ANDRES MERITS: Mask pakub viiruse vastu  parimat kaitset rahvarohkes ja umbses ruumis

"Mõned peavad maski kandmist kahtlaseks – et kui inimene juba kannab seda, ju tal on siis mingi põhjus," lausub viroloogiaprofessor Andres Merits. "Tegelikult on õhu kaudu leviv viirus väga tõsine probleem. Mask kaitseb selle kandjat ja eelkõige just teisi inimesi."

Pilt: Scanpix

ANDRES MERITS: Mask pakub viiruse vastu parimat kaitset rahvarohkes ja umbses ruumis (1)

Ivo Karlep

"Mõned peavad maski kandmist kahtlaseks – et kui inimene juba kannab seda, ju tal on siis mingi põhjus," lausub viroloogiaprofessor Andres Merits. "Tegelikult on õhu kaudu leviv viirus väga tõsine probleem. Mask kaitseb selle kandjat ja eelkõige just teisi inimesi."

Terviseameti meditsiinijuht doktor Arkadi Popov ja linn soovitavad kõigil kanda maski kohtades, kus pole võimalik hoida kaasinimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad.


Maskide kandmine on täiesti õigustatud olukorras, mis meil praegu on – viirus levib suhteliselt kontrollimatult ja õhu kaudu. Viirust levitavad kõige tugevamalt just inimesed, kellel haiguse tunnuseid ei olegi. Maskil on ka kaudne mõju. Kui on mask ees, siis te ei pane seda sõrme, millega bussis kusagilt kinni hoidsite, silma ega suhu. Kui bussist välja tulles desinfitseerida igaks juhuks käed, siis peaks kõik väga hästi olema.

Kahjuks me ei saa kunagi teada, kas Lõuna-Euroopas oleks olnud rohkem või vähem haigestunuid, kui nad oleksid kandnud rohkem maske. Meil ei ole ju teist Hispaaniat. Kuid kõik matemaatilised mudelid siiski näitavad, et maskide kandmise efekt viiruse tõrjel on väga suur.

Kas maske peab kandma ainult kõrgema nakatumise piirkondades või igal pool Eestis?

See jääbki vastuseta küsimuseks. Minu kogemused igasuguste viirustega töötamisel ütlevad aga küll seda, et mida varem sa viiruse leviku tõkestad, seda lihtsam on teda nullida. Hiljem läheb asi juba keeruliseks.

Tuntud perearst väitis, et lapsed ei peaks üldse maski kandma. Kuidas seda kommenteerite?

Nõustun perearst Karmen Jolleriga laste maski kandmise kohustuse suhtes. Ka mina leian, et alla kümneaastastel lastel pole vaja maski kanda. Väikestele, viie- kuni seitsmeaastastele polegi võimalik seda maski pähe panna, see ei püsi neil paigal. Ja laste seas see viirus eriti ei levi ka. Kui väga laias laastus öelda, siis võiks piiri tõmmata algkooli ja põhikooli vahele – nii, et jätame algkooliõpilased maskikandmise kohustusest välja.

Te kasutasite siin sõna kohustus. Vaatamata tungivatele soovitustele pole meil siiski maski kandmist kohustuslikuks tehtud, see on ju endiselt ainult soovituslik. Kas seda soovitust hakatakse järgima?

Saksamaal tehti üks teaduslik uuring ja leiti, et kui maski kandmine on soovitatav, siis tekib sellega kaks probleemi. Esimene on, et seda ei täideta, ja teine, et maskikandjaid peetakse millegipoolest kahtlasteks. Et kui ta juba kannab maski, ju tal on siis mingi põhjus selleks. Alternatiiv on teha asi kohustuslikuks. Või siis vähemalt ikkagi öelda, et tuleb maski kanda, ilma seaduslike sanktsioonideta. Kohustus just sellepärast, et maskiga ei kaitsta mitte ainult iseennast, vaid eelkõige ka teisi. Trahvimine on muidugi tobe, aga kohustuse puhul siiski pilt muutuks ja me saavutaksime vajaliku efekti. Siis hakatakse maski mittekandmist vaatama selle pilguga, et kui keegi ei kanna maski, mis tal siis viga on. Inimeste psühholoogia on selline, et kui on kohustus, siis pöördub kõik praegusele soovituslikule olukorrale vastupidiseks ja ei hakata enam stigmatiseerima neid, kes maske kannavad, vaid neid, kes ei kanna. Niisuguse tulemuse see uuring andis.

