Algas toetuse kogumine EL-i riikides kodanikupalga kehtestamiseks

Tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuga, nagu öeldakse algatuses, tagatakse igale inimesele elatusvahendid ja võimalus osaleda ühiskonnas osana majanduspoliitikast ning vähendatakse piirkondlikke erinevusi.

Pilt: Mats Õun/ Foto on illustreeriv
Eesti

Algas toetuse kogumine EL-i riikides kodanikupalga kehtestamiseks (7)

Toimetaja: Sandra Lepik

Tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuga, nagu öeldakse algatuses, tagatakse igale inimesele elatusvahendid ja võimalus osaleda ühiskonnas osana majanduspoliitikast ning vähendatakse piirkondlikke erinevusi.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides algas ööl vastu reedet toetusavalduste kogumine Euroopa kodanikualgatusele, mille lõppeesmärk on tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtt kogu EL-i riikides, vahendas BNS. 

Täna kell 17.05 oli kogutud 3838 toetusavaldust miljonist vajalikust, tetasid ettevõtmise korraldajad. Eestist oli 38 allkirjaga seitsmendal kohal allkirjade arvult rahvuslikku kvoodi kohta, mis Eestil on 4935 ehk Euroopa Parlamendi liikmete koguarvu ja Eestisst valitute arvu korrutis. Kõige enam oli allkirju Hispaaniast - 1437, mis teeb kolm protsenti nende rahvuslikust allkirjakvoodist.

Kampaania kestab aasta aega, kuid kuna koroonapandeemia võib kampaaniate läbiviimist takistada, siis pole välistatud, et sellele antakse ka pikendust.

Konkreetselt taotleb Euroopa kodanikualgatus seda, et Euroopa Komisjon esitaks pädevatele institutsioonidele oma ettepaneku tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks, jäädes samas EL-ile aluslepingutega antud pädevuse piiridesse.

Allkirjastajad väljendavad poolehoidu üksnes protsessi käivitamisele, kuid ei kirjuta komisjonile ette, kuidas täpselt peaks põhisissetuleku rakendamine toimuma.

Vähemalt miljon allkirja

Kui kodanikualgatus saab aasta jooksul vähemalt miljon allkirja ning seitsmes või enamas EL riigis ületab toetajate arv rahvusliku kvoodi, peab Euroopa Komisjon selle töösse võtma. Komisjon võib siis teha EL-i Nõukogule ettepaneku, et see sõnastaks põhisissetulekut käsitleva eelnõu liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning esitaks selle kohta raporti Euroopa Ülemkogule. Sõltuvalt Ülemkogu seisukohtadest võib nõukogu võtta vastu soovitused üldsuuniste kohta.

Kuna Euroopa kodanikualgatus hõlmab umbes seitset protsenti kogu maailma elanikkonnast, peetakse seda kõigi aegade suurimaks UBI-kampaaniaks maailmas. See toimub 27 EL-i liikmesriigis, kus on 24 erinevat ametlikku keelt, lisaks enam kui 60 põliskeelt ning on suunatud umbes 450 miljonile inimesele.

See on järjekorras teine üle-euroopaline kodanikualgatus põhisissetuleku asjus. Esimene toimus aastatel 2013–2014, mil see sai üle 285 000 allkirja. Tookord jäi eesmärk saavutamata, kuid kuus riiki - Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia, Belgia, Holland ja Eesti - jõudsid oma allkirjakvootideni ning Ungari jõudis sellele võrdlemisi lähedale. Uus algatus võib aktivistide hinnangul osutuda palju  edukamaks kui miljon allkirja, kuna teadlikkus tingimusteta põhisissetulekust on suurenenud ja selle eestkõnelejate võrgustik laieneb üha.

Oxfordi ülikooli märtsikuine kogu EL-i ning Suurbritanniat hõlmanud uuring näitas, et 71 protsenti eurooplastest toetab kas täielikult või mingil määral kodanikupalga kasutuselevõttu.  

Euroopa kodanikualgatus tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtust kogu EL-is on üks esimesi, mis kasutab uut toetusavalduste kogumise süsteemi. Nüüd saab toetuse avaldamiseks kasutada ka elektroonseid isikutuvastusvahendeid, sealhulgas Eesti ID-kaarti. Alternatiiviks on tavalise vormi täitmine, kus nõutakse isikukoodi ja täielikku nime. Ette on nähtud ka pabervormid, mille kohta antaks edaspidi täpsemat teavet. 

Algatuse toetamiseks tuleb minna selle kodulehele, mille kaudu saavad soovijad ka kampaania heaks annetada või end vabatahtliku abilisena registreerida. Võib ka minna otse Euroopa kodanikualgatuste registrisse, kuhu suunab edasi ka siit.

Tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuga, nagu öeldakse algatuses,  tagatakse igale inimesele elatusvahendid ja võimalus osaleda ühiskonnas osana majanduspoliitikast ning vähendatakse piirkondlikke erinevusi, et tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Igale inimesele elatusvahendite tagamiseks

Tingimusteta põhisissetuleku üldpõhimõtted, milleks on tingimusetus, universaalsus, individuaalsus ja piisavus väärikaks toimetulekuks, on toodud dokumendi lisas, nagu ka  EL-i põhiõiguste harta ja teiste aluslepingute sätted, mida põhisissetuleku kehtestamine aitab ellu viia.  Teised küsimused, nagu parimate valikute tegemine paljude võimalike rahastamismeetodite hulgast või pädevuse jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel põhisissetuleku rakendamise üksikasjades, jäävad edasiste, eelkõige EL institutsioonides toimuva menetlusega kaasnevate debattide teemaks.

Nagu lisas määratletud, ei sõltu tingimusteta põhisissetulek kui inimõigus ja õigushüve ühestki eeltingimusest, olgu siis tegemist kohustusega teha tasustatud tööd, näidata valmisolekut tööd teha, olla kaasatud üldkasulikku töösse või käituda vastavalt soorollile.

Universaalsus tähendab seda, et põhisissetulekut makstakse kõigile, sõltumata isiku ressurssidest, vanusest, päritolust, sotsiaalsest staatusest või muust näitajast. Individuaalne on põhisissetulek siis, kui seda makstakse igal juhul ainult üksikisikutele sõltumata nende perekonnaseisust, mitte aga tervikuna perekondadele või muudele institutsioonidele. 

Tingimusteta põhisissetuleku piisavaks suuruseks peetakse üldjuhul summat, mis ületab suhtelise vaesuse piiri,vastates vähemalt 60%-le riigi elanike netosissetuleku mediaanist. Samas leiavad algatuse autorid, et kuna madalama elatustasemega riikides on mediaansissetulek madalam (madalama ostujõuga), tuleks arvestada ka teisi võrdlusaluseid, näiteks kaupade ja teenuste ostukorvi maksumust. 

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...