ALKOHOL HÄVITAB EESTI MAJANDUST: Napsusõber jääb alati kehvaks töötajaks

Eestis on ametlikel andmetel rohkem kui 60 000 alkoholisõltlast ning meie majandust hävitab see, et suur osa napsuga liialdajatest ei suuda hästi või üleüldse töötada. "Alkohol mõjub halvasti nii füüsilise kui ka vaimse töö tegijale," nendib psühhiaater Jaanus Mumma. "Mõni peab juba esmaspäeval lõuatäie alkoholi saama."

Pilt: Scanpix

ALKOHOL HÄVITAB EESTI MAJANDUST: Napsusõber jääb alati kehvaks töötajaks (2)

Ivo Karlep

Eestis on ametlikel andmetel rohkem kui 60 000 alkoholisõltlast ning meie majandust hävitab see, et suur osa napsuga liialdajatest ei suuda hästi või üleüldse töötada. "Alkohol mõjub halvasti nii füüsilise kui ka vaimse töö tegijale," nendib psühhiaater Jaanus Mumma. "Mõni peab juba esmaspäeval lõuatäie alkoholi saama."

Me armastame rääkida, kui palju kahjustab Eesti majandust see, et mitukümmend tuhat töökätt on läinud väikeste palkade tõttu mujale, näiteks Soome tööle.. Palju vähem kõneleme sellest, kuidas seni kehtinud liiga liberaalse alkoholipoliitika tõttu siplevad inimesed ja ettevõtted alkoholismi laastavas mõjus.


"Alkohol pärsib töövõimet, see on päevselge. Eriti hulluks läheb asi nendega, kes n-ö tsüklisse kukuvad," rääkis Wismari haigla psühhiaater doktor Jaanus Mumma. "Siis ei saa nad üldse tööle mindud. Ja see võib kesta pikemat aega. Väga palju on ka neid, kellel küll ei teki suurt sõltuvust, kuid keda võiksime siiski pidada alkoholi liigtarvitajateks. Joomine mõjub halvasti nii vaimse kui ka füüsilise töö tegijaile. Kui ikka nädalavahetusel kõvasti pidu panna, siis töövõime langeb. Esmaspäeval oled töö juures uimane ja väsinud, kannatab nii inimese füüsiline kui ka vaimne pool. Kui see pidutsemine niimoodi käib, siis peab ju esmaspäeva hommikul kohe saama lõuatäie alkoholi, sest muidu ei hakkagi organism tööle."


Halvasti tehtud või tegemata töö


Ülemiste keskuse direktor ja mitme ettevõtte juhatuse liige Guido Pärnits ütles, et tema väikeses kollektiivis pole õnneks alkoholiprobleemi olnud, aga see ei tähenda, et see häda ei kummitaks majandust üldiselt. "Ma ju näen ka seda, mis mujal toimub. Joomine mõjutab majandust nii otseselt – tegemata jäänud töö – kui ka kaudsemalt, sotsiaalse poole kaudu, võtame või  perevägivalla."


Kui palju haiguslehti võetakse alkoholismi või sellest tulenevate haiguste tõttu, on tegelikult teadmata.


Pärnits rõhutas, et kui alkoholi tarbimine ületab mingi piiri, siis on sellel otsene negatiivne mõju majandusele. "Täiesti selge on see, et pidevalt vines olev inimene ei ole efektiivne, nagu ei saa efektiivne olla ka perevägivalla ohver."


Näiteks üks viiest tööõnnetusest ja üle poole raskete tagajärgedega tööõnnetustest on seotud alkoholi tarvitamisega. Ka väike kogus alkoholi võib põhjustada aeglasemat reageerimist, ebatäpsust hinnangutes ja otsustustes, tõstes niimoodi tööõnnetuste tõenäosust.


Paljud ettevõtjad muutuvad kidakeelseks, kui paluda neil tuua näiteid, mida on mõni töötaja tööpostil purjus peaga korda saatnud. Ei taheta rääkida ka sellest, kui palju on neid, kelle puhul on vahel lõhnade olemasolu n-ö märkamata jäetud. Samas on tööandja ülimalt raskes olukorras, sest praegu kehtiva seaduse raames on töötaja joovet tuvastada keeruline.


Tööandjal pole lihtne joovet kindlaks määrata


"Kahjuks ei reguleeri ükski seadus, kas ja kuidas saaks tööandja tuvastada töötaja joobes olekut," ütles tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna. Olukorra muudab keeruliseks ka isikuandmete kaitsmine. "Tööandja peab arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul. Seega võib töötajatele küll teha ettepaneku alkomeetrisse puhuda, aga kui töötaja pole sellega nõus, siis võib ta puhumisest ka keelduda."


Tööandjal on ühelt poolt kohustus kõrvaldada töölt alkoholijoobes töötaja, kuid teiselt poolt on hilisemate vaidluste korral raske tõestada, et joovet on üldse olnud. Alkomeetrisse puhumise kõrval ei pea olema politsei- või meditsiinitöötajat, pealegi ei pruugi politsei sel puhul üldse kohale tulla. Samas on töölepingu seaduse kohaselt tööohutuse tagamine üks tööandja põhikohustus. Kes aga võib kindel olla alkoholijoobes töötajas? Mitte keegi.


