ALIMENDID ASTMELISEKS: Kas firmaomanik peaks maksma suuremat elatist kui tööline?

Eestis maksab kõrgepalgaline isa lapsele enamasti sama vähe elatist kui miinimumpalgaga töötav isa. Kui isa sõidab kalli autoga ja supleb luksuses, siis miks võimaldab meie elatisesüsteem tal maksta lastele miinimumi? "Laps ei peaks ka vanemate lahku minnes  harjunud elustandardist ja huvialadest loobuma," leiab sotsiaaltööorganisatsiooni Caritas juhatuse liige Heidi Rätsep.

Pilt: Scanpix

ALIMENDID ASTMELISEKS: Kas firmaomanik peaks maksma suuremat elatist kui tööline? (1)

Kai Maran

Eestis maksab kõrgepalgaline isa lapsele enamasti sama vähe elatist kui miinimumpalgaga töötav isa. Kui isa sõidab kalli autoga ja supleb luksuses, siis miks võimaldab meie elatisesüsteem tal maksta lastele miinimumi? "Laps ei peaks ka vanemate lahku minnes  harjunud elustandardist ja huvialadest loobuma," leiab sotsiaaltööorganisatsiooni Caritas juhatuse liige Heidi Rätsep.

Kui praegu peab miinimumpalgaga vanem andma elatisrahaks  poole oma sissetulekust ja kõrgepalgaline suhteliselt kordi vähem, siis tulevikus võib lapsele elatisesumma kindlaksmääramise süsteem paindlikumaks muutuda. Valitsus tegeleb küsimusega, kas muuta süsteem astmeliseks.


Ent esialgu on küsimust arutatud vaid selle plaanis, et miinimumpalgaga isad ei jõua maksta iga lapse pealt 250 eurot (pool miinimumpalgast). Ent süsteemi muutmisel varitseb ka oht, et väikesepalgaliste isade aitamise nimel aidatakse kogemata ka jõukamaid. Kui näiteks alimentide miinimummäära vähendatakse või vähendatakse määra laste arvu kasvades, siis võidaksid sellest absurdsel kombel kõrge palgaga isad, kes peavad senisest veelgi vähem panustama.


Samas tegi riigikohus veebruari keskel olulise lahendi, mille kohaselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel. Seda põhimõtet võiks selgemalt järgida ka uuenev elatisrahade süsteem.


Isa ei tohiks olla egoist


MTÜ Caritas Eesti juhatuse liige Heidi Rätsep leiab, et ennekõike peaks elatisrahaga olema tagatud lapse sisseharjunud elustandardi jätk.


"See on egoismi küsimus. Muidugi võib üks lapsevanem edaspidigi panna suure summa oma golfiharrastuste alla, kuid kui laps selle tõttu rahapuudusel oma harrastustest ilma jääb, peaks suhtumine muutuma," viitas Rätsep kõrgemapalgaliste suuremale vastutusele. "Sest ka lapse muusika- ja spordiringid võivad olla kallid."


Rätsepa sõnul ei tohiks vanemate lahkuminek, mis lapsele niigi muserdav, lõhkuda ka tema hobide ja huvialade ringi. "Vanemlik hool nõuab, et me ei tohi olla egoistid, ja lapse arengut silmas pidades tuleks oma huvialasid kokku tõmmata. See on asjade alus!" kinninitas ta. "Kõrgemat palka saav vanem peab silmas pidama, et lapse harjunud elustandard ja huvidering ei katkeks. Laps ei peaks ka vanemate lahku minnes  harjunud elustandardist ja huvialadest, mis pere koos olles võimalikud olid, loobuma. Tuleb arvestada ka lapse konkreetsete väljakujunenud huvidega, mis senise pereeluga kaasas käisid."


Varjatud sissetulekud


Astmelise elatisraha, kus kõrgemapalgalised maksaksid elatisraha rohkem, komistuskiviks aga võib saada tegeliku sissetuleku varjamine.


"Näen probleemi selles, et tulusid hakatakse teadlikult vähendama," ütles jurist Merle Albrant. "Praktika näitab, et eriti kõrgepalgalised kipuvad elatisraha maksmisel oma tulusid varjama ega soovi isegi elatisraha miinimumi maksta . See on muutunud viimasel ajal tüüpiliseks. Firmajuht maksab endale miinimumpalka, kuigi ettevõte on edukas. Dividende välja ei võeta, samal ajal on omanikul aktsiaid ja ka muud vara miljonites. Tegelike sissetulekute varjamise põhjenduseks tuuakse, et ema kulutab elatisraha hoopis äkki enda peale. Ei mõisteta, et see raha on tegelikult selleks, et oma lapsed vaesuses ei elaks."


Laps vajab sööki iga päev


Jurist Maarika Pähklemäe tõdeb, et kahtlustused elatisraha sihipärasel kasutamisel on tavapärane nähtus. "Pahatihti leitakse, et elatisraha on peaasjalikult lahusoleva lapsevanema huvi," ütles Pähklemäe. "Elatisraha sihipärane kasutamine on pidev vaidluste teema. Ei mõelda, et laps vajab hooldust ja sööki iga päev."


