Agnes Einman: soolise võrdõiguslikkuse seadus iseesest on väga hea, aga probleem on selle rakendumises

"Sama- või võrdväärse töö eest peaksid mehed ja naised kindlasti saama võrdset tasu.  Seda ei peaks isegi põhjendama, see on ilmselge," sõnas sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Pilt: Scanpix

Agnes Einman: soolise võrdõiguslikkuse seadus iseesest on väga hea, aga probleem on selle rakendumises

"Sama- või võrdväärse töö eest peaksid mehed ja naised kindlasti saama võrdset tasu.  Seda ei peaks isegi põhjendama, see on ilmselge," sõnas sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.

Einman märkis Tallinna TV saates "Naised, kes ei nuta", et palgalõhe on kompleksne probleem. "Me ei saa öelda, et palgalõhel on üks põhjus ja kui selle lahendame, oleme palgalõhe ületanud. Palgalõhet mõjutavad soolised stereotüübid, perekohustuste ebavõrdne täitmine, ka tööandjate teadlikkus, nende soov ja tahe soolist võrdõiguslikkust edendada. Samuti haridusasutused, mis omakorda võrdõiguslikkus stereotüüpe taastoodavad ehk tüdrukuid ja poisse väga erinevalt suunavad. Kasvatame tüdrukuid, et nad pööraksid eelkõige tähelepanu oma välimusele, oleksid korralikud ja tublid, aga poisid oleksid julged, ettevõtlikud ja eesrindlikud. Me ei saa eeldada, et meie mehed ja naised on teistsugused, kui kasvatame poisse ja tüdrukuid nii erinevalt. Me ei tohiks seda teha.  Kui soovime palgalõhet ületada, tuleks kõigi probleemidega korraga tegeleda. Kui soovime oma andmeid teiste riikidega võrrelda, saame vaadata ainult eurostati andmeid. Peame oleme kindlad, et andmed tulevad läbi sama metoodika. Statistikaameti andmed on siseriiklikud."

Eestis kehtib soolise võrdõiguslikkuse seadus  Einamani sõnul aastast 2004. "Seadus iseesest on väga hea, aga probleem on selle rakendumises. Seadus sätestab, et sama- või võrdväärse töö eest tuleb naistele ja meestele maksta võrdset tasu. Keegi seaduse järgimisele järelvalvet aga ei tee. Praxise uuring vaatas antud seaduse rakendumist tööandjate poolt ning selgus, et paljudes organisatsioonides ei ole palgapoliitika väga läbimõeldud. Paljuski on palk läbirääkimiste küsimus, mis juba iseenesest on seadusevastane. Töötaja kohustus ei ole küsida võrdset palka, kuna palgad pole avalikud. Küll on tööandja kohustus  maksta oma töötajatele sama- või võrdväärse töö eest  võrdset palka. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on anda tööinspektsioonile õigused meeste ja naiste võrdse palga järelevalve üle, antud eelnõu on hetkel väljatöötamisel."

Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse juhatuse esinaine Reet Laja kinnitas, et palgad.ee ja teisedki veebiportaalid on hakanud varasemast natuke enam palkasid avalikustama, ent tänane seis ei ole veel soovitud tasemel. "Oleme selles osas hakanud viimasel ajal veelgi tihedamini toimetama, märtsis toimunud naiste kongressil tegi soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees Rainer Kattel ettepaneku alustada erinevate portaalidega läbirääkimisi.  Loodame, et asi edeneb edasi. Palgalõhe, mida võrdleme EL tasandil, on erinevus meeste ja naiste summeritud tunnipalgas. ELs vaadatakse ka osalise tööaja tunnipalkasid, see on lihtne matemaatiline tehe. Meil, kus täistööajaga suuri ettevõtteid väga palju ei ole, teeb statistikaamet veel oma analüüse ja need on natukene paremad."

Laja lisas, et juht, olgu ta mees või naine, ei tohiks töötajatel vahet teha. "Nii nais- kui meesjuhid peaksid tundma seadust ega tohiks oma töötajaid diskrimineerida palga maksmisel või lisatöötasude saamisel. Näiteks on teiste maade suured firmad ja aktsiaseltsid oma juhtide palgad avalikustatud, kuna aktsionärid tahtsid teada, kuhu nende raha läheb. Kui töötajate palgad on avalikustatud on ettevõttes parem õhkkond ning kõigil on motivatsioon töötada."

Riigikogu liige Anneli Ott märkis, et sooline palgalõhe on Eestis erinev ka maakonniti. "Võru- või Põlvamaal on palgalõhe protsent 15-16, Eesti keskmine üle 26. Millest see tuleb, et naisele võib maksta teist tasu kui mehele? Räägime, et naiste positsioon ühiskonnas ei ole meestega võrdne, samas hääletavad  juba valimistel enamus naisi mehe poolt. Tegelikult on naistel sügaval hinges alaväärsus, mida nad tunnistada ei taha. Naised teevad mingil tasandil oma valikud täpselt sellised, mis annavad ühiskonnas võimaluse niimoodi käituda, et neid hinnatakse madalamalt kui mehi. Miks naised lubavad niimoodi teha ja teevad oma otsused sellised, mida hiljem kritiseerida?" küsis Ott.

Laadimine...Laadimine...