Anu Laitila: ilma vaheajata vabadust nautinud soomlased võtavad seda iseenesestmõistetavana

"Mulle tundub, et Eestis lähetuses olles on minust saanud palju isamaalisem inimene. See on juhtunud tänu eestlastele, sest siin olles näen, kui oluline on eestlastele nende iseseisvus," rääkis Soome Instituudi juhataja Anu Laitila. "Meie, soomlased, oleme juba sada aastat vabad olnud ilma igasuguse vaheajata ja meile on see muutunud juba liiga iseenesestmõistetavaks. Ma austan eestlaste suhtumist ja elan kaasa mõlemale maale."

Pilt: Scanpix

Anu Laitila: ilma vaheajata vabadust nautinud soomlased võtavad seda iseenesestmõistetavana

Kaire Kenk-Jokinen

"Mulle tundub, et Eestis lähetuses olles on minust saanud palju isamaalisem inimene. See on juhtunud tänu eestlastele, sest siin olles näen, kui oluline on eestlastele nende iseseisvus," rääkis Soome Instituudi juhataja Anu Laitila. "Meie, soomlased, oleme juba sada aastat vabad olnud ilma igasuguse vaheajata ja meile on see muutunud juba liiga iseenesestmõistetavaks. Ma austan eestlaste suhtumist ja elan kaasa mõlemale maale."

"Eesti ja Soome suhted on mitmekülgsemad kui kunagi varem. Inimesi ühendab just see professionaalne ühisosa- sama eriala inimestel on väga lihtne ühist keelt leida. Meie keeled on sarnased ja sel on väga suur ühendav mõju," rääkis Laitila Soome 100. sünniaastapäeval.

"Kui suhted toimuvad professionaalsete inimeste vahel, tekib nende vahel oma professionaalsuse keel. Siis polegi enam oluline, mis keeles räägitakse, koostöö määrab ühine huvi, mitte keel."

Suurest ja väikesest vennast saagu võrdsed partnerid

Laitila sõnul näeb ta iga päev, kuidas naaberriikide kultuurisuhted pidevalt arenevad. "Ka majandussuhted on meil omavahel elavad, Isiklikult loodan väga, et kultuuri- ja ärisektori koostöö on kasvav trend, sest see on võimas potentsiaal mis tahes riigile igal ajal," nendib Laitila. "Loodan, et me ei suhtle enam omavahel nagu suur vend ja väike vend, vaid et Eesti ja Soome võiksid end rohkem määratleda võrdsete koostööpartneritena."

Eestlased ja soomlased on ka isiksustena üksteisele väga sarnased, leiab Laitila. "Eestlased võistlevad enam ja minu jaoks on see ka mõistetav, sest nad tahavad ikka veel tagasi teha seda pikka okupatsiooniperioodiga tekkinud mahajäämust. Mulle on nii mõnigi eestlasest sõber öelnud: Me vaatame, kuidas soomlased teevad ja siis teeme ise paremini," muigab Laitila. 

Seesama iseloomude sarnasus on teisest küljest jälle olnud meie omavahelistes suhetes komistuskiviks, leiab Laitila. "Nii eestlased kui soomlased pole "small-talk" rahvad. Meil mõlemil võtab suhetes soojenemine ikka aega, me ei ava end nii kergelt teineteisele," ütleb Laitila." Oleme ujedad ja tagasihoidlikud."

"Soomlased hindavad põhjamaiseid väärtusi, tugevat kodanikuühiskonda. Me räägime palju sugudevahelisest võrdsusest, vähemuste õigustest. Me oleme õppinud samm-sammult olema rohkem avatud teistele rahvustele, eri kultuuridele ja keeltele," arutleb Laitila. "Riigikirik mõjutab meid, soomlasi paljuski. Minu jaoks oli Eestisse elama asudes üllatuseks, et Eesti koolides pole usuõpetust ega eetikatunde," lisab ta.

