AIN JÄRVE: Jaapani aia värvid muudavad igapäevaelu rõõmsaks

"Jaapani aednikud olid vaimustuses Tallinna vanalinna katustest. Seega on mul hea meel öelda, et esimene kivi Kadrioru Jaapani aias sümboliseerib nende silme läbi Tallinna raekoda," rääkis Kadrioru pargi juhataja Ain Järve Tallinna päeva puhul lugusid ühest ilusamast paigast linnas.

AIN JÄRVE: Jaapani aia värvid muudavad igapäevaelu rõõmsaks (2)

Õnne Puhk

"Jaapani aednikud olid vaimustuses Tallinna vanalinna katustest. Seega on mul hea meel öelda, et esimene kivi Kadrioru Jaapani aias sümboliseerib nende silme läbi Tallinna raekoda," rääkis Kadrioru pargi juhataja Ain Järve Tallinna päeva puhul lugusid ühest ilusamast paigast linnas.

Tallinna päeva puhul, mil kerge kevadine vihmasabin andis pargile erilise roheluse ja värskuse, tegi Kadrioru pargi juhataja Ain Järve tiiru Jaapani aias, rääkides selle arengust ja filosoofiast.

Jaapani aed jääb Kadrioru lossist kõige kaugemale, sinna on vaja astuda üle 400 meetri. Järve ütles, et kui 300 aastat tagasi Kadrioru parki rajama hakati, siis esimesed aednikud teadsid, kust saab head mulda. "Praeguse Jaapani aia alalt võeti mulda ja nii tekkiski siia kaks tiiki. Lähedal on allikad ning need tiigid ei kuiva ära isegi kõige kuumemal suvepäeval."  

Vana jäi ka alles

Järve sõnul pole Jaapani aia tiikidel tegelikult nime: neid on nimetatud ees- ja tagatiigiks, suureks ja väikeseks tiigiks. Tiikide olemasolu on andnud väga hea võimaluse jagada Jaapani aed kaheks. "Nii saab teha lühikese ja mugava tiiru ning pikema tiiru ja avastada, et kogu aeg ei kõnni sa tegelikult ühesuguse tee peal – aeg-ajalt lähevad teed, mis on Jaapani aias hästi kitsad, laiaks," rääkis Järve. "See on omamoodi inimeste õrritamine, sest Jaapanis ei ole inimesed kunagi oma igapäevaeluga rahul. Enda arvates ei ole nad kunagi piisavalt edukad ja nende lapsed ei õpi koolis kunagi piisavalt hästi. Jaapani aia suured alad sunnivad elurutus peatuma ja enda ümber vaatama."

Järve rääkis, et kui 2009. aastal Jaapani pargi rajamisest juttu tehti, leiti, et siia 1935. aastal rajatu tuleb säilitada. "See on ka üks põhjus, miks tänavu, kui me tähistame Jaapani aia 9. sünnipäeva, on taimed hästi väikesed. See on aedniku sügav lugupidamine ja kummardus oma eelkäijatele, et nende loodut ei hävitata, see jääb alles ja elab oma elukaare loomuliku lõpuni. Ajal, kui vanad hakkavad eest ära minema, on uued taimed saanud uue ja suure ilme."

Millise vana ilme nähtavana hoidmisest käib jutt? Esimesed aednikud, kes olid enne sõda käinud Saksamaal kogemusi saamas, soovisid moega kaasas käia, et pargis vahelduks varju ja valguse pool, suletud ja avatud ruum. "Tiigi nõlval kasvavad kuused  istutati, et märkida varjulist tumedat poolt," selgitas Järve. Teisele poole tiiki istutati aga kased, mis märgivad heledat poolt. "Kased on talvel ilusad valged, aga kuidas inimene suvel aru saab, et see on valgem pool? Kaskede kõrvale istutati hõberemmelgad – kui sa tuled suvel, siis saad aru, et see on see valguse pool."

Eestisse on aegade jooksul Kaug-Idast toodud sadade kaupa eksootilisi puid, põõsaid ja taimeliike. Neist 146 on aklimatiseerunud ja kasvavadki meie looduses, kus tunnevad ennast väga hästi. "See tähendab ka, et me ei pea asendama neid taimi, mis on loogilised ja igapäevased päris Jaapani aedades, vaid saame neid taimi tegelikult kasutada ka siin Eestis, Kadrioru pargis," selgitas Järve. "On jäänud veel mõned üksikud ehituslikud osad, aga kui me ka nendeni jõuame, siis saame öelda, et Jaapani aed on ka tegelikult Jaapani aed. Siin õitsevad forsüütiad, rododendronid jm värvilised taimed on märk, et igapäevaelu ei ole tegelikult hall. Siin on hästi palju rõõmu, mis tuleb osata üles leida, mitte aga rääkida, et igapäevaelu on hall," ütles Järve.

Valesti püstitatud kivil oma mõte

Järve juhtis tähelepanu ka Jaapani aias olevatele kividele, viidates esimesele, mis sinna paigutati. "Olin esimene, kes ütles, et see kivi on täiesti valesti," meenutas ta. "Jaapani aias on kõik kivid väga looduslikud, seevastu Hiina aias on tugevad vertikaalid ja see on natuke hilisema aiakultuuri osa. Aga suur oli minu üllatus, kui tuli välja, et Jaapani aednikud olid vaimustuses Tallinna vanalinna katustest. Nad otsustasid kinkida Kadrioru Jaapani aiale veel ühe kihistuse – ehk vanalinna katuste maastiku. Ja see oli esimene kivi ja mul on hea meel öelda, et ta sümboliseerib Jaapani aedniku silme läbi Tallinna raekoda. Kui ma küsisin, et kuidas te näete siin raekoda, siis nad ütlesid, et Ain, vaata, siin ei ole mitte ühtegi maja tema ümber, ja nii on ka see kivi ainsana püsti."

Üllatuslikult ei kasva Jaapani aias Jaapani kirsipuid. "Aeda rajama hakates oli arhitekt üllatunud, et Kadrioru pargis juba kasvavad Jaapani kirsid – aastast 2006," rääkis Järve. "Neid istutati kümme, tänaseks on alles kuus ning neid võib näha Luigetiigi ääres Kreutzwaldi ausamba läheduses ja Roosimäe jalamil."

Presidendi vend jälgis pargi uhkemaks ehitamist

• 1920. aastate lõpus avastasid meie poliitikud, et Tallinn ei ole kunagi ajaloos olnud pealinn. Eesti pealinnad on olnud Kopenhaagen, Stockholm, Peterburi ja Moskva, aga mitte kunagi Tallinn. Meil ei olnud selliseid hooneid ja bulvareid, mis peaks olema ühes pealinnas.

• Nii tehtigi otsus, et Kadrioru pargist peab saama Baltimaade ja Skandinaavia kõige ilusam park. Tööga hakati pihta ja seda tehti palju, sest sõjaeelse vabariigi ajal oli Kadrioru pargi direktor  presidendi vend Peeter Päts. "Ja milline aednik tahab olla presidendi jälgimise all!" kommeteeris Ain Järve.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...