ANNE VESKI: Liikuvast rongist ei saa välja hüpata, sest nii võib surma saada!

"Mu austajad sõidavad minuga igale poole eri riikidesse kontsertidele kaasa," räägib legendaarne laulja Anne Veski. "Sellised austajad on juba nagu sõbrad. Üks neist, Pihkvast pärit Jekaterina, olles ise inglise keele õpetaja, õppis minu lauludest arusaamiseks ära eesti keele ja praegu õpetabki ta Pihkvas eesti keelt. Teine austaja, Maša, oskab samuti juba eesti keeles algtasemel suhelda. Nii võib öelda, et olen olnud oma fännidele eesti keele õpetaja."

Pilt: Kristjan Lepp

ANNE VESKI: Liikuvast rongist ei saa välja hüpata, sest nii võib surma saada!

Oliver Õunmaa

"Mu austajad sõidavad minuga igale poole eri riikidesse kontsertidele kaasa," räägib legendaarne laulja Anne Veski. "Sellised austajad on juba nagu sõbrad. Üks neist, Pihkvast pärit Jekaterina, olles ise inglise keele õpetaja, õppis minu lauludest arusaamiseks ära eesti keele ja praegu õpetabki ta Pihkvas eesti keelt. Teine austaja, Maša, oskab samuti juba eesti keeles algtasemel suhelda. Nii võib öelda, et olen olnud oma fännidele eesti keele õpetaja."

Teil on tulekul suur juubelikontsert. Mida seal kuulda saab? Kindlasti laulate kõiki oma tuntumaid hitte ja ka uuemaid lugusid…


Suuremaid kontserte me teemegi suuremate juubelite puhul. Esitame lugusid, mille puhul oleme maitse suhu saanud, et need ka Eesti rahvale meeldivad. See on nii kõikide artistidega, et suuremad hitid peavad olema. Inimene peab saama kuulata lugusid, mille pärast ta kohale tuleb.


Ehk seepärast ongi Saku suurhalli juubelikontserdi vastu nii suur huvi. See paneb mõtlema, et äkki peab kevadel veel mõne suurema kontserdi tegema.  Praegusele juubelikontserdile tulevad ka uued lood. Meil on üle aasta või paari õnnestunud ikka värske plaat ka välja lasta. Kui põhihitid on ikka "Jätke võtmed väljapoole" ning "Roosiaia kuninganna", siis aastate jooksul on igale plaadile midagi uut juurde tulnud. Iga plaadi pealt jääb mingi lugu rahvale rohkem südamesse. Nii et tegelikult on kontserdile isegi raske midagi valida.


Milline lugu on teil endal enim südames? Kas teil on ka nö salaarmastus ehk mõni lemmiklaul, mida rahvas eriti ei tea?


Esitamisele tuleb näiteks "Leia mind tuhandete seast",  mis on mulle alati meeldinud, kuid mille jaoks pole olnud tihti kohta, kus seda laulda. Ja leidub teisigi, lüürilisi laule, mida on hea laulda ilusa valgusega.  Tahaks kontserdile lisada laule, mida iga päev või vabaõhukontsertidel mõjuva valguseta laulda ei saa. Suure prožektori valgele sobivad mõtlikumad lood. Mõni järgmine lugu mõjub aga valgusefektidega paremini – saal annab palju mänguruumi. Meil on endalgi põnev, kuidas lavakujundus seal suurhallis mängima hakkab.


Kes on kõige tähtsamad inimesed, tänu kellele teist sai tõeline superstaar?


Alguses olid ema ja isa, kes armastasid muusikat ja olid eluaeg muusikaga tegelenud. Nad laulsid Raplas segakooris ning muusika oli perekonnas kogu aeg A ja O. Ma kasvasin muusika sees üles ning mind ja mu venda pandi loomulikult muusikat õppima ja klaverit mängima.


Hiljem viis mu vend mind eri ansamblitesse ning minuga mängib muusikat siiamaani mu onupoeg. Kõik on puhas suguvõsa maffia.
Ka mu abikaasa Benno on väga muusikalembene inimene. Ta on alati õigel ajal õiges kohas ja jälgib, et ma kõike hästi teeksin.


Hiljuti jooksis film Lady Gagast, kust tuli välja, et tema muusikust armastatu aitas ta tegelikult suurele lavale. Kui suurt rolli on mänginud Benno teie tähelennus?


