Algusaegadel olid Kopli majad poissmeeste pesa

Alles valminud Kopli liinide majades elasid enamasti Venemaalt pärit meestöölised.

Pilt: Scanpix

Algusaegadel olid Kopli majad poissmeeste pesa

Alles valminud Kopli liinide majades elasid enamasti Venemaalt pärit meestöölised.

Suurem osa Kopli liinide territooriumi kivitrepikodadega puitmajadest on ehitatud aastatel 1912-1917 Vene-Balti laevatehase töötajate üürikorteriteks. Tehase rajamise ajal värvati suurem osa ehitajatest ja algsest töötajaskonnast Venemaa sisekubermangudest, enamasti oli tegemist vallaliste meestega – see tähendab, et piirkonnas elasid alguses peamiselt poissmehed. 

Majade ehitamise käigus sealne looduslik mets suures osas hävitati, osa läks tõenäoliselt ka lihtsalt kütteks. Kopli poolsaar oli tuntud oma tammetukkade poolest, on isegi märgitud, et osa tammikutest oli juba keskajal kaitse all. Alates 1934. aastast hakati piirkonna rohelusele taas suuremat rõhku panema. 1934-1938 istutati majade ümbrusse 6000 puud ja põõsast. Selle aja haljastusest on säilinud vanad hobukastanid ning vanemad ja suuremad paplid. 

Kopli liine nimetati nii tsaari- kui ka iseseisva Eesti ajal Tööliskoloniiks. Kopli liinide nimi tekkis alles pärast 1951. aasta oktoobrikuud, kui Vene-Balti asunduse tänavatele pandi 1., 2., 3., 4. ja 5. liini nimed. Enne 1951. aastat kandsid majad neid numbreid, mis nad said vastavalt hoonete valmimisele. Nii oli tavaline, et Vene-Balti maja nr 76 kõrval asus maja nr 104 või Vene-Balti majast nr 41 ühel pool asus maja nr 24 ja teisel pool maja nr 62.

Praegu saadab liine paraku halb kuulsus – sealsed majad on aastakümneid olnud ajutiseks või püsivaks ulualuseks eluheidikutele, nii kodututele kui ka narkomaanidele. Jutt lastega peredest, kes elasid Kopli liinidel aastaid ilma elektri, vee ja WC-ta, on tõde, mitte linnalegend. Negatiivse kuvandi kinnistumisele aitab kaasa ka see, et lähikonnas asuvad nii supiköök kui ka kodutute öömaja.

Laadimine...Laadimine...