Aferistist arhitekt võltsib allkirju ja jätab majad pooleli

Tallinnas toimetab arendaja-arhitekt, kes paneb projektidele võltsallkirju, keda jälitab hulk võlausaldajad ja kelle kohta Tallinna linnaplaneerimisameti palvel algatas prokuratuur nüüd ka kriminaalmenetluse.

Pilt: Albert Truuväärt

Aferistist arhitekt võltsib allkirju ja jätab majad pooleli (12)

Virkko Lepassalu

Tallinnas toimetab arendaja-arhitekt, kes paneb projektidele võltsallkirju, keda jälitab hulk võlausaldajad ja kelle kohta Tallinna linnaplaneerimisameti palvel algatas prokuratuur nüüd ka kriminaalmenetluse.

Tallinna linnaplaneerimisamet on asunud jõulisemalt ohjeldama niinimetatud valemängijaid, kes ehitusvaldkonnas seadust rikuvad. Ehitusdokumentides või -projektides eksivad nende koostajad andmetega väga erinevatel põhjustel. Leidub lihtsaid näpuvigu ja "tööõnnetusi", kuid esineb ka teadlikke ja läbimõeldud ehituslikke manipulatsioone ja mahhinatsioone, kus püütakse seadustest mööda hiilida. Nõnda avastati linnaplaneerimise ametis, et projekteerija on tõenäoliselt võltsinud Narva mnt 68 ja 72 korterelamute rekonstrueerimisprojektides kaasprojekteerija allkirju.


Halvemal juhul muudab kavandatava ehituse suhtes valeandmete esitamine, kui seda teadlikult ja omakasu huvides tehakse, mõne objekti seadusevastaseks ja toob kaasa pikad kohtuasjad. Mõnel teisel juhul arvatakse leiduvat kuriteotunnuseid ja antakse asi politsei uurida – nagu kõnealuse arhitekti puhul. Ilmselt olid tol arhitekt-projekteerijal mingid tähtajad või kokkulepped kukil ja ta otsustas elektritööde osa kaasprojekteerija eest, kellega tal olevat olnud mingi eelkokkulepe, kahe kortermaja renoveerimise osas ise kaks allkirja ära anda. Õigemini öeldes: võltsida. Kuid see, et kõige taga oli tähtajaga jänni jäämine, on kõigest versioon ja edasi peab asja uurima politsei.


Arhitekti või projekteerija nime – hüüdkem teda lihtsalt Marguseks – pole siin nimetatud isegi mitte seoses süütuse presumptsiooniga, vaid võlausaldajate huve silmas pidades. Temalt on varem ka näiteks kohus ligi 60 000 eurot välja mõistnud ja tegemist on n-ö süsteemselt probleemse tegelasega, kelle ühte ettevõtet koormab üldse vähemalt viis täitemenetlust.  Nime avaldamine viiks temalt ilmselt viimasedki kliendid ja muudaks võlausaldajate niigi kõigest teoreetilise võimaluse temalt midagi tagasi saada täiesti olematuks. Teisalt – kui inimesed vaevuksid lihtsalt guugeldama enne, kui mõne projekteerija või arhitekti kliendiks hakkavad, hoiaks see ära mõnedki pettumused. Ka arhitekt Marguse kohta võib leida mitmete varasemate, diplomaatiliselt öeldes "tööõnnetuste" jälgi juba aastaid enne, kui tema kliendiks sai järjekordne ohver, AS Volex. Selle juhid pidasid plaani rekonstrueerida kahte kena väiksemat korterelamut Tallinna ühes magusaimas kinnisvarapiirkonnas, Kadriorus. Kuid ootamatult tulid mängu noodsamad, Marguse poolt väidetavalt esitatud kaasprojekteerija võltsallkirjad.


Lai haare ja võltsallkirjad


Arhitektide liidu liikmete hulgast Margust ei leia. Ometi jätab tema büroo tutvustus võrguleheküljel kõigiti soliidse mulje, tutvustades laia haaret: "Üksikelamud, paarismajad, ridaelamud, korterelamud, tööstushooned, büroohooned." Tegeletakse kõigi nende ehitusliku ja arhitektuurse projekteerimisega. Samuti kütte- ja veetrasside jm võrkude projekteerimisega. Sageli on Margus lisaks rekonstrueerimisprojektile ka maju korda teinud ehk siis palganud alltöövõtjaid ja tegutsenud ise arendajana. Kenasti on välja riputatud pildid tehtud töödest.


Tallinna linnaplaneerimise ametnike ja Marguse teed ristusid aga möödunud suvel, kui ametisse  jõudis ehitusteatis ja projekt Narva mnt 68 ja 72 korterelamute ümberehitamiseks. Majade tehnosüsteemide projekt oli aga puudu – ehk lihtsalt öeldes: puudu oli kõik, mis puudutas kütet, elektrit jms eluks hädavajalikku.