No kõigepealt ma hakkaks ikka vennast pihta, tänu temale sain ka mina kooliansamblis koha. See aga, et ma hiljem hakkasin käima mööda suurt Nõukogude Liitu, oli küll Benno teene. Tema tuli filharmooniasse meie ansambli direktoriks tööle. Kümme esimest aastat oli nii, et tema korraldas esinemisi ja mina laulsin. See oli ka perekondlik tandem. Armastus andis tiivad. Kui sa lähed üksiku artistina, noore neiuna võõrasse kohta esinema, siis ei tea ju, millised ohud võivad seal ees oodata. Artistide perekonnad, kes ajavad ühist asja, peavad ka kauem vastu, sest nad on gastrollidel koos ja kodus koos. Nii ei tüdine ära, pigem annab see kindluse, sest raske on maailmas üksi ringi rännata. Jah, seal on ka ansamblikaaslased ja produtsendid-mänedžerid, kuid oma inimene on hoopis midagi muud. Nii on naisterahval palju lihtsam.
Kui üks käiks ainult tuuritamas ja teine istuks kodus, oleks peagi riid majas. Sel juhul tekiks mõlemal kahtlused, et mida teine tegi, kui teineteisest eemal oldi.


Te olete laulnud väga ilusat laulu "Veel", mis räägib andeksandmisest. Kas on asju, mida ei tohiks ka armusuhtes andestada?


Kõik on andestatav. Muidugi oleneb asjaoludest ka. Ega armastus siis ainult roosamanna ole ja kõik võivad eksida. Vahel tuleb appi võtta ka kaine mõistus, piuh ja prauh ei tohi midagi otsustada.


Kas saaks kirjeldada kõige keerulisemaid olukordi, mida on tulnud lahendada Eestis ja ka Venemaal?


Ükskord oli meil staadionikontsert ja nii kui väravad lahti tehti, tallas rahvamass seal naise surnuks. Vanasti olid suured staadionikontserdid kogu linna peod, kuhu inimesed kogunesid terveks päevaks. Kontserdikavad olid ju pikad.


Teine kord juhtusime olema Tõnis Mägiga ühel vabaõhukontserdil. Korraga juhtus valgustusega midagi ja tuli jäi põlema ainult laval. Seepeale hakkas kogu rahvamass, vast 10 000 inimest, liikuma meie peale ja mul oli esimest korda hirm. Enne oli just vihma tulnud ja rahvas tallas valjuhääldid ja kõik juhtmed mutta. Kui meid sealt inimeste vahelt ära viidi, mõtlesin, et mass on ikka ähvardav jõud.
Millalgi jälle istusime pärast kontserti autosse, et ära sõita, ja äkki rebis üks veidi rohkem napsitanud noormees ukse lahti, et kallistama tulla. Benno tormas ta juurde ja paiskas eemale. Vahel mõni ronib lavale. Muidugi on olemas turvamehed, aga Benno on alati ka valvel.
Õnneks pole ohtlikke juhtumeid palju. Alati tullakse kontsertidel turvameestega vastu.


Kas teil oli elus momente, kus tundus, et lauljakarjäär tuleb ka lõpetada? Palju on räägitud ju Jaak Joala lavaväsimusest jne.


Ei ole. Ei saa ju pooleli jätta asja, mis hästi läheb. Naljaga pooleks võib öelda, et liikuvast rongist ei saa välja hüpata, muidu võib surma saada. Niikaua, kui rong kihutab, tuleb selle peal püsida.


Kunagi tõesti kestsid gastrollituurid kuude kaupa, nüüd aga teen tööd mõnu ja rahuga. Ka selles on oma võlu, kui nädalas on paar kontserti. Selline töötempo on väga sobiv, ma ei kipu esmaspäevast kolmapäevani väga kontserte andma. Meil on mõõdukas tempo, kui just ei ole suuremat suvetuuri.


Kuidas tõmbate piiri pereelu/puhkuse ja lavaelu vahele?


Võib ju puhata ka töökontaktide kaudu, kui meid esinema kutsutakse. Saame mõnikord töö ja puhkuse ühendada. Hiljuti laulsin sel viisil näiteks Hispaanias.  Endisi Nõukogude Liidu inimesi elab praegu üle terve maamuna ja nii saab laulda Iisraelis, Ameerikas või Kanadas. Kõikjal on omad poisid ees.