"Võib öelda, et kuigi töötajal on iseenda tegude puhul kõige suurem vastutus, siis arvestades töö iseloomu ja selle ohtlikkust on igati mõistetav tööandja soov tagada ohutu töökeskkond. Kui töötaja keeldub alkomeetrisse puhumast, saab joovet tõendada ka teisi vahendeid kasutades, näiteks kolleegide ütlustega," rääkis Raigna. Piisab ka tunnistajatest, kes tundsid alkoholijoobele vihjavaid lõhnu, nägid sellele vastavat käitumist ja muud, mis viitab inimese joobes olekule. Seadus annab võimaluse tööleping erakordselt lõpetada, kui töötaja on tööandja hoiatustest hoolimata viibinud tööl joobnuna ja seadnud sellega ohtu nii enda kui ka teiste tervise.


Iga kümnes töötaja alkohoolik


Kui palju meil aga siiski on alkoholisõltuvuses töötajaid? Tervise arengu instituudi andmetel on Eestis ligi 60 000 alkoholisõltlast –  50 000 meest ja 10 000 naist.


Tallinna perearst, mullu Missos sealset kolleegi asendanud Külvi Peterson ütles, et maakohas tuleb patsient harva vastuvõtule kainena. "Kui inimene oleks võimeline 24 tundigi peale võtmata olema, siis saaks juba raviga alustada, aga teinekord ei suudeta ka seda aega vastu pidada," rääkis Peterson. "Samas tulevad vaid  vähesed perearsti juurde sõltuvusprobleemiga, ikka on põhjuseks kas kõrge vererõhk, soov analüüse teha või midagi muud."


Akadeemik Ain-Elmar Kaasik on öelnud, et meie narkoloogide hinnangul võib alkoholisõltlasi olla koguni kuni 15% elanikkonnast ehk siis üle 200 000. Tartu Ülikooli professori Jaanus Harro andmetel vaevleb meil suurte alkoholiprobleemide käes 11% tööealistest meestest ja 2,1% tööealistest naistest.  Vastaval ravil käib neist vähem kui kümnendik.


Eesti majandusele tekitatud alkoholikahju pole otseselt uuritud, aga Euroopa kohta on see teada. "Möödunud aastal ilmunud uurimus hindas alkoholikahjuks ühe Euroopa Liidu elaniku kohta 26-1500 eurot," lausus Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann. "Väga suured käärid näitavad, kui erinev on Euroopas olukord alkoholi kuritarvitamisega. Üks hiljutine artikkel toob ära viimased andmed üldise EL-i alkoholikahju kohta, mida on siis hinnatud 155,8 miljardile eurole. See on otsene kahju."


Sellele lisaks hinnatakse Euroopas ka kaudseid kahjusid, mis on veel suuremad. Minister Jevgeni Ossinovski ütles ühel Euroopa eesistumisega seotud üritusel, et alkoholist tingitud tervisekahjud on Euroopa Liidule suur koorem – sellega on seotud enam kui 200 eri terviseprobleemi ning tekkinud kahju ulatub 372 miljardi euroni aastas.


"Tõenäoliselt viitaski Ossinovski sellele laiemale kahjule, mis hõlmab ka valu ja kannatust," mainis Beekmann.


Pered suunavad ravile


Wismari haigla psühhiaater doktor Jaanus Mumma nentis, et tööandjad annavad inimesele tihti võimaluse end parandada, kui tegu on muidu tubli töötegijaga. Kui on juba tekkinud alkoholisõltuvus, siis soovitatakse võõrutusravile minekut.


Alkoholismiravile tullakse Mumma sõnul aga enamasti perekonna, mitte tööandja soovitusel: "Alkoholism kui sõltuvus ongi haigus. Nagu kõik teised sõltuvused, ka näiteks narkosõltuvus."


Ravi tulemuste kohta Mumma kinnitusel ühest hinnangut anda ei saa. "Inimesed on erinevad ja võõrutusravi mõjub igaühele erinevalt. Mõned suudavad pärast ravi aastaid kained olla, teisel pole sellest kuigi palju kasu."


Just see rühm on kõige haavatavam ja neist, juba mitmendat korda n-ö tsüklisse kukkujatest kasvab peale uus kodutute põlvkond. "Allakäik algabki nii, et kõigepealt kaotatakse töö, siis pole enam raha, müüakse maha kõik, mis hinge taga on, ja lõpuks oledki kodutu. Nii võib mõne aastaga elust välja kukkuda."


