.


Seega tuleb kaheks nädalaks siia sõitnud naisel hakata harutama tohutut segapundart. Lisaks veel ema teine abikaasa, kes oli samuti majas mitukümmend aastat elanud, aga kolis sinna siis, kui  hoone oli juba valmis ehitatud... Mees peab endale uue elupaiga leidma, sest ämma majale tal õigusi pole.


Paljud väldivad surmale mõtlemist


Advokaatide sõnul ei armasta eestlane mõelda surmale ja korraldada piisavalt varakult ära oma pärandi küsimused, selle  tulemuseks on sageli aga pikad ja inetud kohtuskäigud. Advokaadibüroo Concordia advokaat Helen Hääl kinnitab, et testament vajaks kindlasti varem tegemist. "Kindlasti tuleks sellele mõelda aegsasti, ja mitte ainult eakatel inimesel, ma julgustan ka nooremaid inimesi seda tegema," rääkis ta. "Eakad on kohati ebausklikud ja kardavad, et testamendi tegemine on halb enne, aga nii see ei ole. Pigem on see kõige mõistlikum asi, mida teha, et välistada oma laste ja lähisugulaste tülliminekut, kui inimene ise on surnud. Kohutavalt kurb on kõrvalt vaadata, kuidas pärand ajab inimesed tülli, mismoodi õed-vennad, sugulased tülitsevad, kuni kohtuni välja. See on kohati koledam vaidlus kui mõni kirglik abielulahutus."


Hääl soovitab teha pärandvara inventuuri, eriti siis, kui kadunuke oli ettevõtja, tal oli rohkem vara või pole täpselt teada, kus on vara kohta käivad dokumendid. Või kui varasuhted on määratlemata. Inventuuri saab taotleda notari kaudu ja kohtutäitur saadab registritesse päringud. "Inventuuriga selgub, millised on varad, kohustused ja õigused," mainis Hääl. "Kadunukesel oli näiteks korter, keegi võtab pärandvara vastu, aga siis selgub, et pärandajal olid ka võlad, ja pärijal tuleb need kinni maksta. Kõik kohustused ja õigused lähevad üle pärijale. Kohustuslik inventuuri tegemine on seadusega sätestatud piiratud teovõimega isiku puhul."


Advokaadi sõnul saab testamendis sätestada, mis moodi hakkab vara jagunema: kas jaotatakse võrdselt kõikide vahel või määratakse kindlaks, et näiteks korter jääb pojale ja suvila tütrele. "Kindlasti ei tohiks jätta testamenti tegemata, sest see on üks kole põhjus vaidlemisteks," lausus Hääl.


Võib ka vara kinkida


Kui lapsed on alaealised, on võimalik teha selline testament, kus määratakse ära eel- ja järelpärija(d). Seda juhul, kui inimene ei taha, et lapsed saaksid alaealistena vara kätte, sest see võib tekitada neile suuri probleeme. Nii määratakse testamendis ära eelpärija, kes vastutab vara säilimise ja hoidmise eest. Kui lapsed on saanud testamendi koostaja jaoks sobivasse ikka, 18-, 21- aastaseks või vanemaks, saavad nad pärandi kätte.


Vandeadvokaat Klen Laus Trinity Advokaadibüroost julgustab inimesi tegema testamendi kõrval ka kinkelepinguid. Vallasvara saab ka lihtkirja alusel kinkida, seda võib teha notari juures, samuti kodus. Samas rõhutab ta, et notariaalsed testamendid on kindlamad kui kodus tehtud. "Nendega reeglina ei teki hilisemaid vaidlusi, et inimest on mõjutatud või ta ei mõelnud seda nii," selgitas Laus. "Kodus kirjutatud testament aegub poole aastaga ja alailma tekib küsimusi, kas see on ikka päriselt inimese kirjutatud."
Lausi sõnul tulevad hädalised sageli advokaadibüroosse abi saama siis, kui on juba natuke hilja, sest nad ei tea, et on olemas õigus pärandist loobuda. "Seadus kehtib juba kümme aastat, aga elatakse ikka nii, et kui ma midagi ei tee, siis mul ei tekigi mingeid kohustusi! Teisisõnu magatakse maha see kolmekuuline loobumisaeg, ja kui ollakse juba seaduse mõistes pärija, siis tullakse küsima, et kuidas ma sellest kõigest lahti saan," rääkis  Laus.


Puuduvad teadmised


Tihti aga ei tea pärandist loobunud, et keeldumisega pärand kuhugi ei kao – see läheb edasi lastele või lastelastele. "Seega, kui minule kuuluv pärandiosa on veerand või kolmandik, millest ma keeldun, siis see läheb automaatselt minu pärijatele ehk järgmisele tasandile edasi," selgitas Laus. "Alaealised lapsed saavad loobuda ka pärandist, kuid kohtu kaudu."


Sageli tuleb ette olukordi, kus üks vanavanem on surnud, teine vanavanem elab korteris aastaid üksinda, pärimist pole paika pandud, aga kõik osapooled on rahul. Probleemid tekivad advokaadi sõnul siis, kui ühel hetkel ei suuda teine vanavanem enam enda eest hoolitseda, järeltulijad otsustavad ta oma juurde võtta ning korteri maha müüa. Kuid nad ei saa korterit müüa, sest jätsid kümme aastat tagasi pärimisasjad korda ajamata ja korteri elava vanavanema nimele kirjutamata. "Asjade ajamist peab alustama võimalikult ruttu, korter tuleb elus oleva vanavanema nimele kirjutada. Sest hiljem võib ta olla juba dementne ja nii ei saagi seda korterit enne tema surma maha müüa," selgitas Laus.


Hääl nentis, et valdavalt ei tea inimesed Eestis pärandamisest midagi. "Mul on laua peal juhtum, kus inimene ei jõudnud testamenti teha, sest suri järgmisel päeval pärast haiglast saabumist," rääkis ta. "Tema abikaasa laps oli teda hooldanud ja oli kokkulepe, et sana hooldaja saab kogu vara. Testamendi puudumise tõttu aga polegi ta seadusjärgne pärija, sest polnud surnud isiku bioloogiline laps, vaid abikaasa laps. Sellel inimesel endal lapsi polnud, praegu proovime tuvastada, kes võiks pärija olla. Võib-olla selgub, et pärijat polegi, sellisel juhul on pärijaks omavalitsus või riik. Tundub, et tegu on suure ebaõiglusega, et nad olid ju perekond, hoolisid üksteisest ja neil oli peresisene kokkulepe, aga seaduse järgi ta pärija pole."


Lausi sõnul tullakse sageli nende juurde nõu küsima pärijate ringi kohta. "Tähtis pole see, kellega surma ajal koos elati, vaid kes on faktiline abikaasa dokumentide järgi," rõhutas ta. "Sageli juhtub, et abielu oli aastaid tagasi lõppenud, aga lahutust ei vormistatud. Abielus oleval kaasal tekib samuti pärimisõigus – elukaaslasel seda automaatselt ei teki. Kui registreeritud abielu, testamenti ja pärimislepinguid pole tehtud, võib tekkida olukord, kus ollakse aastaid koos elanud ja tegutsenud, aga vara on olnud ühe osapoole nimele kirjutatud ning selle isiku surres on pärijad lapsed ja õiguslik abikaasa. Testamendiga on võimalik suures plaanis öelda, kes minu vara endale saab. Kui tulevad mängu lapsed eri  kooseludest ja on eri võlad ja kohustused, on aina olulisem mõelda testamendile."

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...