ANASTASSIA KOVALENKO: Ringrajal võistlemine distsiplineerib ning aitab mul hirme ületada

"Koduvägivalla puhul ei ole aktsepteeritav öelda, et naine on väiksem ja nõrk, mistõttu peabki tal olema vähem õigusi. Miks siis on meil ettevõtetes väiksemate omanike ahistamine õigustatud?" räägib oma majandus- ja õigushuvist volikogu liikmest ringrajasõitja Anastassia Kovalenko.

Pilt: Scanpix

ANASTASSIA KOVALENKO: Ringrajal võistlemine distsiplineerib ning aitab mul hirme ületada

Kai Maran

"Koduvägivalla puhul ei ole aktsepteeritav öelda, et naine on väiksem ja nõrk, mistõttu peabki tal olema vähem õigusi. Miks siis on meil ettevõtetes väiksemate omanike ahistamine õigustatud?" räägib oma majandus- ja õigushuvist volikogu liikmest ringrajasõitja Anastassia Kovalenko.

Oktoobri keskel käis Tallinna volikogu liige Anastassia Kovalenko võistlemas Itaalias Misano mootorrataste ringrajal. Yamaha R3 karikasarjas võistlevad naised ja mehed koos. Kovalenko teenis naiste arvestuses teise koha ja lõpetas hooaja üldarvestuses kolmandana.


Kui rahul te oma tulemusega olete?


Päris perfektne sõit siiski polnud. Oleksin tahtnud sõita veelgi paremini, aga kui minul ei läinudki kõige paremini, siis ka mu konkurendid ei suutnud eelmisest korrast paremini sõita. Võistluse viimane etapp oli selline, et keegi ei suutnud uoma seniseid aegu ületada. Kukkumisi oli võistlejatel väga-väga palju, ilmselt oli see paljuski tingitud külmast ilmast. Kui näidatakse punast lippu, tähendab see, et sõit on peatatud ja tuleb minna rajalt maha boksi. Hommikustel trennidel Itaalias oli vaid 9-11 kraadi sooja. Asfalt ei olnud enam nii soe kui mais, mil samal rajal sõitsin. Seekord oli ka väga tuuline, mis samuti ratta hoogu päris palju pärsib. Ma ise suutsin kukkumisi õnneks vältida ega teinud ka sõiduvigu.


Mis motorajal kukkumisi põhjustada võib?


Kui rehvid pole piisavalt soojad näiteks. Hästi palju kukkumisi on tavaliselt sessiooni alguses, kui ilmad pole veel soojad. Kuigi me soojendame rehve, pole asfalt veel nii soe, et see järske pidurdusi-kiirendusi soodustaks. Nüüd hooaja lõpus võis paljude head tulemust pärssida ka teadmine, et tegu on viimase etapiga. Pingutati lihtsalt üle oma võimete ja võeti liigselt riske. Viimasel etapil püütakse teha maksimaalne tulemus.


Mis eeldused heal motosportlasel olema peavad?


Sa pead olema tugev, aga samas ei tohi end väga musklisse ja suureks treenida. Kuulsad motosportlased on kõik haprama  kehaehitusega, atleete nende hulgas pole. Meie treeningud panustavad lihaste vastupidavusele. Võtame läbi kõik lihasgrupid – jalad, käed, selja- ja õlalihased. Kuna aga lihasmass ei tohi liigselt kaalu kasvatada, on see meestele suur probleem. Naistel on meie võistlusklassis selle tõttu suurem eelis. Kes võtab juurde, selle hoog sirgel on teistest palju väiksem.


Kuidas näeb välja üks tavaline motosportlase treeningpäev?


Suurel ringrajal on treeninguajad ette antud. Tuled varem kohale, paned rehvid sooja. Mehaanik vaatab ratta seadistused üle, et kõik paigas oleks. Eestis on paraku ringradu ainult üks, Auto24 rada Pärnus. Tegemist on mürarikka spordialaga, mürataset aga kontrollitakse pidevalt, et see seatud normide piiresse jääks. Itaalias on külade juures sageli ringrajad, kuid seal on ringrajasõit rahvussport, nagu meil suusatamine. Kõik on õnnelikud, kui saavad rajal mootorrattureid kihutamas näha. Ka Hispaanias võib ringradu lausa iga nurga peal kohata. Sealt tulevad ka parimad sõitjad, kus vanemad juba varakult lapsed kardirajale treenima panevad. Sõidukoolide võrk on seal tihe. Kuid kultuurid on erinevad. Soomes näiteks on ringrajad asulatest kaugele viidud.


Seega on konkurents Euroopa motospordis tihe?


Minul on raske selles mõttes, et mu konkurendid saavad treenida aasta läbi. Hispaanias ju talve pole. Sel hooajal polnudki mul võimalust talvel trenni teha. Leida sponsoreid kaugemale sõiduks pole kuigi kerge. Läksingi mais kohale vaid paari eelneva trenniga Eestis. Alustasin kevadel uut hooaega peaaegu samalt tasemelt, kus eelmisel sügisel lõpetasin. Mänedžeri mul ei ole, mis tähendab, et ise otsin sponsorid ja ise saadan ka tsikli võistlusele välisriiki. Ise leian tiimi, ise suhtlen korraldajatega ja mehaanikutega.


