Ameerika Ühendriikide presidendivalimised kütavad kirgi juba mitu aastat. Praeguse vabariiklasest presidendi Donald Trumpi vastu astub üles demokraat Joe Biden. Vaid nädalapäevad enne valimisi vaidlevad kandidaadid abordi keelustamise ning uue ülemkohtuniku teemal.

Biden on selge sõnaga öelnud, et tema prioriteediks on ja jääb tervishoid. See teema on talle isiklik ja seetõttu väga tähtis, tema abikaasa ja väike tütar hukkusid autoõnnetuses 1972. aastal ning tema vanim poeg suri 2015. aastal ajuvähki. 

Bideni tugevus demokraadina on see, et ta võib olla meelepärane paljudele endistele Obama valijatele: küsitlused näitavad, et teda usaldatakse näiteks koroonaviiruse ohjeldamisel rohkem kui kandidaat Trumpi. Eri sotsiaalsetesse ning rahvuslikesse gruppidesse kuuluvate ameeriklaste arvates on Biden kandidaat, kes suudaks riiki suurte eriarvamuste ja lõhede ajal ühendada. Bideni miinuseks peetakse kindlasti tema vanust. Nimelt arvatakse, et 77-aastane härra võib ovaalkabinetis oma seisukohtade kaitsmisel hätta jääda. Vabariiklane Trump on Bideni libastumisi ja veidrusi ohtralt ära kasutanud ning see on omakorda seadnud kahtluse alla demokraatide kandidaadi selge mõistuse ja vaimuteravuse.

Kogemustega demokraat

Biden on veetnud poliitikas viis aastakümmet ning see on temast loonud rahvale pildi, et tal on kindel käsi, mis suudab üldrahvalikus kaoses korda luua ning riiki rahustada. Tema kampaania põhiosa on pöördumine vastumeelsete valijate poole, kellel on nostalgia Obama-ajastu vastu, viidates regulaarselt Obama administratsioonile ja lubades uuesti sõlmida paljusid tolle aja jooksul sõlmitud kokkuleppeid. Biden on maininud uuesti sisenemist Pariisi kliimakokkuleppesse, millest Trump loobus.

Biden ütles, et laiendab rahaliselt kättesaadava hoolduse seadust. See on Obama administratsiooni seadusandlik saavutus, mis laiendas tervisekindlustuse miljonitele ameeriklastele. Biden tegi ettepaneku laiendada kättesaadavat hooldust ja rakendada kava, mis tagab selle „hinnanguliselt 97 protsendile ameeriklastest“.

Biden ütles, et ta saavutab selle, pakkudes ameeriklastele võimalust registreeruda Medicare’i sarnase riikliku tervisekindlustuse programmiga, mis pakub kindlustust eakatele.

Jäätmevaba energia nimel

Biden on välja töötanud ambitsioonika kliimaprogrammi, mis hõlmab riigi energeetikatööstuse rekonstrueerimist, et saavutada 2035. aastaks 100-protsendiliselt jäätmevaba energia. Plaan sisaldab lubadust investeerida 2 triljonit dollarit puhta energia infrastruktuuri sel juhul, kui Biden võidab valimised. Ka lubab Biden ehitada 1,5 miljonit uut energiasäästlikku kodu ja sotsiaaleluruumi. See on kummardus liberaalsetele valijatele, kes ei ole Bideni kandidatuurist just ülemäära suures vaimustuses. Samas lubas demokraat, et laiahaardelist kliimakava rahastatakse valitsuse finantseerimise ja ettevõtete tulumaksumäära tõstmise 21 protsendilt 28 protsendile, et „rikkamad ameeriklased maksaksid oma õiglase osa“. „Rikkamateks“ peab ta neid, kelle sissetulek on rohkem kui 400 000 dollarit aastas.

Ohtlikud teemad

Biden on hoidunud mainimast fossiilkütuste, nagu nafta, kivisüsi ja gaas, keelustamist – see on poliitiliselt tundlik teema lahinguväljadel nagu Pennsylvania ja Michigan, keskendudes hoopis motivatsioonidele autotootjatele heitmeteta elektrisõidukite tootmiseks.