Ja ikka näeme meie nn peavoolumeedias vaidlusi ja valju protesti selle üle, miks on üldse vaja maski kanda. Kõik peaks ju selge olema, eriti kui võtta arvesse, et vanemaealiste haigestumine näitab suurt kasvu?

Selle üle vaieldakse lõpmatuseni ja jäädaksegi vaidlema. Aga selge on, et täiskasvanud peavad praeguses olukorras kandma kaitsemaski. Siin tuleb vaadata asja väga üheselt. Sõna kaitsemask ei olegi päris õige sõna. On kaks võimalust. On võimalik kanda isikut kaitsvat maski ehk siis respiraatorit ja on võimalik kanda isikust lähtuva infektsiooni eest kaitsvat maski ehk nn kirurgimaski või miks mitte ka ise tehtud maski. Ma pean selle all eelkõige silmas nakkusallikat kontrollivat maski, mis takistab kaasinimeste nakatamist ja hoiab ära nakkuse levimise väljapoole. Erinevalt kevadest, mil me arvasime, et viirus levib peamiselt piisknakkusena ja peamiselt neilt inimestelt, kellel on haiguse sümptomid, teame nüüd rohkem – ja see teadmine räägib üheselt maski kandmise kasuks. Covid-19 haigust tekitav koroonaviirus levib kõige rohkem vahetult enne sümptomite tekkimist, kui viiruse levitaja ise veel ei teagi, et ta on nakatunud.

Seda me kevadel ei arvestanud maskide kandmise soovituste tegemisel. Nakatunu ja temaga lähikontaktis olijad peavad nagunii olema isolatsioonis, see on arusaadav, aga inimene ju ise ei tea alguses, et ta on nakatunud. Ehkki me kõik loodame, et me pole nakatunud, ei pruugi see olla nii. Teine asi on see, et kevadel me arvasime, et viirust levitavad ainult haigustunnustega isikud ja need, kel selliseid tunnuseid pole, ei levita. See osutus ekslikuks. Paljud põevad haigust kergelt, kuid levitavad samuti viirust, nad ise ei oska ka kõige parema tahtmise juures enda puhul Covid-19 haigust kahtlustada. Inimesel lihtsalt polegi midagi erilist viga.

Kuidas see Covid-19 siis ikkagi levib?

Seda haigust peeti piisknakkuseks. Siiani on see domineeriv arvamus WHO ja teiste organisatsioonide kodulehtedel. Aga üha rohkem ja rohkem koguneb andmeid, mis ütlevad, et Covid-19 levib aerosooli kujul. See tähendab, et distantseerumine ja kahemeetrine distants küll aitab, aga see pole piisav. Õhu kaudu leviv viirus on väga tõsine terviseprobleem. Kõige suuremad riskid on suletud ruumides, kus on kehv ventilatsioon. Ja meeletult palju sõltub ka inimeste tegevusest. Kas inimene räägib, karjub või laulab või hoopis ähib, lähevad viirused liikvele. Kui inimesed istuvad vaikselt, ei köhi ega aevasta, siis ainult hingamisega väljutavad nad oluliselt vähem viirust kui eelpool nimetatud tegevustega. Ainult hingamisega levib viirus ka väiksemale kaugusele. See on see, miks laulukoorides on haigestumisjuhtumeid olnud. Ja miks sünnipäevapidudel viirus nii hästi levib. Kuid sellele vaatamata, et ühissõidukites inimesed tavaliselt istuvad vaikselt, peaks siiski ka seal maske kandma. Kõige suurema kaitse saame me maskidest ikka selle efektiga, et teised ka maske kannavad. Muidugi kaitstakse ka ennast, aga tähtsam on see, et mask hoiab ära viiruse paiskumise õhku. Kui kõik kannavad maske, siis on see kõige parem vastastikune kaitse. Seegi kõneleb maskide kandmise kohustuslikkuse poolt.

Milline mask endale muretseda?

See on hea küsimus, millele ma päris hästi vastata ei oskagi. Mina kannan töö juures, nagu minu kolleegidki, nn kirurgilisi maske. Need meditsiinilised maskid on minu arvates kõige paremad. Sel on ka oma miinused, sest on ühekordne ja lühiajaline. Minul näiteks kulub neid päevas kolm-neli tükki. Need on efektiivsed kaks-kolm tundi ja siis tuleb need ära visata. Selle peaks igaüks ära tundma, kui maski toimeaeg hakkab läbi saama. Ta muutub niiskeks ja ei lase enam hästi hingata. Niiske mask ei ole enam see, mis peaks olema.