Omal käel puhates läheme lihtsalt soojale maale vedelema, sest tegelikult oleme me Bennoga puhates logardid. Nii kui tekib vaba nädal, hakkan käima mehele ajudele, et me võiks sõita kuhugi puhkama. Tema ajab sõrad vastu, ma pean veenma, ja lõpuks ta annab järgi. Kui oleme kohale jõudnud, tahame ainult raamatut lugeda ja soojas vees liguneda. Ma ei lähe isegi ekskursioonile.


Mingis vanuses saab artist aru, et end lõhki rebida pole mõtet, selle rebestamise eest keegi aitäh ei ütle. Kui sellest aru saad, hakkad tegema valikuid. Kõiki töid, mis mulle pakutakse, ei jõua ega kavatsegi ma ära teha. Olen õnnelikus artistiseisuses ja võin valida, kas ma kuhugi lähen või mitte.  


Mõnel meie meeslauljal on austajad uksest-aknast sisse tunginud. Kas ka teil on olnud ülimalt aktiivseid austajaid?


Kui noorem olin, jätkus ka austajaid, kes aknast sisse piilusid. Tavaliselt aga käivad minu põhiaustajad igal pool eri riikideski kontsertidel kaasas. Nad püüavad mind enne ja pärast kontserti tabada. Esimesed, kes meiega igal pool käima hakkasid, olid 15-16-aastased neiud. Ma veel vaatasin, et mis kraaged, sest nad ajasid teisi austajaid ära. Nüüd on nad suureks kasvanud ja näidanud oma lapsi ning vaat et isegi lapselapsi. Osa austajaid käib igal kontserdil, kui ma Moskvas olen. Olin praegu tööl Rootsi laeval. Austaja Maša sõidab isegi Moskvast ekstra Eestisse, et tulla Rootsi laevale, suhelda meiega kaks päeva ja siis tagasi minna.


Üks neiu on pärit Orjoli linnast. Teine austaja, Jekaterina, on pärit Pihkvast. Ta on õppinud ära eesti keele ning kui ta enne oli inglise keele õpetaja, siis praegu õpetab ta eesti keelt. Ta käib nüüd siin pidevalt eesti keele õpetajate konverentsidel.  Maša oskab juba samuti eesti keeles algtasemel suhelda, nii et võib öelda, et olen eesti keele õpetaja.


Eestis jätkub samuti inimesi, kes tulevad meie kontserdile Moskvasse, Soome või Rootsi. See on väga kihvt nähtus, millega võib väga ära harjuda. Tekib tunne, et kui neist kedagi kohal ei ole, siis kas midagi on halvasti. Aga õnneks on nad kõik siiani kohal olnud. Sellised austajad on juba nagu sõbrad,  autogrammikütid on pigem juhuslikumad inimesed.


Millised Venemaa lauljad on olnud kõige sõbralikumad ja millised kõige keerulisemad – kui oma suhtluskogemust vaadata?


Filip Kirkorov on väga südamlik inimene. Me oleme temaga koos esinenud. Ma olin juba laval siis, kui tema karjäär algas, ning iga kord, kui me kohtume, on meil millestki rääkida.


Tegelikult on kõik artistid lava taga tavalised ja ühesugused inimesed. Jutud, et üks on staarim kui teine, on vaid kõlakas. Ma pole küll märganud, et keegi oleks oma nina väga püsti ajanud. Sel juhul ta kukuks ise oma nina otsa, sest artistide maailmas on üksteise austamine ja läbisaamine väga tähtis. Artistide seas näiteks rahvusi ei ole.  


Olete öelnud, et kuulsus ei tohi pead segi ajada. Kuivõrd võib tuntud inimene olla täht, keda imetletakse, ja kui palju peab ta samastuma oma kuulajatega?