Kuidas te siinmail motospordi juurde jõudsite?


Ema räägib, et mul oli huvi ohtlike alade vastu juba väiksest peale. Palusin viia end rulaparki trikke tegema ja Prantsuse lütseumis käies mängisin naiskonnas jalgpalli. Olen proovinud nii mäesuuska kui ka lumelauda. Tahtsin kõike seda, mida ema pidas ohtlikuks. Ja kui sõber läks mootorrattajuhi luba tegema, tekkis mul sama idee. Läksin motokoolitusele ja tegin platsi peal harjutusi. Samal päeval nägin Facebookist ringrajal sõitva naisterahva pilti, kes rattaga kurvis kallutas. Kinnisidee oli tekkinud – ma tahan ka niimoodi sõitma õppida! Öeldi, et noored kogunevad Aravete kardirajale – mine nendega! Läksingi. Alguses kukkusin tihti, sest ma ei teadnud sedagi, millal kurvis gaasi peal hoida või millal pidurdada. Käisin aga vapralt sõitmas, kuni mind lõpuks märkas üks Eesti tuntumaid ringrajasõitjaid Hanno Velt.  Tema kutsus mind sõitma juba suurele äsja restaureeritud Pärnu ringrajale. Esimene kord oli päris hirmus suurel rajal teisigi sõitmas vaadata! Ise sõita oli samuti üpris jube, kui teised muudkui mööda vihisesid. Sirge peal oli kiiruseks ikka 240-260. Seal on suured kiirused!


Kas olete ka kahetsenud, et peotantsu motospordi vastu vahetasite?


Ei! Kuigi olen lisaks võistlustantsu treeningutele lõpetanud ka muusikakooli. Aga motosport on tõesti asi, mis mulle kõige rohkem meeldib. See sobib mulle! Motosport teeb mind õnnelikuks – ilmselt on adrenaliin mulle vajalik. Kiirus, tehnika ja sõidustiil sobib mulle. Olen ka perfektsionist, mulle meeldib tehnika täiuseni lihvida. Tänavu suvel tegin kardirajal trenni peaaegu iga päev. Kuid lõpuni siiski see arengut ei taga, sest puuduvad treeningpartnerid. Itaallasest-hispaanlasest kaaslane ergutaks mind kindlasti veel kiiremini sõitma. Üksi sõites on väga raske end ületada. Selleks ongi vaja treenida konkurentidega samades tingimustes.


Lõpetasite Prantsuse lütseumi, kas prantsuse keelest on ka võistlustel abi olnud?


Kui sõitsin Euroopa etappi, oli minu konkurendiks šveitslane, kellega rääkisime prantsuse keeles. Samuti oli hea prantsuse tiimiga suhelda nende emakeeles.


Olete pärit suurest perest, vanem õde viiele vennale-õele. Kas olete neid ka innustanud spordiga tegelema?


Viin nooremaid õdesid kogu aeg tsiklipoodi, näiteks elektriratast proovima.


Kas klaveri jaoks ka veel aega jääb?


Võiks rohkemgi jääda. Minu lemmikud on klassikud. Põhilugudeks on jäänud muusikakooli lõpuaktuse lugude autorid – Händel ja Bach. Hiljem olen leidnud huvitavaid palu Youtube kaudu ja nende noodid võtnud. Kui mõned suudavad mängida kuulmise järgi, siis mina nende hulka ei kuulu. Sellist absoluutset kuulmist mul pole. Muusikakool aga näitas, palju sa võid töötahte ja harjutamisega asju selgeks saada ja ära õppida. Paljud loomult andekad, kuid vähem tahtejõulised lapsed samal ajal kooli lõpetada ei suutnud. Mina aga harjutasin neist viis korda rohkem.


Ülikooliõpinguil läbisite lausa kaks rada, saades magistriks nii õigus- kui ka majandusteaduses. Osalete linnavolikogu liikmena poliitikas – kas väiksemate õigused on praegugi teemaks?


Õigust õppides tegelesin väga palju vähemusaktsionäride teemaga, see huvitab mind siiamaani. Siis tundus loogiline minna õigusele lisaks ka majandust õppima, et asju mitme kandi pealt näha. Meil on probleem praegu selles, et kui üks osanik saab ühe protsendi teistest rohkem, hakkab ta käituma ainuosanikuna. Loeb vaid üks protsent! Samas võib väikeaktsionäride osalus olla väga suur, näiteks 47%. Kui oled 99% suurosanik, võib teha mis tahad, ja see on arusaadav. Kui aga osalus on ligi pool, ei tohiks suurosanik suhtuda neisse nagu õigusteta partnereisse. Nagu pereski võib mees öelda – sa oledki väike ja nõrk ja pead perevägivallaga leppima. Euroopa teistes riikides näiteks on tehtud palju õiguspakette dividendide õiglasemaks jaotuseks.
Näiteks koduvägivalla puhul ei ole aktsepteeritav öelda, et naine ongi väiksem ja nõrk, mistõttu tal ongi vähem õigusi. Miks siis ettevõtte kui ühisvara puhul on väiksemate omanike ahistamine õigustatud? Teistes Euroopa riikides on juba ammu sisse viidud eri  õiguspaketid väikeaktsionäride paremaks õiguskaitseks.