Eestlastel sügavamad kultuurihuvid

"Muidugi on maad sarnased, sest igal kunstialal on maast hoolimata samad teemad. Kuid ma võin öelda, et Eesti on palju rohkem kultuurimaa. Eestlastele on teater ja kontserdid väga tähtsad. Soomes käivad teatris ja kontsertidel kultuurihuvilised ja kesklass, aga Eestis teevad seda kõik. Olen varemgi öelnud, et eestlased on väga suur kultuurirahvas ja väga uhked selle üle. Julgen isegi öelda, et just tänu nendele sügavatele kultuurihuvidele, mis eestlastele on nii enesestmõistetavad, on eetlased suutnud läbi okupatsiooniaastate säilitada oma identiteedi," ütleb Laitila. 

"Austan väga, kui sügavalt on eestlased kinni oma Eesti identiteedis. Samas võiksid eestlased palju rohkem olla avatud teistele kultuuridele, teistele rahvustele," arutleb ta. "Tervenisti kolmandik Eesti elanikkonnast on ju venekeelsed. Nad on ju igal juhul Eesti inimesed."

Laitila rõõmustab, et eestlastel Soome vastu ikka huvi jagub. "Soome keel ja kirjandus on Eesti õpilaste ja lugejaskonna hulgas jätkuvalt tõusutrendis. Soome Instituudi üks olulisi eesmärke on saada soome keel Eesti riigieksamite hulka," ütleb Laitila.

"Soome 100" juubeliaastaga soovime anda pildi praegusest Soomest. Eestis on meie üldine sõnum, et tahame seda tähistada koos teiega, koos eestlastega. Sõprus ongi sõnum, mida tahame enim esile tuua. Pidutseme koos Eestiga ja soovime, et kultuurikoostöö oleks viljakas ja jätkuks ka tulevikus," ütleb ta. Juubeliaastal om ka Soome Instituut  saanud palju uusi partnereid eri aladelt. "Näitus "100 Soome asja” ja suvine Soome-Eesti muusikute ühiskontsert olid meie ajaloo suurimad projektid ning neid me ei saakski üksi vedada. Varem oleme teinud väiksemaid asju, aga tahame üha rohkem panustada suurtele ja nähtavatele projektidele," ütleb ta.

"Mulle tundub, et Eestis lähetuses olles on minust saanud palju isamaalisem inimene. See on juhtunud tänu eestlastele, sest siin olles näen, kui oluline on eestlastele nende iseseisvus. Meie, soomlased oleme juba sada aastat vabad olnud, ilma igasuguse vaheajata, ja meile on see muutunud juba liiga iseenesestmõistetavaks. Ma austan eestlaste suhtumist ja elan kaasa mõlemale maale. Minu jaoks oli väga suur elamus, kui jalutasin eile Helsinki Rautatientori kaudu koju ja terve väljakutäis rahvast oli kogunenud oma riigi 100. sünnipäeva tähistama ja üheskoos "Finlandiat" laulma. Oma töös rõõmustan, et eestlased "Soome 100" sündmustele nii kaas elavad. Minu meelest eestlased tunnetavad, nagu oleks "Soome 100" pidustused nagu nende enda riigi 100. sünnipäeva eelpidu."

"Muidugi ei saa eestlased ja soomlased praegu omavahel vesteldes üle ega ümber kavandatavast Helsinki-Tallinna tunnelist," muigab ta, "Soomlased olid alguses selle idee suhtes üsna leiged, hetkel aga soome meediat lugedes tundub mulle, et kõik lausa ootavad seda. Tekkinud on lausa kaks omavahel konkureerivat huvigruppi, kes võistlevad selle nimel, et projekti käivitajaks saada. Mind väga rõõmustab, et ühe hiljutise uuringu põhjal ei kahanda tunneli avamine ka laevareisijate arvu. Vastupidi, reisijaid tuleb lihtsalt juurde. Mulle see idee väga meeldib!"

Laadimine...Laadimine...