Aivar Pilv: Eestis pole alati tagatud õiglane kohtumenetlemine

"Enne kohtumenetluse algust ei tohiks kõrged riigiametnikud esineda kriitiliste avaldustega, kui kellelegi on esitatud kahtlustus," sõnas vandeadvokaat Aivar Pilv ja nentis, et meediast saanud Eesti Vabariigis süüdi- ja kohtumõistmise lahutamatu osa. "Menetlustoimingute juures on kõige häirivam aspekt see, et meedia on tihtilugu enne läbiotsimise juures kohal kui kaitsja!"

Pilt: Scanpix

Aivar Pilv: Eestis pole alati tagatud õiglane kohtumenetlemine (1)

"Enne kohtumenetluse algust ei tohiks kõrged riigiametnikud esineda kriitiliste avaldustega, kui kellelegi on esitatud kahtlustus," sõnas vandeadvokaat Aivar Pilv ja nentis, et meediast saanud Eesti Vabariigis süüdi- ja kohtumõistmise lahutamatu osa. "Menetlustoimingute juures on kõige häirivam aspekt see, et meedia on tihtilugu enne läbiotsimise juures kohal kui kaitsja!"

Selleks, et kohtumenetlus jääks kõrvalmõjudest puutumata ning kogu protsess paistaks ka väliselt objektiivsem, tuleks Aivar Pilve hinnangul  menetluse ülesehitatust ja korraldamise põhimõtteid paremini rakendada.

"Kohtumenetlus peab enne kohtuotsuse tegemist olema õiglane ja avalikult mittemõjutatud. Kõrged riigiametnikud ja kõrget positsiooni omavad ametisikud ei peaks ega tohiks avalikult esineda väga konkreetsete, hukkamõistvate ja kriitiliste hinnangutega  pooleliolevas kohtumenetluses, milles pole otsuseni veel jõutud. Kui nad seda teevad, on see õiglase ja objektiivse kohtumenetluse mõjutamine. Ka peab riik omalt poolt kaasa aitama sellele, et võimude lahusus selgemalt välja joonistuks," rääkis ta TTV saates "Horisont".

Pilv lisas, et kriminaalmenetlus oleks õiglane, kui kohtunik eelnevalt kontrollib tõendite kogumise seaduslikkust ja nõuetekohasust kahtlustuse püstitamiseks. "See tähendab, et enne kohtu poolt kontrollimist ja veendumist tõendeid ei avaldata, käsitleta ja need ei jõua ajakirjandusse. Eesti kohtupraktikas tõstatub see teema eelkõige jälitustegevuses. See oli kuum teema ka maadevahetuses."

Pilv juhtis tähelepanu ka sellele, et kui Eesti ajakirjandus otsib kohtueelses menetluses alati skandaali ja negatiivset uudist ning seda ollakse varmad põhjalikult käsitlema, siis menetluses tekkivate probleemide ja küsitavustega ajakirjandus sammu pidada ei suuda.

"Selles osas puudub ka järjepidevus. Meie ajakirjanduse suurim puudus kohtumenetluste ja ka kohtueelsete menetluste käsitlemisel on eelkõige see, et need on pinnapealsed, sensatsiooni taotlevad ja kontsentreeritud eelkõige negatiivsete asjaolu väljatoomisel. Menetlustoiminguid esitletakse nagu suuri showsid  ja töövõite. Edasine, mille ümber käib väitlus, mis on kummagi poole argumendid, millele kohtus kohtualune ja kaitsja tuginevad, jääb tihtipeale kajastamata."

