Andres Pajula: omavalitsustele antava raha kasutusvõimalus on jäik

"Kohalikud omavalitsused ei ole pätid ja kaabakad, nad kulutavad sihtotstarbelist raha sihtotstarbeliselt. Küll on kadunud paindlikkus," sõnas Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula.

Pilt: Scanpix

Andres Pajula: omavalitsustele antava raha kasutusvõimalus on jäik

"Kohalikud omavalitsused ei ole pätid ja kaabakad, nad kulutavad sihtotstarbelist raha sihtotstarbeliselt. Küll on kadunud paindlikkus," sõnas Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula.

Pajula rääkis Tallinna TV uudistesaates, et tehes kolm aastat tagasi analüüsi täpselt ühesuguse koolivõrgu ja ühesuguse omavalituse kohta, võis koefitsientide alusel saada nende puhul kaks korda erineva haridustoetuse. "Sellest sai toona, kui riigikontroll kontrollis rahade kasutamist Tallinnas, riigikontrollile ka kirjutatud ning mul on hea meel, et nad on selle teema päevakorda võtnud. Teiseks, kohalikud omavalitsused on kogu ühinemisläbirääkimiste perioodi öelnud, et haridustoetus ei tohiks olla niivõrd detailselt jaotatud ja täpse suunitlusega."

Riigikontroll tõi oma auditis välja, et praegune haridustoetuste süsteem töötab koolivõrgu korrastamisele vastu. Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli selgitas, et juhul, kui tegemist on kooliga, kuhu lapsi enam ei jätku ja omavalitsus tahaks lapsed naaberkooli transportida, haridustoetuse eest sellist otsust vastu võtta ei ole enam võimalik.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Andres Ammas rõõmustas selle üle, et riigikontroll ei ole seekord takerdunud detailidesse, vaid näinud tervikpilti. "Riigikontroll osutab põhimõttelise otsuse vajadusele. Kas riik hakkab omavalitsusi senisest rohkem usaldama, ka haridustoetuse puhul, või mitte. Peale haldusterritoriaalset reformi, kui omavalitsused on tugevamad, võiks haridustoetuse printsiibi ülevaadata."

Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri oli aga seisukohal, et kui praegu on haridustoetus väga otseselt sihtotstarbeline ja seda saab kasutada eelkõige õpetajate palkadeks, et ei tohiks seda muuta ega raha kohalikele omavalitsustele vabakasutusse anda. "Kümmekond aastat tagasi ei olnud haridustoetus nii rangelt reglementeeritud ja toonased kontrollimised näitasid, et mitmetes kohalikes omavalitsustes kasutati seda raha mitteotstarbeliselt. Kui juhtisime sellele tähelepanu, hakati haridustoetust ikkagi sihtotstarbeliselt kasutama. Tänu sellele on kogu riigi antav raha, mis on ettenähtud hariduse jaoks, antud valdkonda ka läheb."

Voltri lisas, et kui omavalitsus lõpetab kooli pidamise, jääb tal hulk kulutusi tegemata ka enda rahakotist. "Omavalitsus ei pea maja ülalpidama, ei pea abipersonali pidama. Allesjääva raha võiks suunata transpordi toetuseks ja teha koostööd erinevate omavalitsustega. Väide, et haridustoetuse sihtotstarbeline kasutamine on takistus koolivõrgu korrastamiseks, on demagoogiline." 

Laadimine...Laadimine...