Loomulikult austan ma inimesi, kes tulevad mu kontserdile, ma pole natuurilt diivatseja. Täht peab andma diiva mõõdu välja, kuid sellega ei tohi üle pingutada. Äkiline kuulsus võib pea segi ajada algajal artistil, kes soovib, et tema laule teataks ja tal tööd ja leiba jätkuks ja tema kontsertidele tahetaks tulla. Jah, aeg-ajalt mõni ajakirjanik kirjutab raidereid, et näe, mida see või teine artist esinemispaigas küsis. Võib-olla mul isegi oli kunagi aegu, kui staadionid ja spordihallid olid minu pärast rahvast täis ja ma mõtlesin, et ah, siin pole sobiv garderoob, siin on külm, miks siin tuul puhub, auto pole hea jne. Aga see on lihtsalt mäng, mis käib asja juurde, sellega ei tohi üle piiri minna. Teatud perioodil muutub kõik palju rahulikumaks ja tegelikkus ongi rahulikum, kui kõmulehest lugeda võib. Eks kontserdikorraldajad teevadki parimat, nad otsivad oma linnas parimat hotellituba. Ka nõukogude ajal, kui autosid eriti polnud, toodi oblastikomiteest kõige mustemat värvi Volga, mis saada oli. Mäletan, kuidas meile toodi Saraatovis eriti suur limusiin, aga hotell asus vanalinnas. Selleks, et sinna jõuda, tiirutasime vist kümme korda ümber vanalinna, et leida nurka, kust see auto sisse pääseks. Tänapäeval pole sobivate autode saamisega enam üldse probleemi.


Kas olete pidanud oma tähelennu nimel ka millestki loobuma?


Loomulikult võin öelda, et oleksin võinud oma lapsega rohkem tegeleda. Tahes-tahtmata peab artistina ära olema ja lapse hoidmisel oma ema abile lootma. Aga nüüd on mu tütrest kasvanud samasugune tööhull, ta sõidab diplomaadina mööda maailma ja ei saa oma lastega iga päev koos olla. Kõik kordub uuel ringil. Kui sa midagi teed, pead sa seda täiel rinnal tegema, mitte poolikult.


Kas teil on oma lastelastega rohkem aega tegeleda, kui aastaid tagasi oma tütrega?


Jah, ma tahan näha, kuidas lapsed kasvavad. Omal ajal sõitsin pidevalt ringi ja ei näinudki oma tütart kasvamas. Oi, mu lapselapsed on parajad marakratid ja ma pole ju ka normaalne vanaema. Kui teised on nädalavahetustel vabad, siis nende vanaema on tööl. Nad on harjunud, et saame kokku rohkem koolivaheaegadel. Siis nad tulevad hea meelega, sest neil on vaba põli ja keegi neid ei kasvata. Kodus neid kasvatatakse, mina annan neile vabadust ja lasen neil olla. Mängime ka lauamänge ja oleme loomaaia risti-põiki läbi käinud. Üks käib kolmandas klassis ja teine läheb järgmisel aastal kooli. Kasutan võimalust nendega aega veeta, sest läheb aastaid mööda ja siis nad lõpuks ehk ei tahagi tulla. Oma elu tuleb peale.

 

Kas teist võiks saada kunagi ka traditsiooniline vanaema, kes kindaid koob ja imehead õunakooki küpsetab?


No ainus asi, mida ma juba praegu teha oskan, ongi imemaitsev õunakook! Ma ei tea, ma olen alles nii noor. Vaatame, mis toimub, kui läheb veel kümme  aastat mööda. Vanasti ma küll väga palju kudusin ja heegeldasin.


Kui tugev peab inimese iseloom olema, et tähena särada, kuid mitte läbi põleda? Leidub ju küllalt ka artiste, kes on käinud puhtalt ergutite najal tuurilt tuurile ja lasknud end rahval nö surnuks armastada…


Kange peab olema. Muusik peab kogu teda ümbritseva süsteemiga hakkama saama ja jääma selle juures iseendaks. Oma joont ei tohi kaotada ja peab suutma tõestada, et see on midagi väärt. Ma pean saama minu ümber töötavatele inimestele loota ja nemad peavad saama minu peale loota. Logardeid meil ei sallita, kui midagi on lubatud, tuleb seda teha. Inimesed, kelle peale loota ei saa või kes pingele vastu ei pea, kukuvad ise välja.


Mis teeb andekast inimesest kuulsa tähe, kel hästi läheb? Leidub ju küllalt ka andekaid inimesi, kes tulevad vaevu ots-otsaga kokku.


Mulle meeldivad Alla Pugatšova sõnad, et täheks ei saada, selleks sünnitakse. Ühes inimeses on see miski, mis viib edasi, kui ta on ka ise töökas. See miski peab olema huvitav ja rahvale meeldima. Teise inimese miskist ei pruugi rahvas aru saada.


Eks see ole ühtpidi ka vedamise asi ja teistpidi töökus ning ka ajud peavad olemas olema. Peab tegema õigeid otsuseid ja leidma endale õigeid partnereid. Imelisest laulmisoskusest üksi ei piisa. Peab oskama ka hästi organiseerida, et lauljaga tahetaks tööd teha ja talle korraldataks kontserte. Samas ei tasu käia teistele närvidele oma mõttetute soovidega. See on peen balansseerimine.


