Analüüs: töötajate värbamise maht tegi kõigi aegade rekordi

Peaaegu kõigil tegevusaladel on sel aastal tööle võetud töötajate arv olnud suurem kui töölt lahkunud töötajate arv. Erandiks on hariduse valdkond, kuhu on sel aastal tööle võetud 6800 töötajat, kuid töölt lahkunui on 11 400.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Analüüs: töötajate värbamise maht tegi kõigi aegade rekordi

Toimetaja: Sandra Lepik

Peaaegu kõigil tegevusaladel on sel aastal tööle võetud töötajate arv olnud suurem kui töölt lahkunud töötajate arv. Erandiks on hariduse valdkond, kuhu on sel aastal tööle võetud 6800 töötajat, kuid töölt lahkunui on 11 400.

Värbamisagentuuri Brandem analüüsist selgus, et tööle võetud töötajate arv kasvas selle aasta kolmandas kvartalis eelmise aastaga võrreldes koguni 28 protsenti, vahendas BNS.

Töölt lahkunud töötajate arv kasvas üheksa protsenti ja tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arv kaheksa protsenti. Keskmine tööstaaž langes kolme aasta ja ühe kuuni.

Brandem analüüsis statistikaameti värske tööjõu liikumise uuringu andmeid. Uuringust selgus, et aasta jooksul mullu neljandast kvartalist tänavu kolmanda kvartalini on Eestis tööle võetud rekordiliselt ligi 215 000 inimest. Eelmine rekord pärineb 2018. aasta kolmandast kvartalist, mil see number oli 203 000. Kui võtta arvesse, et tööga hõivatuid on Eestis aasta jooksul ligikaudu 665 000, siis keskmine tööstaaž ühes ametis on langenud kolme aasta ja ühe kuuni. Keskmine personalivoolavus on Eesti ettevõtetes aga tõusnud 32 protsendini.

Rohkem kasutatakse sihtotsingut ja värbamiskampaaniaid

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul hoiab tööturu aktiivsust üleval tööandjate proaktiivne ja järjepidev tegutsemine uute töötajate leidmiseks. "Töötajate leidmiseks kasutatakse varasemast rohkem nii sihtotsingut kui ka laiaulatuslikke värbamiskampaaniaid. Palju on ka neid tööandjaid, kes panustavad pikemaajalistele ja jätkusuutlikele lahendustele, nagu süstemaatiline tööandja brändi ülesehitamine, töötajatele atraktiivse juhtimiskultuuri loomine ja tööandja maine kujundamine," ütles Evart.

"Kui kolmandas kvartalis oli keskmine palgakasv taaskord üle kaheksa protsendi, siis selle põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida. Palk kasvab tavaliselt kiiremini neil, kes sagedamini töökohta vahetavad. Seda eriti juhul, kui aktiivsem pool on pakkuja ehk tööandja. Ja viimasel ajal on suurenenud nii töökoha vahetamiste sagedus kui ka tööandja initsiatiivil ning just sihtotsingu abil leitud töötajate arv. Teine keskmise palgakasvu põhjus on pikemaajaline tööjõustruktuuri muutumine – kõrgema palgaga tippspetsialistide ametikohtade arv kasvab ja madalama palgaga lihtsama töö tegijate arv väheneb," lisas Evart.

Tööle võetud töötajate arv on suurem kui lahkujate arv

Kolmandas kvartalis kasvas töötajate värbamine peaaegu kõigil tegevusaladel. Kokku värvati tööle ligi 61 000 töötajat. Protsentuaalselt oli värbamismahu kasv kõige kiirem põllumajanduse- metsanduse- ja kalapüügi valdkonnas, 120 protsenti. Avalikus halduses on see näitaja 110 ja mäetööstuses 101 protsenti. Absoluutarvuna mõjutasid värbamismahu kasvu kõige enam majutuse- ja toitlustuse, ehituse ning kaubanduse tegevusalad, kus värvati kolmandas kvartalis kokku ligi 24 000 töötajat. Brandemi tööturu indeks tõusis ajaloo kõrgeimale tasemele ehk 191,8 punktini.

Peaaegu kõigil tegevusaladel on sel aastal tööle võetud töötajate arv olnud suurem kui töölt lahkunud töötajate arv. Erandiks on hariduse valdkond, kuhu on statistikaameti andmetel sel aastal tööle võetud 6800 töötajat, kuid töölt lahkunud on 11 400 töötajat.

Laadimine...Laadimine...