Ähvardamisest teeb kuriteo selle tõsiseltvõetavus

"On arusaadav, et igasugune ähvardus on väga ebameeldiv, kuid on palju tingimusi, millele ähvardus vastama peab, et seda kuriteona menetleda. Seetõttu võib õiguskaugel inimesel jääda mulje, et ähvardamine on sageli karistamatu tegevus, mille osas midagi ette võtta pole võimalik," rääkis jurist Erki Pisuke.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Ähvardamisest teeb kuriteo selle tõsiseltvõetavus

Toimetaja: Sandra Lepik

"On arusaadav, et igasugune ähvardus on väga ebameeldiv, kuid on palju tingimusi, millele ähvardus vastama peab, et seda kuriteona menetleda. Seetõttu võib õiguskaugel inimesel jääda mulje, et ähvardamine on sageli karistamatu tegevus, mille osas midagi ette võtta pole võimalik," rääkis jurist Erki Pisuke.

Erinevad ähvardamise juhtumid on viimastel nädalatel palju meediakaja saanud - alates arstidest, prokuröridest ja poliitikutest ning lõpetades soovimatuid lähenemiskatseid tõrjunud neidudega sotsiaalmeedias. Tegemist tundub olevat justkui tõusva "trendiga", kui nii kahetsusväärset käitumist nõnda saab nimetada. Hugo.legal õigusabiplatvormi jurist selgitab - millal on ähvardamine karistatav ja kas muudel juhtudel ongi tegemist karistamatu sõna- ning käitusmivabadusega? 

Ähvardamine on kuritegu selgelt piiritletud juhtudel

Ähvardamine on Eestis kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sealjuures on ähvardamise koosseis karistusseadustiku §-s 120 väga selgelt piiritletud järgmiste tingimustega: 

  • ähvardatakse tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ning
  • on alust karta ähvarduse täideviimist.

Hugo.legal kaasasutaja Pisukese sõnul on kriminaalmenetluse alustamine kahtlustatava õiguste suhtes suur riive ja seda kaalutakse alati hoolikalt. "On arusaadav, et igasugune ähvardus on väga ebameeldiv, kuid on palju tingimusi, millele ähvardus vastama peab, et seda kuriteona menetleda. Seetõttu võib õiguskaugel inimesel jääda mulje, et ähvardamine on sageli karistamatu tegevus, mille osas midagi ette võtta pole võimalik ega mõtetki. Juristina soovitan igal juhul tõsisema ähvarduse korral pöörduda politsei poole," lisas Pisuke.  

Millele peab ähvardus vastama kuriteona käsitlemiseks 

  • Ähvardus peab väljendama kavatsust justnimelt tappa, tervist kahjustada või kahjustada olulises ulatuses vara. Olulise kahju alampiiriks on seaduse järgi selgelt sätestatud 4000 eurot, ehk vara isiklik olulisus ei mängi siin mingit rolli. Näiteks emotsionaalselt või eluliselt väärtuslik, ent objektiivselt väheväärtuslik auto ei pruugi selle piiri sisse mahtuda. 
  • Ähvardamine peab olema veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduste täideviimist. Lisaks peab oht olema veenev ka keskmisele kõrvalseisjale - näiteks annab kartuseks aluse ähvardaja varasem vägivaldne käitumine. 
  • Ähvardatud kahju tekitamine peab olema ähvardaja võimuses - näiteks vangi panekuga ähvardamine enamasti keskmise ähvardaja suvast ei sõltu ning seetõttu tõsiseltvõetav olla ei saa. 
  • Ähvardamine peab olema selgelt mõistetav. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult, aga võib toimuda ka teona. Näiteks riigikohus on leidnud, et noa kõrile asetamisest võib tapmisähvardust ühemõtteliselt järeldada. Samas ei pruugi ähvardusena kvalifitseeruda umbisikulised ning ebamäärased lausekatked (stiilis "sind tuleks…") või kolmandate isikute kaudu kuuldud sarnased väljaütlemised. 
  • Ähvardamine peab tekitama vahetut hirmu, ehk mitu kuud hiljem tekkinud pelgus ähvardamise koosseisu enam ei täida. Hirmu tekkimist hinnatakse muu hulgas ohvri käitumise järgi – näiteks, kui kannatanu ei blokeeri ähvardaja kontot või telefoninumbrit, siis viitab see sellele, et ähvardus ei mõjunud tõsiseltvõetavalt.

Seega kui tegemist on üldist laadi mõtlematute sõnade või käitumisega, mille tõsiseltvõetavusele ei viita ei ähvardaja varasem käitumine ega kannatanu reaktsioon, on pigem tegemist ohvri häirimise, kui kriminaalse ähvardamisega. 

Kuidas käituda ähvardamise korral 

Ähvardamise ohvriks sattudes pole muidugi kannatanu asi hakata anlaüüsima, kas ning millise koosseisu alla häiriv käitumine liigituda võiks. Juba politseisse pöördumine iseenesest näitab, et inimene on end piisavalt häirituna tundnud ning ohtu tõsiselt võtnud. 

Kui satud ähvardamise ohvriks

  • Pöördu politseisse. Kui tunned ohtu oma elule ja tervisele, tasub igal juhul pöörduda politseisse, kes kontrollib asjaolusid ka juhul, kui kriminaalmenetlust ei alustata. 
  • Väljenda selgelt oma soovi, et ähvardaja häiriva käitumise lõpetaks. 
  • Kui ähvardamine on toimunud sotsiaalmeedias või telefonis, blokeeri võimalusel ähvardaja konto. 
  • Salvesta kõik asjassepuutuvad kirjavahetused, sõnumid ja materjalid.
Laadimine...Laadimine...