ANALÜÜS: Tubakaaktsiisi tõstmine maksutulu ei langetaks

Rahandusministeeriumi tellitud PricewaterhouseCoopers Advisorsi (PwC) aktsiisipoliitika analüüsist selgub, et alkoholiaktsiisi tõstmine langetaks riigikassasse laekuvat aktsiisitulu, tubakaaktsiisi tõstmine tulu samas ei langetaks.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv foto

ANALÜÜS: Tubakaaktsiisi tõstmine maksutulu ei langetaks

Toimetaja: Moonika Tuul

Rahandusministeeriumi tellitud PricewaterhouseCoopers Advisorsi (PwC) aktsiisipoliitika analüüsist selgub, et alkoholiaktsiisi tõstmine langetaks riigikassasse laekuvat aktsiisitulu, tubakaaktsiisi tõstmine tulu samas ei langetaks.

PwC toob analüüsis välja, et riigil on vaja aktsiisipoliitika muudatuste tegemisel selgemalt kommunikeerida, mis on aktsiisipoliitika eesmärk ning tuleb mõista, millised sektorid ja tarbijad absorbeerivad vastava mõju ning kas sellele sihtrühmale avaldatav mõju on kooskõlas aktsiisipoliitika eesmärkidega, vahendas BNS.

Rahandusminister Toomas Tõniste hinnangul on oluline, et maksupoliitikat kujundataks edaspidi teadmistepõhiselt, arvestades muudatuste mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt.

Aktsiiside mõju tuleb uurida

"Mul on hea meel, et sai valmis laiema pilguga tehtud aktsiisipoliitika muudatuste majandusliku mõju uuring. See annab põhjaliku ja usaldusväärse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele ja selle eri sektoritele," ütles Tõniste pressiteate vahendusel.

"Pean oluliseks, et maksupoliitikat kujundataks edaspidi teadmistepõhiselt, arvestades muudatuste mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Tehtud uuring annab meile selleks vajalikke tööriistu, mida saab kasutada ka uus valitsus," lisas rahandusminister. 

Perioodil 2010–2017 kasvas õlleaktsiis 186 protsenti, lahjal alkoholil 144 protsenti ja kangel alkoholil 68 protsenti. PwC prognoosi kohaselt langetaks kange alkoholi, siidri ning õlle aktsiisi tõstmine aktsiisitulu, veini puhul aktsiisitõus pigem kahandaks aktsiisitulu, kuid sigarettide aktsiistõus võib veel aktsiisitulu tõsta.

Kui kange alkoholi ja õlle importijate käive on kasvanud, siis veini ja siidri importijate käive on alates 2014. aastast olnud languses. Tubakatoodete importijate käive on alates 2014. aastast stabiilselt kasvanud, kuid tunamullu oli importijate kahjum kokku 100 000 eurot.

PwC märgib uuringus, et alkoholitootjate arv on perioodil 2010-2017 kasvanud 19 tootjalt 72 tootjani, peamiselt on aga avatud väikepruulikodasid, mis tegutsevad spetsiifilises nišis. Alkoholitootjad on suurendanud ka eksporti, samas on alates 2015. aastast langenud tootjate investeeringud, käive ja kasum.

Lahja alkoholi tarbimine on tõusnud

Kange alkoholi tarbimine on alates 2010. aastast stabiilselt langenud. Kui õlle ja lahja alkoholi tarbimine oli langustrendis kuni 2015. aastani, siis nüüd on langustrend muutunud kasvuks. Veini tarbimine kasvas aastatel 2010-2017 aga keskmiselt 5,4 protsenti aastas.

Spetsialiseerimata kauplustes, kus müüdi lisaks alkoholile ja tubakale ka muid tooteid kasvasid käibed keskmiselt 4 protsenti aastas. Alkoholi jaemüügikodused on aga olulises languses ning kuna alkoholimüük moodustab viiendiku poodide käivest, võib tänavu oodata aktsiisipoliitika mõju nähtavat avaldumist.

Alkoholipoed on analüüsi kohaselt olnud aktsiisipoliitikast oluliselt mõjutatud ning teenisid aktsiisitõusude ja piirikaubanduse käivitumise perioodil aastatel 2015 ja 2017 esmakordselt kahjumit.

Rahandusministeeriumi tellitud analüüsi eesmärgiks on analüüsida aktsiisipoliitika riske, võimalusi ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes. Analüüsi tulemusi on võimalik kasutada edaspidiste aktsiisipoliitikat puudutavate otsuste kujundamise alusena. Uuring vaatleb ka aktsiisipoliitika ja tekkinud piirikaubanduse mõju ettevõtete majandustulemustele ja tööhõivele puudutatud sektorite kaupa.

Laadimine...Laadimine...