Anna-Kaisa Oidermaa: igaüks on võimeline vaimse tervise esmaabi pakkuma

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ütles, et vaimset esmaabi võib vajada iga inimene väga erinevates olukordades ning eesmärgiks ongi see, et võimalikult palju inimesi oskaks reageerida ja märgata.

Pilt: Mats Õun

Anna-Kaisa Oidermaa: igaüks on võimeline vaimse tervise esmaabi pakkuma

Jaanika Valk

"Vaimse tervise esmaabi puhul ei pea esmaabiandja olema professionaal, vaid see on selline abi, mida saame anda oma ligimesele, sõbrale, kolleegile olukorras, kus näeme, et inimesel on tekkimas vaimse tervise raskus. Esmaabiga on võimalik ennetada seda, et raskus süveneb," ütles kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Füüsiline esmaabi on midagi, millega oleme harjunud ning paljud teavad, mille alusel esmaabi pakkuda või millal helistada kiirabisse ning kuidas edasi käituda. MTÜ Peaasjad korraldab "Vaimse tervise esmaabi" koolitusi, kus käsitletakse, kuidas pakkuda esmaabi vaimsete raskuste korral.

Vaimset esmaabi võib vajada iga inimene väga erinevates olukordades ning eesmärgiks ongi see, et võimalikult palju inimesi oskaks reageerida ja märgata. "Võib juhtuda, et mul on raskus, mis tuleb kuidagi jutuks hoopiski taksosõidu ajal või juuksuri juures. See on oluline, et inimestel oleks valmidus seda abi erinevates kontekstides anda," ütles Oidermaa, et kuigi on normaalne, et inimesed räägivad muredest esmalt lähedastele, siis võime kõik sattuda endalegi ootamatult nii esmaabi osutajateks kui vastuvõtjateks.

Vaimse tervise tugivõrgustik on oluline nii töö- kui koolikeskkonnas

Ragn-Sellsi personalijuhi Kaie Parvi sõnul on töökeskkond just selline koht, kus veedame palju aega ning mured võivad kulmineeruda ja ühel hetkel avalduda nii, et töötaja ei tule oma ülesannetega toime, ärritub liialt või on endasse tõmbunud. Selliste murede märkamiseks ja abistamiseks on ta käinud ise MTÜ Peaasi vaimse tervise esmaabi koolitusel ning on teinud üleskutse ka teistele ettevõtte töötajatele.

 "Olles käinud ise koolitusel ja õppinud ära viis sammu, tekkis mõte, et miks mitte aidata end ja oma kolleege. Tegime üleskutse, et huvilised saavad minna koolitusele ja ta võiks olla siis valmis ka esmaabi rakendama ja vajadust ettevõttes märkama. Nii on võimalik moodustada tore võrgustik, kus inimesed oskavad esmaabi osutada või on valmis märkama ja tähelepanu pöörama abivajavale kolleegile," ütles Parv.

Parve sõnul pöördutakse abi saamiseks ka rohkem iseenda initsiatiivil, kuna töötajatel on teadmine ja usaldus, et selline võrgustik on olemas. "Teame, et terviseedendus on üks suur tervik ja vaimne tervis on hästi oluline pool. Kui inimene murega tööandja või kolleegi poole pöördub, siis saab juba edasi arutada, kas piisab sellest kui ta loeb läbi mõned raamatud, käib mõnel abistava infoga netileheküljel või on tegemist palju suurema murega. Inimene võib vajada ka pikemat puhkust. Võimalusi on palju," sõnas Parve.

Õpetajate Liidu juhi Margit Timakovi sõnul on erinevates koolides kasutusel väga erinevaid praktikaid. "Meil on Eestis väga palju tublisid tervist edendavaid koole, kus ei räägita ainult füüsilisest tervisest. See oleneb koolist, kuidas nad tervist näevad ja kas sinna kaasatakse ka vaimse tervise hoidmise pool," ütles Timakov.

Avatud Kooli direktor Helen Sabraki sõnul ei ole märkamiseks tingimata vaja kindlat spetsialisti, väljaõpet ja järjekorras ootamist, vaid alguse saab see inimlikkusest. "Päris elu algab sellest peale, kas märkame kolleegi, õpetajat, söögitädi või last, kes tundub murelik, ja leiame hetke, et küsida, kuidas ma sind aidata saan. Võib-olla see ei jää koolituse või spetsialisti taha, vaid selle, et tõttame liialt oma tegemistes ja ei märka peatuda," ütles Sabrak.

