Arhitektide Liit: Tallinn-Helsingi tunnel vähendaks meie ääremaastumist

Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann usub, et merealuse raudteetunneli loomine on vajalik kogu Balti regioonile leevendades ühtlasi ka Tallinna ja Helsingi ääremaastumist. "See on ülioluline, sest ka meie põhjanaabrite jaoks on ääremaastumine sama reaalne kui Eesti jaoks. Vastukaaluks võistluses selliste toredate linnade nagu Malmö ja Kopenhaagen, polegi sinna regiooni midagi muud panna kui siinsete linnade ühendamine," märkis Allmann.

Pilt: Scanpix

Arhitektide Liit: Tallinn-Helsingi tunnel vähendaks meie ääremaastumist

Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann usub, et merealuse raudteetunneli loomine on vajalik kogu Balti regioonile leevendades ühtlasi ka Tallinna ja Helsingi ääremaastumist. "See on ülioluline, sest ka meie põhjanaabrite jaoks on ääremaastumine sama reaalne kui Eesti jaoks. Vastukaaluks võistluses selliste toredate linnade nagu Malmö ja Kopenhaagen, polegi sinna regiooni midagi muud panna kui siinsete linnade ühendamine," märkis Allmann.

Allmann lisas, et Tallinna ja Helsingi ühendamise mõte on üpris vana. "Seda on plaanitud teha kõikvõimalike huvitavate sildadega, ka tunneli mõte on olnud piisavalt kaua laual. Täna on jäänud kahe linna ühendusvariandiks arutlusse raudteetunnel."

Uus nädala algus, 7.–9. september, toob Kultuurikatlasse kokku Eesti ja Soome arhitektid, kes ühises töötoas "Uus Talsingi" püüavad olla võimalikult proaktiivsed ehk enntada tunneliga seonduvaid küsimusi. Allmann tõdes, et  täna on tunnelist väga palju räägitud poliitilisel tasandil, vähesemal määral tehtud eeluuringuid ja reaalseid maa reserveerimisi. Arhitektid soovivad tunneliprojekti vaadata samm tagantpoolt ehk Eesti kontekstis.

"Tahame jõuda arusaamale, milline võiks olla tunneli reaalne rakendus, kuidas ta sisustub linnaga, kas ta peaks tekitama uusi keskusi või olema seotud olemasolevate keskustega. Plaanime minna ka väga täpseks ehk leida vastus küsimsusele, mida tähendab tunneli loomine selle lähedusse jäävatele elanikele. Rong tunnelis vuhiseb ikkagi 260 km/tunnis," sõnas ta.

Allmanni kirjeldusel on töötuba ülesehitatud viisil, et Eestisse tuleb viis Soome meeskonda, kes saavad olema osaks viiele Eesti arhitektide meeskonnale. "Nad analüüsivad konkreetselt neile huvipakkuvaid teemasid. Mis sellest sünnib, täna veel ei tea," märkis Allmann ja lisas, et teda huvitab tunneli puhul eelkõige aja kriteerium.

"Soovin teada, kuidas muutuvad sidemed, võttes aluseks aja. Millised punktid Tallinnas muutuvad üksteisele justkui lähedal olevaks ja millised kaugenevad. Näiteks, kas Nõmme on tulevikus rohkem ääremaa kui Helsingi kesklinn või ei ole. Sellised muutused mõjutavad kahtlemata keskkonda. Oletame, et tunnel tuleb maapeale Viimsi juures ja ühendub Ülemiste terminaliga, võib-olla nagu Helsingi, kõige suurem uusarendus tulevikus Lasnamäel," ütles Allmann.

Ta lisas, et töötoa aluseks saab olema väga tihe ja mõjus ülevaade kõikidest siiani tehtud uuringutest. See saab arhitektile olema taustainfoks. "Üritame ennast mitte piirata ning vaadata asja laiemalt ja sisulisemalt. Täna saame veel selliseid mänge mängida, homme peame võib olla hakkama reaalselt midagi projekteerima. Siis on hilja küsida, miks just nii?"

Laadimine...Laadimine...