Kas puuduse kannatamine on inimese enda süü? Kuivõrd on jõukamatel inimestel kohustus vaesemaid aidata?


Et puudus kätte ei tuleks, peab tegema vahel kompromisse. Mõni inimene ütleb, et ta teeb ainult üht asja ja muud ta teha ei taha. No eks istu siis seal enda asja otsas. Me elame ikka inimeste maailmas, me peame paljudega arvestama, kuskil järele andma ja kuskil mitte järele andma. See on peen taktika.


Artistid osalevad telesaadetes, kus korjatakse raha heategevuse jaoks. Ka mind kutsutakse ja ma osalen neis. Olen ka ise elu jooksul tasuta kontserte andnud.


Samas oleks hea, kui kõik inimesed suudaksid tulla oma eluga ise toime. Riik peab aitama puudustkannatavaid inimesi. Leidub mõningaid asju, mille jaoks peaks riik raha andma, kuid hoopis rahvast pannakse selle jaoks raha korjama.  


Teinekord on mõni inimene aga ka ise väga lohakas ja laisk.


Omal ajal olite kõva käsi lauatennises. Mis spordi või muu harrastusega pingeid maha võtate?


Meil on kodus seltskondlikud mängud, noolemäng ja piljard. Vahel me korraldame turniire, kus mina mängin naabrimehega ja naabrinaine minu mehega. Siis on võrdne, sest mehed oskavad mängida ja meie ei oska. Aiapidudel või kui meil on külalised, üritame end ikkagi liigutada, kasvõi õhupüssi lasta.


Tundute väga kahe jalaga maa peal ehk alati nii reibas ja nooruslik. Mis on teie kustumatu nooruse saladus, eriti mõeldes kurnavatele esinemistele?


Need esinemised on väljakutse! Endale peab esitama väljakutseid ja need siis vastu võtma. See pidev mõtlemine, et midagi on vaja organiseerida, uued kostüümid on vaja õmmelda, bändiga proovi teha jne, hoiab vormis. Kui ma ei ole nagu orav rattas, siis võibki asi käest ära minna.


Ka te ise olete kannatanud kunagi koduvägivalla all. Millist nõu te annate naistele, kes tahaks sellest välja murda?


Tavaliselt mehed räägivad, et oi, see löömine juhtus suures kirepuhangus ja homme ma seda ei tee. Aga tegelikult inimesed muutuvad haruharva ja see kõik kordub alati. Mida varem selline suhe ära lõpetada, seda parem. Soovitan kõigil naistel omada enda rahakotti ja leiba. Neil tuleb rohkem iseseisev olla, siis ei peagi kannatama. Tavaliselt ju oleme kuulnud, et naised kannatavad, sest neil pole kuhugi minna.


Aga meie olime lihtsalt noored ja lollid. Mina olin kangust täis ja mu eelmine abikaasa Jaak Veski oli samuti. See abielu kestis vaid kolm aastat. Ma ei saa tema kohta ka midagi halba öelda, sest ta kirjutas laulutekste, mida ma laulan siiamaani. Võib-olla tema hingepiinavalust need ilusad laulud tulidki. Lisaks on meil ikkagi tütar ja aitäh talle selle eest. Paraku oli tema natuur selline, et ta andis oma kätele valu.


Kas samas ei kannata mehed ka naise iseseisvust,  eriti kui tal läheb paremini kui mehel endal?


Eks see nii olegi! Kõik ei talu naise karjääri ja ega mehed ei tunnista seda sisemuses. Ja siis see väljendubki nii, et mees tahab jõuga naisest üle olla.


Milliseid artiste te ise kuulate?


Mulle meeldivad staažikamad lauljad, kelle puhul ma vaatan, et mis imega nad veel laulavad. Mulle meeldib Cher ja meeldib Tina Turner, kes on mulle nagu eeskuju. Turneri puhul pole nii, et ma kuulan tema laule hommikust õhtuni, vaid ma vaatan, kuidas võib laulda ja kontserte anda. Me oleme tema kontsertidel kolm korda käinud. Vaatan, et kuidas on võimalik tema moodi esineda. Ka Lady Gagat ja Madonnat jälgin ma kontsertidel nagu artist artisti, et kuidas midagi on tehtud ja kuidas neil töö käib. Nii saab ideid või kinnitust oma mõtetele.


