ARHITEKT: Rahvast meelitaks ratta selga 30 km/h kiirusepiirang autodele

"Südalinn võiks olla 30 km/h kiiruse ala, sest siis saab autoradade laiust vähendada, ja rattarajad peaksid olema mõlemal pool tänavat," ütles üks Tallinna rattastrateegia koostajaid, arhitekt Tõnis Savi.

Pilt: Scanpix

ARHITEKT: Rahvast meelitaks ratta selga 30 km/h kiirusepiirang autodele (1)

Urmas Kaldmaa

"Südalinn võiks olla 30 km/h kiiruse ala, sest siis saab autoradade laiust vähendada, ja rattarajad peaksid olema mõlemal pool tänavat," ütles üks Tallinna rattastrateegia koostajaid, arhitekt Tõnis Savi.

Linn koostas aastateks 2018-2028 rattastrateegia, mille eesmärk on, et kümne aasta pärast teeks 10% linlastest oma igapäevased linnasõidud auto asemel jalgrattaga. Kui linnavalitsus 11. oktoobril strateegia heaks kiidab, saab see aluseks, millest lähtudes rattaga sõitmist linnas veelgi mugavamaks teha.

Vähem müra

Strateegia järgi peaksid lähitulevikus olema võrguna omavahel ühendatud kõik linna tähtsamad jalgrattateed, mis ei ole mõeldud ainult lõbu- ja trennisõitudeks, vaid kus saab teha igapäevaseid tarbesõite. Strateegia elluviimisel peaks siis selle rattateede põhivõrgu kogupikkus Tallinnas ulatuma ligi 160 kilomeetrini. Lisaks tuleb luua piisavalt rattaparklaid, rattalaenutusi ja mugavaid nutilahendusi, tänu millele oleks mugav sõita nii tava- kui ka elektrirattaga. "Rattaga peaks tulevikus olema võimalik ohutult ja mugavalt jõuda igasse olulisse kohta Tallinnas, sealhulgas südalinnas," ütles abilinnapea Taavi Aas.

Rattastrateegia väljatöötajate hulka kuuluv arhitekt Tõnis Savi pakkus strateegiale lisaks ka oma mõtteid, kuidas saaks Tallinna rattasõbralikumaks muuta. Tema sõnul tuleks rattateede põhivõrgu rajamist alustada südalinnast ja seejärel hakata liikuma linna äärte poole. "Südalinn võiks olla 30 km/h kiiruse ala, sest siis saab autoradade laiust vähendada, jalakäijate ülekäigud turvalisemaks muuta ja müra vähendada," rääkis Savi. "Kui mõnd tänavat remonditakse, tuleks kohe vaadata, kas see kuulub strateegias rattateede põhivõrku. Kui on, siis tuleks sinna rattarada teha isegi siis, kui seda ei saa esialgu ülejäänud võrguga ühendada. Rattarajad peaksid olema mõlemal pool tänavat ja jalgratturid liikuma seal ülejäänud liiklusega ühes suunas."

Savi arvates võiks põhivõrgu nullpunkt asuda Viru väljakul, mis on tulevikus Tallinna uue ratta- ja jalakäijasõbraliku peatänava osa. Viru väljakulgi peaksid ratturid saama mugavalt sõita. "Ei tohi olla olukorda, kus autodel on mitu sõidurida, kuid rataste jaoks puudub ruum üldse," mainis Savi.

Vanalinnas, kuhu eraldi rattateid teha ei saa, võiks arhitekti sõnul olla jalgratastele siledama sillutisega rajad. Samas möönis Savi, et Viru tänaval ja Raekoja platsil on jalakäijaid nii palju, et ratturitel oleks raske seal kiiresti sõita. Just jalakäijate turvalisuse huvides on linn keelanud velotaksodega vanalinnas sõitmise.

Rataste parklad peavad asuma sihtkohtade, s.t iga asutuse ja elamu juures. "Suured ja sihtkohast kaugel asuvad parklad end ei õigusta, sest siis peab inimene hakkama parkimiskohta otsima ja see on ebamugav," rääkis Savi. "Linnavalitsus peaks uusehitiste korral nõudma, et hoonete juurde rajatakse kohe ka rattaparklad."

Liiklus mugavaks teekondade kaupa

Jõe, Pronksi, Liivalaia ja Suur-Ameerika tänavalt peaks saama mugavalt rattaga äärelinnadesse sõita. "Praegu on need tänavad väga autokesksed ja igapäevaseks rattaliikluseks ei sobi," tõdes Savi.

Põhivõrgu rajamist kesklinnast väljapoole tuleb alustada teekondade kaupa. "Pärnu maanteel on jalgrattarada olemas, kuid seal on vaja muuta keskkond ratturitele turvalisemaks," mainis Savi.

Seda, kui palju tallinlased praegu igapäevasteks linnasõitudeks jalgratast kasutavad, teaduslikult uuritud ei ole, kuid strateegia teise autori Mari Jüssi hinnangul küündib see praegu vaid 1-2 protsendini kõigist sõitudest. Helsingis näiteks on sama näitaja juba praegu kümme protsenti.

Rattastrateegia hakkaks kehtima juba järgmise aasta algusest. Siis peaks linnaametid ja linnaosavalitsused liikluse arendamisel arvestama ka rattastrateegiat.

 

Strateegia muudab rattaga tööle ja kooli sõitmise mugavamaks

"Rattateid võetakse meil igapäevaste sõitude jaoks iga aastaga järjest tõsisemalt, võrgustik jõuab järk-järgult järjest enamate töökohtadeni," ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Sule andmeil on Tallinna rajatud kokku 273 km jalgratta- ja kergliiklusteid. Tänavuses eelarves on kergliiklusteede rajamiseks ette nähtud 2,9 miljonit eurot, mille eest ehitatakse veel 5,5 km selliseid teid, kus tohib jalgratta, rulluiskude ja tasakaaluliikuriga sõita ning jalgsi kõndida.

Osa rattaentusiaste ei ole tehtuga päris rahul ja ütlevad, et see ei ole see, mida nemad õigete rattateede all silmas peavad ja Tallinnas näha tahaksid. Nende arvates sobivad seni rajatud ratta- ja kergliiklusteed eeskätt vaba aja veetmiseks, kuid linna olulisi punkte need omavahel ei ühenda, mistõttu ratast kui liiklusvahendit ei ole auto asemel mugav Tallinnas kasutada.

Sulg sellise väitega ei nõustu. "Ratturite ja jalakäijate olukorra parandamiseks on vajalik linnaruumi ümberjagamine, mis saab toimuda ainult teiste liikumisviiside, näiteks auto arvelt," ütles ta. "Häid valikuid ei ole. Rattateid on rajatud Tallinnas eesmärgipäraselt vaid kümme aastat ja valdavalt koos muude tänavate korrastamisega, mis paraku ei tähenda terviklikku rattateede võrku. Rattateid võetakse meil igapäevaste sõitude jaoks iga aastaga järjest tõsisemalt. Võrgustik jõuab järk-järgult üha enamate töökohtadeni, mis samuti soodustab igapäevaseid rattasõite. Strateegia kohaselt tuleb parandada rattaga tööle pääsemist veelgi ning soodustada jalgsi käimist ja rattasõitu koolide lähedal."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...