Arnold Rüütel: iseseisvuse eest võidelnute arreteerimiseks olid käerauad tellitud

"Vastus küsimusele, kas oleme oma iseseisvust piisavalt kasutanud, on kahtlematult eitav. Kõige lihtsam on eeskuju võtta Balti riikidels ja siin, mulle tundub, hakkame me nendest paljudes asjades maha jääma," nentis president Arnold Rüütel.

Pilt: Scanpix
Eesti

Arnold Rüütel: iseseisvuse eest võidelnute arreteerimiseks olid käerauad tellitud (12)

"Vastus küsimusele, kas oleme oma iseseisvust piisavalt kasutanud, on kahtlematult eitav. Kõige lihtsam on eeskuju võtta Balti riikidels ja siin, mulle tundub, hakkame me nendest paljudes asjades maha jääma," nentis president Arnold Rüütel.

Taasisesesivumist meenutades rõhutaksin suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 16. novembril 1988. Paljud NSV Liidu lagunemise ajaloo uurijad on rõhutanud, et selle lagunemisprotsessi katalüsaatoriks oli just eelpool nimetatud õigusakt. Hiljem tulid riburada mööda paljud teised endised NSV Liidu vabariigid.

Mina tegelesin 20. augustil 1991 terve päeva sellega, et ühendada kõik poliitilised jõud taastamaks Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. Taasiseseisvumise otsuse langetas Ülemnõukogu vastu südaööd, kuid kõige kriitilisemaks tuleks vast pidada seda, et need hääled üldse kokku saime. Putšile eelnenud päevad olid muidugi erakordselt kriitilised. Olime valmis ka selleks, et halvatakse Ülemnõukogu töö ja tuleb minna põranda alla. Selleks anti volitused kolmele isikule Ülemnõukogu nimel edasi tegutseda.

Iseseisvuse kuulutasime välja teadlikult siis, kui kogu NSV Liidu juhtkond Moskvas oli hõivatud, kuna oli teada, et öösel rünnatakse sealset Valget Maja. Meie ainuke lootus oli, et ei ole ülemjuhatajat, kes annaks käsu meie otsus verre uputada. Enam ei ole saladus see, et oli tehtud tõsiseid ettevalmistusi iseseisvuse eest võitlejate elimineerimiseks. Selleks oli tellitud ja valmistatud piisavalt käeraudu, valmis olid arreteerijad ja ka transport. Vastav nimekiri, keda arreteerida, oli olemas. On erakordselt naiivne rääkida tänapäeval, et taasiseseisvumine toodi meie ette hõbekandikul ja oli ainult vaja see võim üles korjata. Eesti oli aga vast ainuke, kus õnnestus taasiseseisvuda inimohvriteta.

Taasiseseisvumise aeg jm lähiajalugu vajab väga tõsist läbitöötamist. Järjest võetakse maha salastatuse katet, avatakse juurdepääse arhiividele ja sealt koorub välja juba faktipõhine teave, kes kui palju panustas meie taasiseseisvumise protsessi. Fakte tuleb kindlasti enam välja siis, kui avatakse endised N Liidu arhiivid, sh KGB oma.

 

 

 

12 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...