Tartu Ülikooli kliinikumis kulus kuu ajaga 300 000 maski. Ka see on probleem, mis tuleb nende maskide veel massilisema kasutuse puhul lahendada. Kuidas need utiliseerida? Me saame siis tohutu hulga kasutatud maske, mis tuleb hävitada. Muidugi kaotab viirus oma toime juba enne, kui kasutatud maskid utiliseerimisele jõuavad. See viirus ei püsi kuigi kaua pindade peal elujõulisena. Seepärast võib mõelda ka korduvkasutusega maskidele. Neid müüakse samuti ja neid saab ka ise teha. Tüüpiliselt on korduvkasutamisega maskid kahe- või kolmekihilisest riidest. Parem on muidugi kolmekihilise riidega mask. Vastu nägu paiknev kiht peab olema mingist sellisest materjalist, mis imab vett, see on kandjale mugav. Siis keskel peaks olema mingi vett hülgav filterkiht ja ka väline kiht peaks olema mingi vett hülgav polüester. Siis kuivab mask näiteks õues märgudes kiiresti ära.

Mask peab olema kandja jaoks mugav, hästi istuma, ja mis kõige tähtsam – korduvakasutatav mask olgu pestav ka kuuma veega, et viirust hävitada.

Respiraatorite puhul peab silmas pidama, et klapiga respiraatorid lasevad välja hingata täiesti ilma takistuseta. Seda tüüpi respiraator kaitseb siis ainult ühes suunas – maski kandjat. Seetõttu ei saa seda soovitada üldist kasu silmas pidades. Selle kandja võib olla teistele ohtlik, kui tal on viirus. Respiraatorit võib kasutada siis, kui on mingi eriline oht ja puudub vajadus kaitsta teisi inimesi. Respiraatoriga on ka see häda, et ta peab näoga väga hästi sobima, muidu ta ei kaitsegi ja kandja võib tõmmata hoopis õhku külje pealt sisse.

Kuidas ise maski teha?

Maski tegemise juhendeid on internetis palju. Aga nad on kõik enam-vähem ühesugused. Ma soovitan vaadata WHO kodulehelt, mida seal soovitatakse. On väga head Youtube`i klipid, milles räägitakse lihtsate sõnadega, milline peaks mask olema, mis  materjalist, kuidas temaga ümber käia.

Mask ei tohi olla ühekordsest marlist või lihtsalt taskurätist. Sellest pole abi, vastupidi, selline mask võib piiskasid hajutada ja suuremad piisad, mis muidu maha pudeneksid, võivad kellegi köhides läbi marli peenestuda. Nii et efekt on vastupidine, see võimendab koguni viiruste toimet.

Ja mis saab pärast maski eemaldamist?

Täiesti elementaarne on, et pärast maski äravõtmist tuleb desinfitseerida käed. See on kõige tähtsam ja maski peal on viiruse levik kõige ohtlikum. Kõigil muudel pindadel levib viirus vähem, sest nagu ma ütlesin, ta ei püsi nendel kaua. Kui on hästi palju viiruseid, siis nad peavad vastu muidugi pinnal kaua, kuid küsimus on selles, kui suur võib üldse olla see viiruse hulk, mis saab mingile pinnale sattuda. See kogus on suhteliselt väike ja kiire lagunemise tõttu viirus väga kaua pindadel ei püsi.

Maskil on ka kaudne mõju. Kui on mask ees, siis te ei pane seda sõrme, millega bussis kusagilt kinni hoidsite, ei silma ega suhu. Kui bussist välja tulles desinfitseerida igaks juhuks käed, siis peaks kõik väga hästi olema.

Kas nüüd on õige aeg ja kas maske peab kasutama ainult Tallinnas ja Ida-Virus ning ka Võrumaal, kus on olnud kõige rohkem haigusjuhtumeid?

See jääbki vastuseta küsimuseks. Minu kogemused igasuguste viirustega töötamisel ütlevad, et mida varem sa viiruse leviku tõkestad, seda lihtsam on teda nullida. Pärast läheb asi juba keeruliseks. 