Kuidas väikeste ja suurte aktsionäride vahel paremat kompromissi leida?


Probleem tekib siis, kui suuraktsionär väikesega arvestada ei taha ja kummalisi tehinguid teeb. Nii ei suuda väikeaktsionär oma väärtust realiseerida ja tal on põhimõtteliselt mõttetu seal firmas olla. Sel juhul peaks väikeaktsionär saama nõuda, et suuraktsionär ostab ta välja. Praegu aga on olukord selline, et suuraktsionär ei taha väiksema partneriga arvestada ega lubada tal ka end välja osta. Miks ta peaks raha välja käima, kui võib igal ajal väikeaktsionäriga lihtsalt mitte arvestada? Seadusemuudatusel oleks seega ennetav toime. Suuraktsionär peaks teadma, et väikeaktsionäriga arvestamata jättes on ta sunnitud lubama tal end välja osta. On tal siis seda raha parasjagu või ei.


Millisena näete oma tulevikku?


Laste klassis on ka juba tüdrukuid, kes sõidavad väikeste ratastega. Kui ma oma sportlikele saavutustele mõtlen, siis see ongi üks näitaja – tüdrukud on minu treeningutest eeskuju võtnud.  Praegu tegeleb lastega Pärnus Marko Rohtla. Treenisin ka ise Aravete kardirajal suvel kahte tüdrukut. See pani mõtlema, et võiksingi tulevikus treeneri- või mänedžeriametile pühenduda.


Millised on teie edasised sportlikud plaanid?


Järgmine siht on jõuda maailmameistrivõistlustele. Praegu töötan selle nimel, et mul oleks talvel võimalus treenida koos kiirete sõitjatega ja käia välismaal treeninglaagrites, näiteks Hispaanias. Et ei peaks tegema ainult jõusaalitrenni.

 

 

 

Igal võistluste etapil on Kovalenkost umbes 20 meest tahapoole jäänud

 

Sel ajal kui teised suvel päevitasid, tegi Kovalenko trenni, sest ta soovib jõuda parimate hulka MM-sarjas, kus naistele eraldi arvestust ei peeta.


Mootorrataste ringrajasõidus pole siiamaani tehtud naistele eraldi klassi. "Stardis on umbes 40 sõitjat, kellest enamus on muidugi mehed," rääkis võidusõitja. "Õnneks on naistele tehtud eraldi arvestus ja see annab naissõitjatele lisamotivatsiooni. Mulle on muidugi oluline ka minu sooritus meeste arvestuses. Kuigi see hooaeg on tase antud sarjas palju tõusnud, on pea iga etapp umbes 20 meessõitjat minust tahapoole jäänud. Kindlasti sooviksin tulevikus olla ka meeste arvestuses vähemalt esikümne seas, sest minu sihiks on jõuda MM sarja, kus eraldi naiste arvestust pole."


Et eesmärgini jõuda, peab Kovalenko hoolsasti harjutama. Suvel, kui Tallinna linnavolikogu läks puhkusele, ei suundunud Kovalenko päevitama, nagu teised neiud, vaid pani mootorrattariided selga ja tegi tihedalt trenni. "Eesti ringrajasõitjale on see just õnn, mitte karistus. Üldiselt on Eestis ringrajal sõitmise hooaeg väga lühike," selgitas ta. "Püüdsin kõik need päevad, mil vihma ei sadanud, olla rajal ja teha trenni. Sel aastal vedas meil suvega eriti, seetõttu vabu päevi peaaegu polnudki. Näiteks eelmisel aastal oli veel mais väga külm ning juulis ja augustis olid tugevad vihmad, mistõttu sai maksimaalselt vaid kolm kuud Eestis sõidutrenni teha. Samal ajal saavad mu konkurendid Hispaaniast ja Itaaliast sõita aasta läbi."


Eestis on Kovalenko sõnul ainult üks suur ringrada, kus treenida – Auto24ring Pärnus. Kuid ta saab käia väiksema mootorrattaga ka kardiradadel treenimas, kõige rohkem just Aravete kardirajal. "Väikesel rajal saab harjutada samu elemente, mida sa ka suurel rajal teed," selgitas neiu. "Näiteks üks minu nõrgematest kohtadest on pidurdamine ja kurvi sisenemine. Väikesel rajal saan kombata piire ja proovida eri tehnikaid, mida siis hiljem kohandan suurele rajale ja suuremale mootorrattale. Iga trenn püüan alati ennast ületada, sest ainult nii saan kiiremaks. Muidugi tahaksin talvel treenida Hispaanias koos kiirete sõitjatega, õppida nende pealt tehnikat ning areneda koos nendega. Praegu otsin selleks rohkem sponsoreid ja võimalusi."

Laadimine...Laadimine...