Biden kordab regulaarselt oma soovi taastada Ameerika seisund ülejäänud maailmas. Demokraat on näidanud tugevat toetust riigi suhetele oma liitlastega, eriti NATO alliansiga. Ta on rääkinud ka Hiina vastutusele võtmisest ebaausate kaubandustavade kasutamise eest, kuid soovitas selle olukorra lahendada pigem rahvusvaheliste jõupingutuste kui kaubandussõdade kaudu.

Biden on kritiseerinud Trumpi „America First“ natsionalismi ja demokraat on vabariiklasest palju innukam suhete loomisel Ameerika liitlastega. Biden püüab parandada mõningaid suhteid, sealhulgas NATO ja Maailma Terviseorganisatsiooniga. Samuti liituks ta uuesti Pariisi kliimaleppega. Biden ütles, et sõlmib Iraaniga veel ühe rahvusvahelise kokkuleppe, mille president Obama leppis kokku ja mille Trump puruks rebis. Hoolimata oma erakonna vasakpoolsest survest, toetab Biden Iisraeli. Biden on samuti soovitanud, et ta kehtestaks Venemaa režiimi vastu uued sanktsioonid ja ta on ka Brexiti suhtes kriitiline olnud.

Trump mõjutab masse

Vabariiklase Donald Trumpi toetajate põhibaas on talle kõigutamatult lojaalne, sest enam kui kolmandik riigist toetab teda järjekindlalt. Ta on juba 2016. aastal näidanud, et ta võib tulla küsitlustes tagantpoolt ning nõuda võitu. Küsitlused näitavad, et ameeriklased usaldavad Trumpi majandusküsimustes rohkem kui Bidenit – see on paljude valijate jaoks võtmeküsimus. President naudib ka seda, et on ametis olev president ning see annab talle võimaluse kasutada Valget Maja lähinädalate suuremate teadete taustaks.

Trumpi suurt poliitilist tugevust – tema võimet meelitada kampaaniaüritustele tohutu suur rahvahulk – on koroonaviiruse tõttu pärssinud erinevad piirangud. Kuna tema suhtumist pandeemiasse ja selle käsitlemist on saatnud terav kriitika, seisab Trumpi ees väljakutse hoida kinni vanematest ja eeslinnade valijatest, keda viirus on tugevalt tabanud. Ka võib valijaid kõigutada Trumpi enda hiljutine koroonaviiruse diagnoos.

Trump on koostanud teise ametiaja kava, mis keskendub töökohtadele, maksudele ja majandusele. Trump on võtnud oma nimele au õitsva majanduse eest, mida USA nautis enne koroonaviiruse pandeemiat, ja ta on lubanud selle taastada. Trumpi kampaania on oma poliitilistes ettepanekutes tugevalt propageerinud ka „seaduse ja korra“ sõnumit, mis on vastuseks USA linnades tänavu suvel aset leidnud vägivallale ja protestidele. Teised lubadused kümnepunktilises tegevuskavas on veidi vabamalt sõnastatud, näiteks lubadus „soo kuivendamiseks“.

Trump lubab töökohti

Trump lubab taaselustada Ameerika vaevalise majanduse tohutu hulga töökohtade loomisega, lubades luua 10 kuuga 10 miljonit uut töökohta ja miljon uut väikeettevõtet. Samuti lubab Trump toetuda oma esimesel ametiajal kehtestatud maksukärbetele, sealhulgas maksukärbetele ja krediitidele, et meelitada ettevõtteid säilitama töökohti USA-s, mitte välismaal.

Trump ütles, et ta „kehtestab õiglase kaubanduse lepingud, mis kaitsevad Ameerika töökohti“, kuid ei puuduta teemat, kuidas ta näeb USA ja Hiina kaubandussõja arengut.

Trump on palju panustanud lootuses leida lähikuudel efektiivne vaktsiin koroonaviiruse vastu. Trumpi administratsioon on käivitanud operatsiooni Warp Speed, et panustada ning julgustada eduka vaktsiini väljatöötamist ja levitamist. Oma kampaaniakavas on Trump lubanud tarnida Covid-19 vaktsiini aasta lõpuks ja on selgelt öelnud, et jätkab Ameerika Ühendriikides või välismaal välja töötatud edukate vaktsiinide jaoks kõigepealt Ameerika lähenemist. Pealkirja „Covid-19 likvideerimine“ all on kampaanias loetletud ka lubadus „naasta normaalseks aastal 2021“, samuti lubadused varude hunnikud uuesti täita, tagada kriitilistel ametikohtadel töötajatele vajalikud ressursid ja valmistuda tulevasteks pandeemiateks.

