AEDLINNA ELANIK: kogu mu kodu ümbrus on mürgisest prahisuitsust hall

"Kodukontoris istudes tahaks akna lahti teha ja vahepeal värsket õhku hingata, aga ei saa, sest kohe tuleb tossuhais tuppa," kurtis Merivälja elanik Tõnu Viibur. Aiaprahi põletamise tossu sissehingamine põhjustab pahaloomulisi kasvajaid, infarkti, insulti ja kopsuhaigusi.

Pilt: Scanpix

AEDLINNA ELANIK: kogu mu kodu ümbrus on mürgisest prahisuitsust hall

Urmas Kaldmaa

"Kodukontoris istudes tahaks akna lahti teha ja vahepeal värsket õhku hingata, aga ei saa, sest kohe tuleb tossuhais tuppa," kurtis Merivälja elanik Tõnu Viibur. Aiaprahi põletamise tossu sissehingamine põhjustab pahaloomulisi kasvajaid, infarkti, insulti ja kopsuhaigusi.

Viiburi sõnul on tossutamine aedlinnas igakevadine probleem, aga tänavu, mil inimesed viibivad rohkem kodus, torkab see kuidagi eriti teravalt silma. "Kodukontoris istudes tahaks akna lahti teha ja värsket õhku hingata, aga ei saa, sest kohe tuleb tossuhais tuppa. Tahaks minna välja, et saada vahepeal värsket õhku, aga väljas on kõik suitsust hall," ütles ta. "Praegu on olukord natukene parem, sest ilm on tuuline, aga eelmisel nädalal oli suhteliselt vaikne ja siis oli asi päris hull. Ajab ikka närvi küll, kui ümberringi lõkked niimoodi tossama pannakse. Mõni prahipõletaja läheb ise minema, aga tünnis tossab praht veel tunde. Ma ise ei ole aastaid koduõues lõket teinud, on ju jäätmejaamad, kuhu saab prahi viia."

Ei põle, vaid tossab

Esimesed päikeselised ja soojad ilmad on meelitanud inimesed koduaeda talvest maha jäänud kõdulehti, kuivanud muru ja prahti kokku riisuma ning lõket tegema. Mupo menetlus- ja piirkonnatöö osakonna juhataja asetäitja Toomas Rebane ütles, et igal kevadel saab mupo selle kohta kaebusi. "Mõned arvavad siiani, et kõige kiiremini ja odavamalt saab jäätmetest lahti neid põletades," lausus Rebane. "Tuleb meeles pidada, et põletada on lubatud ainult oksi, värvimata puitu, kiletamata pappi ja paberit. Aiast kokku riisutud ja korjatud muude jäätmete põletamine on aga keelatud."

Rebase sõnul juhtub kõige sagedamini, et lõkkesse visatakse eelmise sügise poolkõdunenud puulehti ja vana muru, mis ei põle korralikult ja tekitab seetõttu palju musta tossu. "Vaevalt selline tuletegemine naabreid rõõmustab, pigem saab sellest tüliõun," tõdes Rebane. "Naabritega tuleb arvestada ja enne lõkke aeda tegemist nendega kokku leppida. Ja valida selline ilm, mis tule tegemiseks sobib, nii et tuul tossu naabri aeda ei kanna. Üldiselt aga on kõige parem, kui aiaomanik kasutab aiast kokku riisutud lehti ja murujäänuseid komposti tegemiseks või viib need jäätmejaama."

Kahjulikke aineid sisaldavate jäätmete põletamise eest saab mupo koduaias lõkke tegijat trahvida. Maksimaalne trahv jäätmete lõkkes põletamise eest on eraisikule kuni 1200 eurot.

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhi Aive Tellingu sõnul tekib niiske aiaprahi põletamisel eriti palju mürgiseid ja tervisele ohtlikke ühendeid. "Aiaprahi põlemine toimub madalal temperatuuril, mistõttu tekivad äärmiselt ohtlikud vähki tekitavad ühendid nagu näiteks bensopüreen ja dioksiinid," selgitas Telling. "Sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad need ained soodustada pahaloomuliste kasvajate teket."

Lisaks vähki tekitavatele ainetele tekib põlemisel ka peeneid osakesi, mida inimene tahtmatult endale sügavale hingamisteedesse tõmbab. "Koos seotud raskmetallide, orgaaniliste ja muude keemiliste ühenditega põhjustavad need osakesed põletikulisi protsesse," hoiatas Telling. "Eriti ohtlikud on alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakesed, sest need võivad lenduda suurte vahemaade taha ja jääda õhku päevadeks ja nädalateks. Nende organismi tungimise võime on eriti tugev. Uuringutest on selgunud, et need osakesed põhjustavad eluohtlikke haigusi nagu südameinfarkt, insult ja kopsuhaigused."

Punaste kottide aeg lükkub edasi

Pirita kõrval on Nõmme kindlalt teine linnaosa, kus kõdulehtede aiast koristamine ja lõkete tegemine on igal kevadel vähem või rohkem päevakorral. "Lõkketegemise kultuur on aasta-aastalt siiski paranenud," tõdes Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. "Aga ikka veel leidub inimesi, kes otsustavad aiajäätmeid oma hoovis põletada. Õnneks on neid kaebusi aina vähem. Sel kevadel on Nõmme linnaosa valitsusele tulnud sel teemal ainult üks kaebus ja ka selle puhul selgus, et põletati oksi, mis teatavasti on lubatud."

Nõmme on tavaliselt kevadel korraldanud punaste lehekottide kampaania, et elanikud saaksid linnosavalitsuse abiga tasuta ära anda kümme kotti aia- ja haljastusjäätmeid. Lehtede tasuta äravedu on korraldatud ka teistes linnaosades. "Tänavu on punaste lehekottide kampaania Nõmmel koroonaviiruse tõttu edasi lükatud," ütles Šillis. "Loodame, et olukord paraneb ja saame kampaania läbi viia. Inimesed saavad praegu koduaia puhtaks riisuda ning jätta lehehunnikud päikese ja õhu kätte kuivama. Lehed saab kottidesse panna ka hiljem, punaste lehekottide kampaania ajal."

Rebase sõnul tuleb koduaias lõkke tegemisel arvestada kindlate nõudmiste ja piirangutega. Tuld võib teha vaid selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud pinnasel. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõke peab jääma vähemalt kaheksa  meetri kaugusele hoonest või põlevmaterjali hoiukohast, üle meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 15 meetri kaugusele. Tuld ei tohi jätta hetkekski järelevalveta ja pärast lõkke tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt vee, mulla või liivaga kustutada.

Jäätmejaamad võtavad lehti vastu tasuta

• Kõik Tallinna jäätmejaamad – Pärnamäe, Rahumäe, Paljassaare ja Pääsküla – on praegu avatud ja võtavad tallinlastelt iga päev tasuta vastu kuni kuus 100-liitrist kotitäit aia- ja haljastusprügi.

• Jäätmejaamad on avatud tööpäeviti kella 12-20, nädalavahetustel 10-18. Jäätmete äraveoks ja korrastustöödeks on teisipäeviti suletud Paljassaare jaam, neljapäeviti Pääsküla jaam ja reedeti Pärnamäe ning Rahumäe jaam. Riigipühadel on kõik jaamad suletud.

• Info www.jaatmejaam.ee ja www.facebook.com/Jaatmejaam või tel 616 4000.

Laadimine...Laadimine...