Arestandi käeraudadega voodi külge aheldanud korrakaitsja pääses süüst

Riigikohus tuvastas, et kui süüdistuses käsitleti arestmaja töötaja tegevust vangistusseaduse alusel, siis tegelikult oleks tulnud seda teha korrakaitseseaduse valguses.

Pilt: Scanpix

Arestandi käeraudadega voodi külge aheldanud korrakaitsja pääses süüst

Toimetaja: Moonika Tuul

Riigikohus tuvastas, et kui süüdistuses käsitleti arestmaja töötaja tegevust vangistusseaduse alusel, siis tegelikult oleks tulnud seda teha korrakaitseseaduse valguses.

Riigikohus vabastas kriminaalsüüst Pärnu arestimaja töötaja, kes aheldas purjus arestandi käeraudadega voodi külge, vahendas BNS.

Arestimaja töötaja süüdistamiseni viinud sündmused toimusid 2016. aasta 13. augustil, kui korrakaitsja pani kell 2.04 arestimajja toodud purjutaja käeraudadega voodi külge. Nimelt oli purjus mees agressiivne. Arestimaja töötaja eemaldas käerauad alles kell 5.37, kuigi kannatanu oli vahepeal rahunenud. Prokuratuur leidis, et arestant oleks tulnud juba varem käeraudadest vabastada ning sellest hoidunud arestimaja töötaja pani toime võimuliialguse.

Mullu novembris mõistiski Pärnu maakohus arestimaja töötaja süüdi, märkides, et kuigi süüdistatav märkas kella 3.27 ajal, et arestant oli rahunenud, ei võtnud ta temalt käeraudu. Kohus määras kohtualusele 2800 euro suuruse rahalise karistuse.

Süüdistatav kinnitas kohtus, e kannatanu oleks võinud olla suitsiidne ja et purjus isiku äratamine ning käeraudade eemaldamine ei ole mõistlik. Nii viiski ta vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid jäi seal tänavu veebruaris samuti süüdi.

Seejärel asus kaasust vaagima riigikohus, mis tuvastas, et kui süüdistuses käsitleti arestmaja töötaja tegevust vangistusseaduse alusel, siis tegelikult oleks tulnud seda teha korrakaitseseaduse valguses. "Vaatamata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ei pea kolleegium vajalikuks saata asja maakohtule uueks arutamiseks, kuna tuvastamist leidnud asjaolude valguses tuleb isik võimuliialduse süüdistuses õigeks mõista, sõltumata tema käitumisele antava hinnangu õiguslikust alusest," märkis riigikohus.

Ühtlasi ei ole kolleegiumi hinnangul üheselt sedastatav, et arestimaja töötaja talle antud pädevust ilmselgelt kuritarvitas ning teadlikult ületas enda diskretsiooniõiguse piire, kohaldades valitud haldussunni meedet ebamõistlikult kaua.

Laadimine...Laadimine...