Vandeadvokaadi meelest on häiriv, et meedia on menetlusjuhtumitel tihtilugu enne kohal, kui keegi teine millestki kuuleb. Või kui asjaosalised, sealhulgas kaitsjad kuhugi sõidavad, teeb meedia juba pilti, ootab värava või aia taga. "See ei peaks niimoodi toimuma. Küsimus on selles, kuidas õiguskaitseorganid peavad vajalikuks kõike presenteerida ja esitleda. Selliseid menetlustoiminguid ei saa esitleda nagu suuri showsid või töövõite. Kui töö on tehtud, vaja midagi selgitada, kommenteerida, palun. Selleks tehakse igasugu pressikonverentse, briifinguid. Showelementi võiks vähem olla."

Küsimusele, kas Eestis kehtib süütuse presumptsioon, vastas Pilv järgnevat: "Põhimõtteliselt peaks kehtima. Selleks, et õiguse mõistmine tunduks võimalikult objektiivne ja õiglane, peaks ka menetluspõhimõtete rakendamine olema selline, et jätab kõrvaltvaatajale ja kohtualusele sellise mulje. Avalikult ei ole tihtilugu aga mõistetav, miks ühel juhul kohaldatakse vahi alla võtmist, teisel juhul piisab allkirjast elukohast mittelahkumise kohta ja vahel ei peeta tõkendi rakendamist üldse vajalikuks."

Pilve sõnul peaks õigussüsteemis töötades lähtuma eeldusest, et kõik on aus, õiglane ja läbipaistev. "Seetõttu tahaks ma väga loota, et süsteemis pole poliitilist tõmbetuult ja poliitilisi mõjutusi. See on õiguse mõistmise nurgakivi, millele tuleb veel väga palju tähelepanu pöörata."

Pilv nentis, et kahtlustuse esitamine on inimesele alati ootamatu ning kohtueelses menetluses on menetlejad ning kaitsealune ja kaitsja ebavõrdsel positsioonil.

"Kohtueelse menetluse informatsiooni väli, milles liiguvad uurija ja prokurör ning milles kaitsja ja kaitsealune on totaalselt erinevad. See on suhteliselt ebavõrdne informeerituse aste kaitsja ja kaitsealuse kahjuks. Prokuröril on kohtueelses menetluses juba algusest peale eelis, sest ükski kahtlustus ei saa olla isikule esitatud konkreetset menetlust juhtiva prokuröri nõusoleku või kooskõlastuseta," selgitas Pilv.

Vandeadvokaat lisas, et kaitsjal ja kahtlusalusel puudub kuni kohtueelse menetluse lõpuni juurdepääs dokumentidele, tõenditele ja faktilistele asjaoludele, millede põhjal talle kahtlustus esitati. "Alles seejärel, mil prokurör ja uurija leiavad, et menetlus on lõpuni viidud, esitatakse kogu toimik tutvumiseks kaitsjale ja kaitsealusele omapoolsete seisukohtade ja taotluste esitamiseks."

Vandeadvokaat Leon Glikman on öelnud, et Eesti on pimesi üle võtnud nõukogudeaegse inkvisitsioonilise kohtueelse uurimise mudeli.  "Eesti menetlusseadus ei vasta päris kindlasti nendele nõuetele, mida nõuavad meilt rahvusvahelised kohustused," kritiseeris Glikman.

"Euroopa inimõiguste põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa inimõiguste kohtulahendid on meil kohustuslikud, kuid kahjuks neid ei rakendata. Üheks baasprintsiibiks on nn quality of arms ehk võrdsed relvad. See tähendab seda, et kumbki menetluse pool peab omama võrdseid teadmisi ja võrdseid võimalusi vastaspoole argumente ja tõendeid kahtluse alla seada. Kahjuks Eesti menetlusseadus seda ei võimalda. Me oleme pimesi üle võtnud nõukogudeaegse inkvisitsioonilise kohtueelse uurimise mudeli. See teeb kogu edasise menetluse absoluutselt ebavõrdseks," sõnas Glikman.

Aivar Pilv oli ka seda meelt, et ehkki Eesti kohtusüsteemis on puudusi, võime meie õigusemõistmisse jätkuvalt uskuda.  

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...