Oktoobris esitas Margus uue projekti, kus kõik oli pealtnäha tip-top: ainult et tehnosüsteemide projekteerijate allkirjad seisid arvutis pdf-formaadis või paberil kenasti kirjas, aga puudusid digiallkirjadena. Kui amet palus kaasprojekteerijate digiallkirju, pakkus Margus selle asemel originaalallkirju paberil. Kui amet asja edasi uuris, selgus isegi linnaplaneerimisameti palju näinud ja kõikvõimalikke manipulatsioone läbi hammustama harjunud ametnike jaoks jahmatav tõsiasi. Üks Marguse kaasprojekteerijatest, kes pidi tegelema elektriprojektiga, kinnitas linnaplaneerimisametile, et tema ei ole üldse sinna mingit allkirja andnud. Ei paberil ega kuidagi teisiti. Sest kuna ta projekti ei teinud, ei olnud ka midagi allkirjastada.


Advokaat: ta ei tohi vastutusest pääseda


"Meie ei ole seal tõesti elektriprojekti teinud, pidasime selles osas vaid eelläbirääkimisi," kõneles selle firma esindaja, kelle Margus olevat endale partneriks kosinud. "Hiljem helistas keegi objektilt ja teatas, et ega teie seda tööd seal tegema ei hakka. Kui me oleks projekti teinud, pidanuks selle eest ka makstama, aga keegi pole meile midagi maksnud, ega eelläbirääkimiste eest ei maksta kunagi midagi."


Narva mnt 68 ja 72 kortermajade omanik, AS Volex nutab aga kohtumise pärast Margusega, kes neid alt vedas, piltlikult öeldes kibedaid pisaraid. Näiteks Narva mnt 72 väiksemal kortermajal on tellingud küll ümber, aga töö on soikunud. Ühe majaelaniku sõnul oli too kortermaja rajatud veel nõukogude aja algul täiesti eestiaegse projekti järgi, kasutades selleks veel kusagilt leitud ennesõjaaegseid ehitusmaterjale. Ilmselt oli hoone ehitatud tähtsatele sõjaveteranidele vm toonastele esindusisikutele. Kuigi tegemist on nõukogude aja alguse ehitisega, leiduvat kortereis isegi teenijatube. Sellise haruldase maja renoveerimiseks peab aga omanik nüüd ettearvamatuid kulutusi tegema.


Volexit esindav vandeadvokaat Maksim Greinoman ütles, et Margus võlgneb ettevõttele suurusjärgus 50 000 eurot, sest pidi mitte ainult projekteerija, aga ka arendajana töö ära tegema. Aga nagu mitmetel juhtudel varem, ei tulnud tal sellest midagi välja.
"Me saime linnaplaneerimise ameti keeldumise kaudu, kes keeldus projekti edasi menetlemast, teada, et allkirjad, täpsemalt kaks allkirja on võltsitud, ja see on ikkagi väga karm etteheide," rääkis Greinoman. "Ka meie kavatsesime tema kohta kriminaalmenetluse avalduse anda, aga linnavalitsuses jõuti ette. Lisaks juhtus meil selline nii-öelda klassikaline lahkuminek, et tema firma, kes oli ühtlasi ehitaja, tegi praaki ja lahkus objektilt. Äsja esitas ta ühe tööarve Volexile, ehkki kokkuleppe järgi pidanuks töö eest alltöövõtjale maksma tema. Me käime loomulikult kohtuasja temaga kohtus lõpuni, kuigi ega temalt midagi võtta  ei ole, sest nõuet ei tohi maha kanda. Ja muidugi ei tohiks sellised inimesed niisama lihtsalt vastutusest pääseda. Tema konsultatsioonibüroo on juba arestitud viies täitemenetluses, seega on tal hulganisti võlgu."


Hoidke eemale! Ei lõpe hästi


"Ma ei jõudnud enam mängida temaga seda mängu ja olin tüdinud pidevast lunimisest," rääkis Toomas Pässa Kalamajas Soo 9 korteriühistust. Tema eestvõttel riputati oktoobris 2015 maja külge suur plagu kirjaga, milles Marguse eest hoiatati: "Ärme segame teda uute tööpakkumistega enne, kui ta on siin lõpetanud." Seda töö lõpetamist oodatakse tänase päevani ehk umbes kolm aastat.  


Marguse firma oli saanud pööningu, kuhu sai ehitada kaks korterit. Kuna paberil olid korterid juba tema ettevõtte, Veluuri nimel, siis sai ta need korterid ka maha müüa. Selle raha eest pidi ühtlasi kogu maja renoveeritama, kuid majas pole Margus praktiliselt mitte midagi lõplikult valmis ehitanud. Katuse tegi, sest seda oli vaja temale kuulunud katusekorterite jaoks.


"Hoidke temast eemale, see ei lõpe muidu hästi," rääkis Toomas Pässa kergelt tüdinenud häälel. "Tõenäoliselt ta müüs töö tegemise edasi alltöövõtjale, mina peaksin nüüd alltöövõtjalt midagi nõudma, aga see on lootusetu, lisaks on mul leping temaga." Pässa sõnul sai ühistu kokku "külma" 60 000 ja rohkemgi eurot, kuid sisuliselt on ühistu loobunud: "Keegi ei viitsi temaga tegeleda. See nõuab omakorda aega ja raha. Ma loodan et vähemalt mõnedki, kes enne ehk mõtlesid temaga asju hakata ajama, nägid plakatit ja tõmbasid oma plaanidele käsipiduri peale."


