Andres Ergma: pensionil olevate inimeste suurim mure on üksindus

"Pensionil olevate inimeste kulud on suured, endiselt peavad pensionärid pingutama, et ots-otsaga kokku tulla, tihti ei saa nad loota laste abile, vaid peavad ise lapsi toetama," ütles Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht Andres Ergma. " Viimastel aastatel on rahamurede kõrvale kerkinud ka üksinduse probleem."

Pilt: Scanpix

Andres Ergma: pensionil olevate inimeste suurim mure on üksindus

Kairi Ervald

"Pensionil olevate inimeste kulud on suured, endiselt peavad pensionärid pingutama, et ots-otsaga kokku tulla, tihti ei saa nad loota laste abile, vaid peavad ise lapsi toetama," ütles Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht Andres Ergma. " Viimastel aastatel on rahamurede kõrvale kerkinud ka üksinduse probleem."

Eelmisel nädalal kohtusid Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonidega, et arendada ühist projekti, mille sisuks on soovituste väljatöötamine pensionile siirdumisega kaasnevate kohanemisraskuste ületamiseks.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhi Andres Ergma sõnul arutati kohanemisraskuste puhul sotsiaalkindlustuse teadvustamist, äritegevuse alustamise võimalusi, tervisliku seisu säilitamist, psühholoogilise seisundi säilitamist ja ka seda, kuidas saada üle üksindusest.

"Tulevikus tahame õpetada igast maakonnast välja vähemalt neli inimest, kes vastavalt teemadele saavad pensionil olevatele inimestele nõu anda," ütles Ergma.

Suurim probleem on üksindus

Kõige rohkem on aastatega Ergma sõnul esile tõusnud üksinduse probleem. Objektiivseid põhjuseid on palju, näiteks on paljude lapsed välismaal tööl.

"Ka kulud on pensionil olevatel inimestel endiselt suured, kuigi sellel aastal pension tõusis umbes 20 eurot. Pensionärid peavad ikkagi kokku hoidma, et ots-otsaga kokku tulla ja teatud määral see ka kitsendab nende sotsiaalset elu," selgitas Ergma.

Üksindustundel on mitmeid põhjendusi. "Ühel hetkel tundsid inimesed ennast vajalikena, aga pensionile minnes jääb inimesele palju vaba aega ja esialgu ei osata selle ajaga midagi ette võtta," selgitas Ergma.

Harjunud traditsioonid ja rutiinid muutuvad Ergma sõnul pensionile jäänud inimese elu palju ja väheneb ka sotsiaalne läbikäimine, sest enamus inimestel pärinevad tuttavad just töö juurest.

"Nüüd peavad nad leidma endale uue hingamise ja uued tuttavad," lisas Ergma.

300 000 vanaduspensionil olijast käib Ergma sõnul pea 50 000 tööl. Juurde peab arvestama sellele statistikale ka need, kes tegelevad oma lastelastega. Peamine põhjus, miks pensionieas aga endiselt tööle tahetakse minna, on raha.

"Tänavuaastane keskmine pension on 440 eurot ja sellega eriti midagi rõõmustada ei ole. Arvestama peab ka sellega, et tegemist on keskmise pensioniga ja pea pooled pensionärid saavad tegelikult veel vähem kätte," ütles Ergma.

Diskrimineeritakse tööturul ja spordiklubis

Tõsiseks ja jätkuvaks probleemiks peab Ergma jätkuvalt vanemate inimeste diskrimineerimist tööturul. "See oli nii aastaid tagasi ja jätkub ka praegu," ütles Ergma.

Inimõiguste Keskuse uuringust tuli hiljaaegu välja, et vanu inimesi eriti tööle ei taheta. "Ka meie poole on pöördutud sarnaste kaebustega, kus inimesed on koondatud natukene enne pensionile saamist, keskmiselt 57 aasta vanuselt," selgitas Ergma.

Kui veab, saab pensionil olev inimene riidehoidjaks, aga mingisugust muud kohta, ka pärast kvalifikatsioonikursustel käimist, väga vanainimestele jagama Ergma sõnul ei kiputa.

"Konkreetne juhus oli, kus inimene käis mitusada tundi õppimas, et saada audiitori ametikoht. Kui ta aga proovis saada audiitori ametikohta, sai ta pea igalt poolt vastuseks, et ei osutunud valituks," jätkas Ergma.

Ergma sõnul võetakse pensionil olevat inimest harva kvalifitseeritud ametikohale, ka siis, kui kõik nõudmised on täidetud. Üldine suhtumine on Ergma sõnul siiski selline, et niinimetatud "penskareid" pole kellelegi vaja.

"Sõnasse "penskarid" suhtutakse ikkagi veel halvustavalt ja ka paljud avaliku elu tegelased kasutavad seda, mis on ilmselgelt taunimisväärt," ütles Ergma ja lisas, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon on välja kuulutanud kampaania soolise diskrimineerimise vastu, mis peaks aitama ka Eestis olukorda parandada.

"See problemaatika on tegelikult üle maailma aktuaalne," lisas Ergma.

Hea näite võiks tuua ka Leedu kolleegide kogemusest, kus Ergma sõnul tahtis üks 65-aastane naine liituda spordiklubiga ja tema liitumisavaldusest keelduti tema vanuse tõttu.

Pensionärid panustavad SKP sse

Mujal maailmas arvestatakse Ergma sõnul väga palju sellega, kui palju panustavad pensionärid SKP-sse.

"Kujutage ette, kui palju tuleks kaubanduskeskuste töötajaid vallandada, kui pensionäride ostud neis ära jääksid," leidis Ergma.

Pensionärid kiirendavad oluliselt Ergma sõnul raha käivet, sest pea 30% oma rahast viivad nad nii käibemaksu kui aktsiisi näol kohe riigikassasse tagasi. "Nad kulutavad ju kõik oma raha ära. Pensionärid ei ole ainult kulu, vaid nende panus on hoomatav," selgitas Erma.

Tervishoidu võib kiita

Tervishoiusüsteemi võiks Eestis Ergma sõnul aga vägagi kiita, sest see on Eestis tema sõnul parem kui Lätis, sest seal annab omaosalus palju tunda.

Siiski on ka meil probleeme, mis vajavad lahendust, nagu näiteks hambaravi.

"Hambaraviga on ju ikkagi probleemid, sest kui hambaarstid ei taha lepinguid sõlmida, ei saa inimene oma elukohas ka hambaarstil käij," selgitas Ergma ja lisas, et ka proteesihüvituse teemaga on endiselt murekohti veel mitmeid.

Vanemad toetavad lapsi

Üldiselt on Ergma sõnul ka pensionäride majanduslik olukord paranenud, kuid teisest küljest rõhuvad vanainimesi ka probleemid, mis on nende lastel. "Need probleemid tulevad ikka lõpuks vanainimeste kaela ja see ei ole lihtne. Maapiirkondade tööpuudus on toonud välja olukorra, kus pensionär peab hoopis oma lapsi toetama," lisas Ergma.

Probleemkohaks on ka hooldekodu kohtade puudus või nende kallis hind. "Ükski pensionär ei suuda tuhandeeurost voodikohta kinni maksta," ütles Ergma.

Üldiselt on pensionil olevad inimesed Ergma sõnul ikkagi positiivsed ja terviseprobleeme pole tema sõnul nii palju, kui arvati. "Meil õnnestus elada ajal, kui toit oli veel palju puhtam," ütles Ergma.

Laadimine...Laadimine...