Sabraki sõnul on koolid mõnevõrra paremas seisus kui teised organisatsioonid, sest psühholoog või sotsiaalpedagoog on olemas. "Ka meil on pidevalt üleval kuulutus tugispetsialistide leidmiseks. Spetsialistides on puudus, aga arvan, et koolipsühholoogi mõtetes peaks olema ka täiskasvanu, kes koolis töötab. Mentorprogrammid ja supervisioonid on paljudes koolides olemas, aga ka juhtkonna tasemel peab olema mõeldud ka õpetajatele," rääkis Avatud Kooli direktor, et koolis vajavad lisaks õpilastele abi ja toetust ka õpetajad.

"Oleks hea kui supervisioonid ja coaching ei oleks üksikute koolide privileeg, vaid koolieluga kaasaskäiv iseenesestmõistetavus," ütles Õpetajate Liidu juht, et lisaks ühistele koolitustele, koosolemistele, teatri- ja kinokülastamistele oleks nii õpilased kui õpetajad võimalikult toetatud.

Oidermaa sõnul on tohutult oluline, et koolis oskaksid esmaabi anda nii noored üksteisele kui kogu seltskond, kes noortega kokku puutub. "Psühholooge ja nõustajaid on liiga vähe ja nendeni jõudmine võtab aega. Tuleb julgeda aidata ja teha midagi juba enne spetsialistini jõudmist," sõnas Oidermaa.

Abi osutamine võtab vaid 15 minutit

Oidermaa sõnul ei ole kellelegi toeks olemine nii suur ettevõtmine kui esialgu võib tunduda.  Vestlust võib alustada nii otse kui läbi meeldiva tegevuse. "15 minuti võtmine inimese jaoks, keda pean oluliseks ei tohiks väga jõumahukas olla. Piisab kui öelda inimesele, et oled tema peale mõelnud, teda märganud ning pakkuda vestlust. Kui inimene ei taha rääkida, siis võib pakkuda mingit ühist tegevust, mis suhet tugevdab," ütles Oidermaa, et aja kinkimine olulisele abi vajavale inimesele on midagi, millega saab hakkama igaüks.

Avatud Kooli direktor Helen Sabrak on samuti märganud, et ettepanek mõneks toredaks ühistegevuseks võib suureks abiks olla. "Olen kutsunud koolis mõne nukrutseva lapse appi midagi tegema, näiteks lillepotti ühest kohast teise viima ning korraks oma olekust väljatulemine võib jutuotsa peale viia. Vahel ei ole oluline ka rääkimise pool, vaid see, et teda on märgatud," rääkis Sabrak kogemusest oma koolis.

"Mõnikord võib laps olla nii endast väljas, et vajab millegi muu tegemist. Oluline on küsida, märgata ja rääkida ning anda inimesele võimalus, mitte loobuda kui ta kohe ei avane," lisas Margit Timakov.

Vaimse tervise esmaabi tegevuskava viis sammu, mida saab kasutada iga inimene:

1.Kontakti saavutamine ja ühenduse võtmine inimesega ning ohu hindamine. Esmalt peab selgeks tegema, kas tegemist on olukorraga, kus peab kohe kiirabile helistama või saab midagi ise ära teha. Kaardistada, kas abi vajaval inimesel on suitsiidsed mõtted.

2.Kuulamine. Kui selgub, et inimesel ei ole vaja kiirabi või erakorralist vastuvõttu, siis on oluline lõpuni ja toetavalt kuulata ning küsida, kas inimene rääkis kõik ära või on murekohti veel.

3.Kindlustunde, toe ja teabe pakkumine.

4.Julgustada asjakohase professionaalse abi kasutamist.

5.Julgustada eneseabi ja muid toetusstrateegiaid, et aidata ehitada toetusvõrgustikku.

Odermaa sõnul on võimalik esmaabi punkte läbides pakkuda 15 minuti jooksul ning kuuenda sammuna peab abiandja hoolitsema ka iseenda eest.

Vaimse tervise esmaabi koolitusele on võimalik end registreerida MTÜ Peaasi kodulehel

Vaimse tervise teemalised diskussioonid toimusid 15. oktoobril toimunud Terviseedendamise konverentsi raames koostöös Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Vaimse Tervise Koalitsiooni (VATEK), Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindusega Eestis.

 

Laadimine...Laadimine...