Mumma sõnul peab inimene ise valima kainema elu. "Ma saan aru, et tänapäeval on keeruline suhelda ilma alkoholita, seda tarbitakse ju igal koosviibimisel ja pahatihti vaadatakse kõõrdi nende peale, kes vähem tarbivad või üldse ei võta," rääkis Mumma. "Kõikidel üritustel on aina alkohol ja ahvatlus on suur. Ja kui kõik ümberringi pummeldavad, ega siis ei olegi seal väga tore üksi kaine olla. Aga soovitada võib ka teistsugust suhtlemist, näiteks käia läbi inimestega, kes samuti tahavad hoiduda alkoholist. Väga häid tulemusi on andnud ka anonüümsete alkohoolikute kooskäimised. Seal on inimesed, kel on samad probleemid, nendega saab vabalt mõtteid vahetada ning üksteist toetada. Samuti on tähtis suhtlemise sotsiaalne külg, et inimene ei jääks üksi. Ma ei räägi juba sellest, et alkoholi tarvitajatel võivad ägeneda igasugused kroonilised haigused, kuna immuunsüsteem nõrgeneb."


Kui naps on kallim, siis kulub seda vähem


Karskusseltsi juht Lauri Beekmann rõhutab, et maailma  terviseorganisatsioon (WHO), majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) ja maailma majandusfoorum on jõudnud ühisele järeldusele, et parimateks meetmeteks liigjoomise vastu on alkoholiaktsiisi tõstmine, kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelustamine. Kusjuures alkoholi hind on välja toodud kui kõige efektiivsem meede rahvastiku joomise mõjutamiseks.


Beekmanni sõnul on seni tehtud uuringud, mis justkui näitavad aktsiiside tõusust tekkivaid kahjusid alkoholitööstusele, aga mitte ühtki uuringut, mis põhjalikult hindaks hoopis seda, kuidas alkoholitööstus kogu meie majandust laastab.


Üks põhjus, miks Eestis pole tellitud korralikku uuringut alkoholi tekitatud kahjude kohta, on alkoholitootjate ja kaubanduse selgade kokkupanek, sest mõlemad soovivad näidata asju ainult oma kasu silmas pidades. "Oleks vaja, et riik telliks põhjaliku ülevaate alkoholi hävitavast mõjust Eesti majandusele," rõhutas Beekmann.

 

 

 

Pärnits: Kisa aktsiisitõusu ümber on poliitiline populism!
 
Ülemiste keskuse direktori Guido Pärnitsa meelest on diskussioon aktsiisitõusude üle nagu mingi poliitiline spinn, millega tahetakse vastast mustates endale plusspunkte teenida.


"Kraaklemine selle kallal, et poleks ikka pidanud alkoholiaktsiisi tõstma, on minu arust demagoogiline ja populistlik. Piirikaubandust kohtame terves maailmas. Norralased käivad Rootsi piiril alkoholi ostmas, taanlased Saksamaal ja nii edasi. Asi on aga selles, et tekitatakse meelega paanikat, et kasutada seda poliitilises võitluses. Eestis on olnud palju hinnatõuse ja maksumuudatusi, mis on olnud tõeliselt šokeerivad. Võtame elektrihinna tõusu neljandiku võrra, millega kaasnes ennustus, et nüüd kukub Eesti majandus kokku. Ei juhtunud mitte midagi. Mäletan veel ka seda aega, kui bensiiniliitri hind tõusis üle kümne krooni, jälle ennustati, et varsti kõik autod seisavad. Kui praegu bensiini hind kroonidesse panna, saame juba üle kahekümne, aga autod sõidavad edasi."

 

 

 

Alkoholi tarbimine on hakanud õnneks langema


• Alkohol põhjustab Eestis igal aastal ligi 500 surma, neile lisandub ligi 1000 surma, mille põhjuseks on mõni alkoholist tingitud haigus. Alkohol põhjustab ka vigastussurmasid.


• On tõestatud, et liigne alkohol aitab tekitada 60 eri haigust ja terviseriket. Neist üheksal on sõna alkohol juba diagnoosis sees. Kaks suurimat alkoholi põhjustatud haiguste rühma on omakorda psüühika- ja käitumishäired ning maksa alkoholitõbi.


• Alkoholi tarbimine Eestis on hakanud langema ja see kajastub ka alkoholist põhjustatud suremuse vähenemises. Esialgne statistika näitab, et 2017. a suri Eestis alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 419 inimest, aasta varem oli sama arv 465. Nii nagu viimasel kolmel aastal on Eestis vähenenud  alkoholi tarvitamine, on langenud ka haigestumus alkoholiga seotud haigustesse ning koos sellega vähenenud ravikulud. Paljud eksperdid on väitnud, et selle taga on valitsuse alkoholi levikut piirav poliitika.


• Maailma terviseorganisatsiooni avaldatud raporti järgi tapab alkohol igal aastal maailmas 2,5 miljonit inimest. Alkohol nõuab ohvreid rohkem kui aids, tuberkuloos ja vägivald – põhimõtteliselt on see suurim probleem ka Eesti ühiskonnas.


• Põhjamaa inimestes tekitab tõsist imestust, et Eestis on 100 000 inimese kohta enam kui 200 kange alkoholi müügikohta, samal ajal kui Rootsis ja Norras on neid kuni viis.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...