Noorematest meeldib mulle James Blunt. Pinki ja Lenny Kravitzit käisin vaatamas, väga meeldis.


Aga kodus mängib meil raadio ja metsikult plaate me ei osta.


Uku Suviste lööb praegu laineid Venemaa talendisaates. Kas nooremad Eesti lauljad võiksidki lisaks läänele avastada Venemaad,  kartmata, et neile kodumaal viltu vaadatakse?


Uku Suvistele soovin ainult tuult tiibadesse. Et jõuda projektis GOLOS finaalsaatesse, see on väga-väga suur saavutus. Saadet vaadatakse üle terve maailma. Ja see on tohutu suur hüppelaua võimalus. Karta pole siin midagi, ainult edasi. Suures riigis on ka suured võimalused. Iga tõeline artist tahab ennast proovile panna ja Ukul on see siiamaani väga hästi välja tulnud.


Millised on teie tulevikuplaanid?


Detsembris ilmub meil uus plaat "Veereb, aeg nii veereb". Suveks on juba järgmine tuur paika pandud. Kõigepealt paneme alati suuremad asjad paika ja ülejäänu loksub ise sinna ümber. On kontserte, asutuse- ja erapidusid. 2020. aasta kontserditki on juba kirjas. Kes ikka tahavad, et just mina esineksin, panevad aja varakult paika. Tellimusi tuleb piisavalt.


Plaane tuleb taha, nagu sa elaksid sada aastat, ja igat päeva tuleb elada, nagu see oleks viimane. Võib ju kavandada, et tuleb ka 50. ja 60. lavajuubel. 70-aastased Ivo Linna ja Tõnis Mägi uhavad endiselt uljalt. Dolly Parton on 72 ega kavatsegi koju magama jääda, ta ütles, et kui kukub, siis kohe lava peal. Tina Turner on 75 ja laulab endiselt. Nii et mine tea, mis ma veel ära teen.


Kas Venemaal on plaanis samuti veel suuremaid kontserte?


Tavaliselt teeme kevadeti Moskvas kontserte. Ja kuna seekord läks märtsis hästi, soovisid korraldajad sügisel veel kaks kontserti teha. Moskva on nii suur linn, et seal elab igas linnaosas mitu miljonit inimest. Kui eelmine kontsert toimus kesklinnas, siis kaks järgmist kahes teises Moskva rajoonis.


Vene lennufirmaga Aeroflot Moskvasse lendamine võtab vaid poolteist tundi ja tänapäeval pole lennujaamast kesklinna pääsemine ka enam mingi probleem. Soovitan kõigil uuemat Moskvat vaatamas käia.

 

 

 

ABIKAASA BENNO: Jätsin Anne pärast kogu oma senise elu


Anne Veski abikaasa on pidanud oma naise kallalt ahistavaid fänne eemale rebima.


Anne Veski lasi oma abikaasal Benno Beltšikovil ise vastata küsimusele, millest too on pidanud loobuma, et tema naine särada saaks. "Jätsin oma endise töö ja kõik, mida eluaeg olin teinud, sinnapaika," rääkis Beltšikov. "Teadsin, et Annel on üksi läbi lüüa väga raske. Mul oli olemas vene keele oskus ja tuttavad Venemaal, Anne keeleoskus oli tollal nõrk."


Beltšikovil on tulnud oma naist ka ahistavate fännide käest päästa. "Kord Permi tsirkuses esinesime enam kui kümnel kontserdil järjest," meenutas mees. "Iga päev kell kaks või kolm algas uus kontsert. Kord tungis kontserdi ajal üks noormees tsirkuseareenile Annet näppima. Hüppasin ta juurde ja viisin välja, võib-olla karmimalt, kui oleks pidanud."

 

 

 

Lemmiklaulud juubelikontserdil


• Anne Veski suur juubelietendus "40 aastat laval" toimub 22. detsembril kell 19.30 Saku suurhallis.


• Esitamisele tulevad nii suuremad hitid, nagu näiteks "Roosiaia kuninganna" ja "Jätke võtmed väljapoole", kui ka lüürilisi palu, Veski enda lemmikuid, nagu "Leia mind tuhandete seast", mis sobivad just saali valgusvihku.


• Näha saab ka erilist lavakujundust.

Laadimine...Laadimine...