Trump on lubanud „kaitsta“ Ameerika politseijõude seoses kasvavate protestidega politsei jõhkruse juhtumite vastu afroameeriklaste suhtes. Trump on tugevalt toetunud seaduse ja korra sõnumile, kasutades hirmupõhist retoorikat, et arutada mustade elude laine liikumist ja muid USA linnades levivaid proteste ning hoiatada, et Ameerika eeslinnad on ohus. Tema kampaania lubab kaitsta politsei rahastamist ja palgata rohkem ohvitsere, suurendada karistusi politsei vastu suunatud rünnakute eest ning võtta meetmeid selliste poliitiliste protestiliikumiste vastu nagu antifashistlik rühmitus Antifa. Seaduse ja korra lubadused hõlmavad ka karmide meetmete võtmist ebaseadusliku sisserände vastu ja rangemaid nõudeid legaalsetele sisserändajatele.

Nagu Biden, üritab ka Trump oma maksuplaanidega ameeriklasi meelitada. Trump on öelnud, et soovib ettevõtte tulumaksu langetada 21 protsendilt 20 protsendile.

Andres Kasekamp: Biden on nii Euroopale kui kogu maailmale parem valik

Toronto ülikooli Elmar Tampõldi Eesti õppetooli professor, ajaloolane Andres Kasekamp kommenteeris Pealinnale Trumpi ja Bideni vastasseisu.

Mis on USA tänavuste presidendivalimiste kõige tähtsam aspekt USA-st väljasool asuva maailma jaoks?

USA demokraatia on alati olnud maailmale eeskujuks, ent nüüd on õigusriigi püsimine kaalul. Välispoliitika pole valimiskampaanias seni üldse teemaks olnud. Tähtsaim vahe Euroopa jaoks on, et Biden väärtustab liitlasi, aga Trump sihilikult õõnestab rahvusvahelist koostööd. Konkreetselt Euroopa ja Eesti jaoks on NATO säilimine kõige tähtsam. Trump on teravalt kritiseerinud USA liitlasi, aga kummalisel kombel pole kordagi öelnud ühtki halba sõna Putini kohta.

Palju on räägitud aborditeemast ning uuest ülemkohtu kohtunikust. Mis on võtmeküsimus?

Ülemkohtu kohtunik määratakse eluks ajaks, nii et Trumpi määratud kaks konservatiivset kohtunikku võivad mõjutada USA arenguid veel 30-40 aastat, siis kui Trump on ise ammu mulla all. Esimene tähtis küsimus, mida ülemkohtu uus koosseis võib otsustada, on tühistada Obama-aegse tervisekindlustuse laiendamine.

Kas see, kes tänases situatsioonis oleks Ameerikale parim president, oleks parim ka Euroopa mõistes?

Kahtlemata Biden oleks parim president. Trump teadlikult valetab, lõhestab rahvast ja õhutab vaenu. Biden juhiks USA tagasi normaalsusesse ja maandaks pingeid. Nii Ameerikale kui Euroopale oleks tähtis, et USA presidendi sõnu võetakse jälle tõsiselt, et neid võib uskuda.

Kuidas mõjutab uus USA president muu maailma stabiilsust ja majandust?

Trumpi tagasivalimine muudaks maailma ebastabiilsemaks ja kiirendaks USA allakäiku ja Hiina tõusu. Bideni võidu puhul on lootus, et asjad võivad minna tagasi varasematesse rööbastesse. Maailmale on kõige tähtsaim eelseisev väljakutse kliima soojenemisega toimetulek (see on ka stabiilsuse ja majanduse jaoks oluline). See nõuab tihedat rahvusvahelist koostööd. Trump ei ole selleks valmis ega võimeline.

Kui palju mõjutavad Kanadat USA presidendivalimised?

Kõik mis toimub USA-s, mõjutab alati otseselt või kaudselt Kanadat. Lõviosa Kanada majandusest on seotud USA-ga. Koroonaviiruse tõttu on piir olnud kinni juba üheksa kuud. Üks kunagine Kanada peaminister iseloomustas olukorda nõnda: „USA kõrval elamine on nagu magamine koos elevandiga. Ükstapuha kuivõrd sõbralik loom on, iga tõmblus või röhatus mõjutab meid.“