Alver Kivirüüt: esimese sammu tegemine on lihtsam, kui mõtteid lihtsustada

Disctroyer toodab esimesi Eestis välja arendatud discgolfi kettaid, mis omavad ka rahvusvahelise discgolfi assotsiatsiooni sertifikaate. Kuidas discgolfiharrastajad otsustasid hakata tootma discgolfikettaid rääkis Alver Kivirüüt.

Pilt: Scanpix

Alver Kivirüüt: esimese sammu tegemine on lihtsam, kui mõtteid lihtsustada

Toimetaja: Meelis Piller

Disctroyer toodab esimesi Eestis välja arendatud discgolfi kettaid, mis omavad ka rahvusvahelise discgolfi assotsiatsiooni sertifikaate. Kuidas discgolfiharrastajad otsustasid hakata tootma discgolfikettaid rääkis Alver Kivirüüt.

“Meis kõigis on uudishimu,” rääksi Kivirüüt. “Uudishimu oli see, mis tegi Disctroyeri. Uudishimu pani meid küsima, miks discgolfi ketaste samad mudelid lendavad erinevates partiides erinevalt? Miks algaja diskgolfi mängija läheb poodi ja ei suuda seal ühtegi ketast välja valida, sest kettad on nii kirjud, nii arusaamatud? Uudishimu pani meid lõpuks küsima, kas Eestis on võimalik toota kvaliteetseid kettaid?”

Kivirüüt rääkis, et need küsimused tekkisid kolm aastat tagasi ja täna saab ta öelda, et Eestis on võimalik kettaid toota. “Disain, vorm, tootja – asub siin samas Eestis.”

Mida tegi Disctroyer teisiti, et saada sellised kettad, mida on võimalik ka müüa?

“Me tahtsime teada, mis mõjutab ketta lendu,” meentuab Kivirüüt. Üheks põhiliseks teguriks osutus ketta materjal. Kui ketta materjal on erinev, siis ketas lendab erinevalt, olenemata sellest, et see on tehtud sama mudeli järgi.

“Et ketta lennu kvaliteeti hoida, vähendasime kõigepealt kettas värvide valikut,” rääkis Kivirüüt. Nii on Disctroyeri kettad kõik ühevärvilised – kaugmaakettad on valged, keskmaakettad punased, lühimaakettad sinised ning kaugkeskmaa kettad kollased.

Disctroyeri kettad eristuvadki suurte konkurentide toodetest sellega, et nende kettad on tagsihoidlikud, konkurentide omad, aga Kivirüüdi sõnul kirjud nagu energiajoogid.

Lihtne disain ja rahulik välimus mõjub kutsuvalt ka uuele ostjale.

Algus oli keeruline, sest mingil põhusel esimene vorm ei toiminud. Esimene tootja ütles, et tal alga tootmine 500 eksemplarist, järgmine tehas ütles partii miinimumkoguseks 5000 tükki. “Materjali tarnija jaoks on tootmine aga siis, kui me telliksime tema käest terve vaguni jagu materjali – sisuliselt tähendaks see seda, et me peaksime kogu Eesti katma ketastega,” rääkis Kivirüüt. “See turg ei ole sedavõrd suur, et vagunitäit plastikut ketasteks suruda.” Nii oli tarvis edasi mõelda, kuidas saada ka nii suurte tegijate jaoks võrdväärne partner.

Selgus, et suurtel tehastel on alati toomispausid, mille ajal saab kasutada suure tehase võimsust. Ka materjalide tootjatel jääb jääke – autotööstustest, jalatsitööstustest, mida on nii vähe, et neil seda enam vaja ei ole, aga diskgolfi ketaste tootjatele täpselt paras kogus.

“Me käime selle ettevõtte erinevates ladudes uurimas, kas on mingit materjali üle, mida me saame oma ketastes kasutada,” selgitas Kivirüüt kettaäri spetsiifikat.

Ühel päeval helsitas plastiku tarnija ja ütles, et saadab diskgolfi tehasesse spetsialisti. “Meil tehast ei olnud ja meil polnud päriselt aimu ka, mida spetsialistile rääkida, aga ma ütlesin jah ja spetsialist tuli.” Septsilist veetis diskgolfi innovaatoritega terve päeva ja tal läksid silmad põlema ning tagasi oma tehases rääklis, et nendele poistele tasub teha väiksemas koguses erinevaid plastikuid ja see on nede jaoks ka väga põnev.

Ka tootmistehasele on ketaste tootmine huvitav vaheldus, ning ketaste testimiseks kotustakse majapealt kõik huvilised kokku.

“Kui te lihtsustate peas mõtte, siis esimese sammu tegemine on lihtsam, kui lasete pea liigselt detaile täis, siis te ei tea, kuhu kõigepealt pöörduda,” soovitab Kivirüüt. “Meie küsimus oli lihtne – kas saab teha ja sealt see pihta hakkas.”

Laadimine...Laadimine...