Annela Laaneots perevägivallast: sõnades on meil küll nulltolerants, ent tegudes paraku mitte

"Huvitav, et sõnades on meil küll nulltolerants vägivalla suhtes olemas, ent tegudes paraku mitte!" tõdes kommunikatsioonispetsialist Annela Laaneots. "Seega – sõnum pole usaldusväärne, kui talle ei järgne tegu. Kui väga aktuaalne probleem haihtub ilma pisimagi lahenduseta, siis tähendab, et oli puudu plaan. Peame koostama täpse plaani, kui midagi muuta tahame!"

Pilt: TTV

Annela Laaneots perevägivallast: sõnades on meil küll nulltolerants, ent tegudes paraku mitte

"Huvitav, et sõnades on meil küll nulltolerants vägivalla suhtes olemas, ent tegudes paraku mitte!" tõdes kommunikatsioonispetsialist Annela Laaneots. "Seega – sõnum pole usaldusväärne, kui talle ei järgne tegu. Kui väga aktuaalne probleem haihtub ilma pisimagi lahenduseta, siis tähendab, et oli puudu plaan. Peame koostama täpse plaani, kui midagi muuta tahame!"

"Üks, mis kindel - praegusaja inimest iseloomustab suur ülekoormus ja sellest tulenev frustratsioon," ütles psühholoog Maie Gutman. "Sellega kaasnevad pettumused ja hulk negatiivseid emotsioone, mida ei osata välja elada."Pettumuse ja viha tulemuseks võib paraku olla toimetulematus ja vägivaldne käitumine."

"Sageli on asjad nii krooniliseks muutunud, et inimene on kõik oma ressursid kulutanud ja pole enam iseenda peremees," rääkis Gutman Tallinna TV saates "Naised, kes ei nuta". "Inimene on kibestunud ega usu enam millessegi."

Vägivallast peab rääkima

"Pean progressiks juba seda, et asjast üldse räägitaks," ütles kirjanik Maimu Berg. "Nii nagu meiegi siin praegu. Ei tohi unustada, et igasugused äärmused on väga ohtlikud – ka näiteks vägivaldsesse inimesse suhtumise osas!"

Kommunikatsioonispetsialist Annela Laaneots rõhutab vägivallast jagu saamisel kindlakujulise kava osatähtsust.

"Huvitav, et sõnades on meil küll nulltolerants vägivalla suhtes olemas, ent tegudes paraku mitte!" tõdes Laaneots. "Seega – sõnum pole usaldusväärne, kui talle ei järgne tegu. Kui väga aktuaalne probleem haihtub ilma pisimagi lahenduseta, siis tähendab, et oli puudu plaan. Peame koostama täpse plaani, kui midagi muuta tahame !"

Kriminaalhooldusametnik Estelle Laane on sõnul tuleb säilitada usk inimese muutumisvõimesse.

Elame päevast päeva keskkonnas, mis kahjuks soodustab vägivalda.

"Elame päevast päeva keskkonnas, mis kahjuks soodustab vägivalda. Võtke või hakatuseks virtuaalne," rääkis Laane. "Aga mina ei saaks oma tööd teha kui ei usuks, et inimene saab paremaks muutuda!"

Laane sõnul peab vägivaldne käitumine saama kindla tähenduse.

"Me oleme ühiskonnas teel selle poole , et anda sõnale vägivald selge tähendus ja sisu," rääkis Laane. "Kuid ühel hetkel pingelistes olukordades tuleb see vägivald esile meie teadmata, meie tahtmata. Lihtsalt sellise situatsioonis, kus me oleme abitud. Võib olla tunneme end väärtusetuna, mittemõistetuna."

Vägivallakogemus tuleb hiljemgi suhetes esile

Ebaturvaline keskkond võib Laane sõnul ettearvamatut käitumist soodustada ja jätta jälje pikaks ajaks.
"Vägivald jätab jälje mõlemale osapoolele," ütles Laane. "Need on süü- ja häbitunded, mis ei lase meil elada. Kas vägivald on kogetud nüüd või aastate tagant, ikka ta tuleb meie suhetes esile."

Laane sõnul tuleb esmalt iseendast teadlikuks saada.

"Kes ma olen, mida ma soovin ja kuidas ma oma soove esitan," ütles Laane. "Mis on lahendus? Lahendus on see, et oleme teadlikud sellest, mis toimub."
Laane rõhutab ka andestuse oskust.

Kas peale karistust andestada?

"Tehtud tegu ei tee miski olematuks," ütles Laane. "Me saame inimest karistada kui vaja, kuid kui karistus kantud, mida teha edasi? Kas minna edasi negatiivsete sõnumitega või anda endale võimalus andestada?"

Eelkõige tuleks tema sõnul õppida positiivsust.

"Ehk läheb ühiskond pisutki tervemaks, kui suhtume igasse inimesse, ka iseendasse, austusega, ei kritiseeri, ei halvusta, ei häbista? Ja kui me oleme seda teinud, siis vabandame, anname endale andeks ja läheme eluga edasi."

"Kui inimesed ei ole stressis, siis nad on loomingulised ja julgevad eksida," ütles Laaneots. "Ja kui neil läheb hästi, nad teavad, et võivad katsetada, tänu sellele tulevad ka paremad tulemused."

"Peab olema väga selgelt välja öeldud, mille eest inimene vabandab," toonitas Gutman, kelle sõnul peaks inimene mõistma nii teisele põhjustatud valu kui püüdma vältida selle kordumist.

Laadimine...Laadimine...