Kui aga lahus elav vanem tõesti tasub näiteks lapse huviringi tasud otse või ostab varustuse, saab seda kohtutäiturile elatisraha nõudel ka tõestada.


"Kohtuvaidluste käigus saab need kulutused ära põhjendada," ütles Pähklemäe. "Tõestatud kulutused on võimalik elatisraha nõudest maha arvata."


Vabakutseline autor Kairi Oja leiab emana, et üksi last kasvatavad vanemad vajavad elatisraha saamisel eelkõige stabiilsust. "Nn miinimumpalga värki teevad paljud," nentis Oja. "Astmeline elatisraha aga ei toimi niikaua, kuni tegelike tulude tõestamine on väga keeruline. Ei tohi unustada ka kääride teist otsa, mis tagaks väiksema sissetulekuga pere toimetuleku. Elatisraha maksmisel tuleb leida kuldne kesktee. Teatud fikseeritud kriitiline piir peaks elatisraha maksmisel jääma ka madalapalgalistele."


"Tegelikult vajaksime teaduslikku uuringut, mis näitaks erapooletult ära, palju lapse kasvatamine Eestis maksab," ütles Albrant. "Ja kui palju teise-kolmanda lapse kasvatamine odavam tuleb."


Justiitsminister Urmas Reinsalu pakkus veebruaris valitsusele kaalumiseks välja põhimõttelise idee muuta senine alaealiste laste elatise summa kindlaksmääramise süsteem paindlikuks. Uue süsteemi järgi peaks väga väikese sissetulekuga elatist maksma kohustatud vanemad maksma senisest vähem elatist, et vältida nende heitumist ilmselgelt üle jõu käivate summade tõttu.


"Elatisraha astmeliseks muutmine on poliitiline otsus," lausus  Pähklemäe. "Eelkõige tuleks lähtuda sellest, et lapsed vajavad toetust nii palju kui vaja ja nii palju kui see on vanemail võimalik. Kui lapse elatusstandard oli varem kõrgem, ei tohiks see pere lahku minnes halveneda."


Samas on palju neidki, kes üldse elatisraha maksmisest kõrvale hiilivad. Justiitsministeerium on elatise sissenõudmise tõhustamiseks koostanud eelnõu, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks.


Minister Reinsalu sõnul on süstemaatiliselt elatise maksmisest kõrvale hiilimine täiesti lubamatu. "Võlg on võõra oma ja see tuleb tasuda, eriti, kui raha on maksmata enda lapsele," ütles Reinsalu. "Siin küsimuses on kesksel kohal lapse õigused: lastel peab olema õigus saada oma vanematelt tuge ja vanematel on kohustus oma laste toetamiseks. ../-/kui inimesel on raha osta lennukipiletid New Yorki või Maldiividele, siis on tal ka raha oma isikliku lapse toetamiseks, ning seda kohustust peab ta täitma."


Peagi rongavanem enam välisreisile ei pääse


Üheks võimalikuks meetmeks pakub minister elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivuse peatamist, mille kaudu sundida võlgnikku kohtutäituriga suhtlema. Nii saaks kohtutäitur teada, mis takistab elatise tasumist, ning ta saab suunata võlgnikku lapsele elatise maksmiseks näiteks maksegraafikut sõlmima.


Heidi Rätsepa sõnul peaks elatisraha maksmisel iga lapsevanem esitama küsimuse pere väärilisest toimetulekust.


"Lapsevanema kulud, kes 24/7 lapsega pidevalt tegeleb, on kindlasti suuremad kui nn pühapäevavanemal," ütles Rätsep. "Laps pole süüdi, et suhted läksid sassi. Igal lapsel on oma elustiil, mis ei tohiks muutuda ega harjumused katkeda. Tema väljakujunenud elu- ja huvidering ei tohi saada lõhutud. Iga lapsevanem peaks seadma küsimuse, kas pere tuleb endistviisi toime. 250 eurot on tihti palju väiksem summa, kui peab panustama last igapäevaselt kasvatav vanem."


"Seniseid peresidemeid lõhutakse vaidlushoos väga kergekäeliselt, kuid ka lahutuse korral tuleks mõelda eelkõige lapse tunnetele," toonitas Pähklemäe. "Kättemaksu asemel peaks võitma arukus ja andestus."

 

 

 

Vanem peab toetama ka kõrgkoolis õppivat last


• Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel või täisealisel lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib.


• Kui varem oli elatisabi nõudlejal võimalik abi taotleda sel ajal, kui elatisraha üle vaieldi kohtus ehk kohtumenetluse korral, siis eelmisest aastast saab elatisabi taotleda ka siis, kui kohtumenetlus on lõppenud ja kohtutäitur tegeleb ühelt vanemalt toetusraha kätte saamisega ehk täitemenetluse ajal.


•  2017. aasta kolme kvartali jooksul sai täitemenetluse aegset elatisabi 6049 taotlejat, kellele maksti elatisabi kokku 1 501 800 euro ulatuses. Kohtumenetluse aegset elatisabi maksti 189 taotlejale 148 000 euro ulatuses.


•  Seni kehtiva seaduse kohaselt on ühes kuus ühele lapsele makstavaks elatisraha miinimumiks vähemalt pool alampalgast ehk 250 eurot kuus.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...