Soo 9 korteriomanik Uko Valtenberg aga rääkis, et andis Marguse ettevõtte kohtusse ja võitis protsessi. Nõue on suurusjärgus 60 000 eurot. "Raske on temalt midagi reaalselt kätte saada, pöördusime ka politseisse, aga ega meil selliseid juhtusid uurita."
Pässa sõnul ei ole Marguse näol aga tegemist tüübiga, kes kuhugi ära kaob. Ta olevat osav suhtleja: võtvat alati toru, kuulavat ära, lubavat midagi. Ainult et need lubadused ei täitu kunagi. Pässa sõnul pole Soo 9 kaugeltki ainuke ühistu, kellel nahk üle kõrvade tõmmatud.

 

 

 

Sõnaosav arhitekt-arendaja väidab, et hoopis teda veeti alt, sest seadusi on tõlgendatud valesti ning tema kahjuks

 

Margusega ise suheldes selgub, et ta on tõepoolest sõnaosav tegelane, kelle sõnavaras on kindla koha leidnud väljendid "mind veeti alt", "teised vennad panid kasumi taskusse", "ma olen selgitused juba andnud", "see asi läheb kohtusse" jne.


Elu tundub arendaja Marguse käsitluse kohaselt olevat sõda kõigi ja kõigega, milles ta on peitunud sügavale kaevikutesse. Ta saadab vastutulelikult mitmeid e-kirju, mis pidavat kõik tõestama, et tal on õigus ja et linnaplaneerimise ametnikud on küündimatud tegelased, kes seadusi tõlgendavat omakasupüüdlikult ja valesti.


"Need muudatused, mis minult nõuti, ei olnud ehitusseadustikuga kooskõlas," väitis Margus. "Ma viitasin kehtivale ehitusseadustikule, aga seda ignoreeriti." Marguse väitel olevat alusetu ameti nõue, et ehitusprojekt peab olema allkirjastatud pädeva isiku või spetsialistide poolt. Samuti on tema väitel alusetu ameti nõue, et allkirjad tuleb esitada elektroonilises vormis: seaduses puuduvat ehitusprojekti elektroonilise esitamise kohustus. Margus leiab, et ei ole ametile valeandmeid esitanud, esitatud projektdokumentatsiooni on sisse viidud kõikide ametnike parandus- ja täiendusettepanekud ning dokumentatsioon on selle koostaja ja vastutava isiku poolt digitaalselt allkirjastatud. Lihtsalt öeldes peab Margus oma kaasprojekteerijate allkirju – nõnda nagu tema seadust tõlgendab – liigseteks või ebavajalikeks. Marguse sõnul ei leidnud seega aset mingit võltsimist.


Üks Narva mnt 72 elanikest, nooremapoolne melanhoolselt suitsu tõmbav meesterahvas, kellega Pealinn põgusalt vestles, pidas täiesti võimalikuks, et juhtus nn lumepalliefekt nagu kiirlaenajatega. Margus hävis mingi projektiga, astus paaniliselt järgmise sammu, mis osutus jällegi valeks. Järgnes võlgade kuhjumine ja tigedad kliendid ning paaniline katse ennast päästa, moodustades lõpuks allakäigukeerise.

 

 

 

Margit Mutso: tellija kaebab arhitekti peale väga harva


Eesti Arhitektide Liidu aukohtu liikme Margit Mutso sõnul jõuavad arhitektide aukohtusse tavaliselt arhitektide omavahelised tüliküsimused – valdavalt autoriõiguste teemal.


Olukordi, kus tellija arhitekti või projekteerijaga hätta jääb, üldiselt aukohtusse ei jõua – ka põhjusel, et neid esineb harva.
Kuigi arhitekt-projekteerija Margus ei kuulu arhitektide liitu, tundus olevat sobiv küsida, kuidas kliendid arhitektidega paistavad rahul olevat ja kas liidule ka vahel arhitektide peale kaevatakse. Margit Mutso sõnul on aga klientide ja arhitektide tülid haruldased ja aukohtulgi tuleb tegeleda kolleegide omavaheliste erimeelsustega.


"Tänavu on aukohtusse jõudnud poolaastaga kaks juhtumit ja seda on isegi tavapäratult palju," ütles Mutso. "Tavaliselt jõuavadki aukohtusse autoriõiguste küsimused. Näiteks üks on seotud Gustav Adolfi gümnaasiumiga, kus eskiisprojekt võeti ühelt, põhiprojekt aga teiselt arhitektilt." Haridusministeeriumil oli nimelt käibel tüüpleping, kus eskiisiga loovutatakse kõik autoriõigused, mida aga seaduse järgi ei saa lubada.

12 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...