Levinumad müüdid maskikandmise kohta 

1.Mask on riskirühmade kaitseks ja mulle seda vaja ei ole, sest  ma pole riskirühmas.Tõde on selles, et riskirühma kuuluva inimese kaitseks on vaja kasutada respiraatorit. See on ainult osaliselt võimalik – näiteks arstidel ja Covid-19 proovide kogujatel. Samas on respiraatori kasutamine keerulisem ja läbi selle hingamine päris raske. Mida kõrgema klassi respiraator, seda raskem on läbi selle hingata. Eakad inimesed ei suudaks läbi respiraatori pikka aega hingata. Seega on näomask – näiteks kirurgimask – ikkagi eelkõige nakkusallika kontroll. Kõige suurema efekti saame, kui seda kannavad kõik, v.a väikesed lapsed ja inimesed, kellele see on  meditsiiniliselt vastunäidlustatud.

2. Maski kandes pole muid meetmeid vaja.

See on vale. Mask on täiendav, mitte asendav meede. Teistest ohutu vahemaa hoidmine, haigena kodus püsimine on olulised nii maskiga kui ka maskita

3. Terved ei peaks maski kandma

Õige on, et maski peavad kandma haiged. See on loogiline, aga mitte piisav. Võib muidugi öelda, et viirusega mitte nakatunud maski kandma ei peaks. Paraku on probleem selles, et me ei tea kindlalt, kas oleme nakatunud või mitte. Viimane uuring näitas, et Eestis on kuni 5000 nakatunut, kes sellest ise midagi ei tea. Kuna nende sümptomid on kerged või olematud, võib oletada, et nad ei ole väga suured levitajad. Kui nende roll on kindlasti oluline ja halbade asjaolude kokkusattumisel võivad neist alata uued kolded. Olulisem probleem on aga, et inimene on kõige nakkuslikum 1-2 päeva enne sümptomite tekkimist ja paar päeva peale seda. Kui tegemist pole haige lähikontaktsega, loeb inimene ennast terveks – ja tal on õigus –, kuid viiruse levitamise seisukohast on ta haiglavoodis olevast haigest palju ohtlikum.

4. Viirus on liiga väike et mask seda kinni peaks.

See on tõsi. Maski poorid on viiruse mõõtmetest palju suuremad. Kuid viirus ei levi "puhtal kujul" vaid hingamise (rääkimise, kisamise, laulmise...) käigus tekkivate tilgakeste abil. Sellised tilgad on 0,5 mikromeetrit ja enam läbimõõdus ja kirurgimask peab neid kinni väga hästi.

5. Maski valesti kandes võib sellest tulla kasu asemel kahju.

Inimesed on leidlikud. Kindlasti on võimalik maski nii kasutada, et sellest ei ole kasu (näiteks kandes lõua all). Maskide korjamine prügikastist ja nende tänavale laiali loopimine on ilmselt ka potentsiaalne probleem. Samas kirurgimaski endale õigesti ette panemine ei ole raketiteadus. 99%, kui mitte 100% Rally Estonia vaatajatest sai sellega telepildi järgi otsustades hakkama. Oluline on muidugi meeles pidada, et kirurgimaske on vaja vahetada. Respiraatori kandmine nii, et see tõesti kaitseks, on oluliselt keerulisem.

Kuidas peaks kasutama maski?

• Peske või desinfitseerige käed enne maski kättevõtmist ja ettepanemist.

• Sobitage mask oma näo järgi, katke suu ja nina hoolikalt maskiga ja kinnitage see korralikult – mask peab liibuma näole.

• Kasutamise ajal ärge katsuge ega kohendage maski.

• Kui mask niiskub nina-suu piirkonnas, märgub või puutub kokku õliga, tuleb see eemaldada ja asendada uue puhta maskiga.

• Maski eemaldamisel tehke seda paeltest tagant ette suunas tõmmates, vältides eespinna puudutamist.

• Visake kasutatud mask suletavasse prügikasti või sulgege kilekotti.

• Pärast seda peske või desinfitseerige käed.

• Meditsiinilist ehk kirurgilist maski kasutatakse ainult üks kord, selle korduv kasutamine ei taga ohutust ja võib lõppeda nakatumisega.

• Isevalmistatud riidest maske ei peaks kasutama, sest nende kaitseefektiivsus ei ole teada; need tekitavad vale ohutuse tunde, millega kaasneb nakatumise vältimiseks vajalike hügieeninõuete eiramine.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...