Alina Tubli: esimese lapse sünni edasi lükkamine vähendab sündivate laste arvu

"Ma keskenduks rahvastikukriisi asemel hoopis teisele põhjusele, mida (esimese) lapse saamise edasi lükkamine põhjustab. Nimelt, pärast otsuse vastu võtmist võib selguda, et lapse saamine ei ole üldsegi nii kerge ja kiire protsess," kirjutab Pirita linnaosa vanem Alina Tubli. "Vanuse kasvades hakkavad rasestumist ja lapse lõpuni kandmist järjest enam mõjutama ka olemasolevad ja läbi põetud haigused, elustiil ning stress ning seda mitte ainult kuldses keskeas, vaid juba kolmekümnendate alguses."

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

Alina Tubli: esimese lapse sünni edasi lükkamine vähendab sündivate laste arvu (1)

Alina Tubli, Pirita linnaosa vanem

"Ma keskenduks rahvastikukriisi asemel hoopis teisele põhjusele, mida (esimese) lapse saamise edasi lükkamine põhjustab. Nimelt, pärast otsuse vastu võtmist võib selguda, et lapse saamine ei ole üldsegi nii kerge ja kiire protsess," kirjutab Pirita linnaosa vanem Alina Tubli. "Vanuse kasvades hakkavad rasestumist ja lapse lõpuni kandmist järjest enam mõjutama ka olemasolevad ja läbi põetud haigused, elustiil ning stress ning seda mitte ainult kuldses keskeas, vaid juba kolmekümnendate alguses."

Statistikaameti andmetel sündis 1987. aastal kõige rohkem esimesi lapsi 21-aastastel, 2017. aastal aga 28-aastastel naistel. Muidugi on esimese lapse saamise edasilükkamisel mitmeid põhjuseid ning mitmed neist on positiivsed. Statistika näitab aga seda, et mida hiljem sünnitatakse esimene laps, enam rahvaarv kahaneb, sest lapsi saadakse kokkuvõttes vähem. Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit on öelnud, et keskmise sünnitamisvanuse tõus 25-lt 30-le eluaastale vähendab kokkuvõttes rahvastiku arvukust kuuendiku võrra.

Ma keskenduks rahvastikukriisi asemel hoopis teisele põhjusele, mida (esimese) lapse saamise edasi lükkamine põhjustab. Nimelt, pärast otsuse vastu võtmist võib selguda, et lapse saamine ei ole üldsegi nii kerge ja kiire protsess. Naise munarakkude hulk ja kvaliteet vanusega vähenevad, täpselt samamoodi nagu meeste spermide arv ja normile vastavate spermide osakaal. Vanuse kasvades hakkavad rasestumist ja lapse lõpuni kandmist järjest enam mõjutama ka olemasolevad ja läbi põetud haigused, elustiil ning stress ning seda mitte ainult kuldses keskeas, vaid juba kolmekümnendate alguses. Eestis ei ole täpseid andmeid kui paljudel on lapse saamisega raskuseid ning seda peamiselt seetõttu, et see on isiklik ja valulik teema, millest ei soovita rääkida. Vaka all hoidmine tekitab aga illusiooni, et mures ollakse üksi. Probleemi selgumisel tuleb see aga suure üllatuse ja šokina, sest teadaolevalt on rasestumisega või raseduse lõpuni kandmisega raskuseid vaid väga vähestel.

Teemast tuleb kõva häälega rääkida, et naised (ja mehed) oskaksid oma tervist hoida ning võimalikule murele õigeaegselt jälile saaksid. Kui esmakordsel katsel rasestub vaid iga neljas naine, siis nendest rasedustest katkeb esimese kolme kuu jooksul enam kui 20%. Alles pärast aastat ebaõnnestunud proovimist soovitatakse pöörduda arsti poole, kes määrab täiendavad uuringud, pärast mida võib raviga alustada. Kõik see võib võtta aga pikki aastaid aega. Lapse saamise planeerimisel tuleb seda arvestada ning oma tervist juba varasemalt hoidma hakata.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...