Algas hoonete energiasäästlikuks muutmise aasta

Alanud aasta üheks märksõnaks Euroopas on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe liikmete toetusel kinnitati järgmiseks viieks aastaks URBAN töögrupi tegevuse jätkumine Euroopa Parlamendis.

Algas hoonete energiasäästlikuks muutmise aasta

Alanud aasta üheks märksõnaks Euroopas on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe liikmete toetusel kinnitati järgmiseks viieks aastaks URBAN töögrupi tegevuse jätkumine Euroopa Parlamendis.

22 riigi elamuvaldkonna organisatsioone ühendav organisatsioon Housing Europe vahetab töögrupis mõtteid 76 Euroopa Parlamendi liikmega enamikest fraktsioonidest ning enam kui 100 partneriga kohalikul, regionaalsel ja Euroopa tasandil, teatas Eesti Korteriühistute Liit.

Housing Europe'i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul on Europalamendis URBAN intergrupi  moodustamine oluline kõigile Euroopas elamupoliitikat kujundavatele organisatsioonidele, kuna Euroopa prioriteetidest sõltub ka Eestis väga oluline euroraha juurdevool.

"Ilma toetusrahadeta on renoveerimise läbiviimine väga raske," rõhutas Jaadla. Mõni Euroopa riik on osa oma plaanidest juba varasemalt avalikustanud: näiteks Prantsusmaa loodab 120 miljardi euroga avalikud hooned energiasäästlikuks renoveerida.

Housing Europe'i president Marc Calon selgitas, miks on eluasemevaldkonna arengu toetamine Euroopa jaoks oluline väljakutse:
"Hoolimata sellest, et eluasemevaldkond ja elamupoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevuste hulka, on see sektor oluline Euroopa ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise seisukohalt.

Elamusektor on võtmeteguriks paljude Euroopa Liidu poliitikate edukal rakendamisel. Sama toimib ka vastupidiselt – Euroopa Liidu poliitikad kujundavad tihti tingimused riiklike elamupoliitikate toimimiseks ja rahastamiseks. Seega on hoonete ja elamusektoril oluline potentsiaal Euroopa Liidu investeeringute toetamisel," märkis ta.

Eesti Korteriühistute Liit on intergrupi moodustamisele igati kaasa aidanud

"Näeksime hea meelega, et ka Eestist pärit saadikud sellega oleks ühinenud," rõhutas Jaadla. Liidu poolt  vaadatuna oli aasta 2014 Eesti korteriühistutele töökas ja tulemuslik. "Palju tänuväärset energiat kulus aruteludele ettevalmistava  korteriühistute renoveerimistoetuste määruse osas. On hea meel ,et Eesti  ühistute kiiret arengut ja renoveerimismudeleid on toodud Euroopas eeskujuks," kinnitas Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Laadimine...Laadimine...