ARSTIDE LIIT: Toimingupiirangud takistavad arsti tööd

"Tahame õigusselgust, kas ja millal rakendatakse toimingupiirangut, sest see läheb teataval määral vastuollu arsti eetikakoodeksiga," sõnas Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoni ning korruptsioonivastase erikomisjoni ees kõneledes. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Tervis Eesti

ARSTIDE LIIT: Toimingupiirangud takistavad arsti tööd

Enn Tosso

"Tahame õigusselgust, kas ja millal rakendatakse toimingupiirangut, sest see läheb teataval määral vastuollu arsti eetikakoodeksiga," sõnas Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoni ning korruptsioonivastase erikomisjoni ees kõneledes. 

Tänasel avalikul istungil, kus räägiti korruptsioonivastasest seadusest tulenevate toimingupiirangute mõjust meditsiinitöötajate töös, rääkis Sütt, et ehkki arstide toimingupiirangud kehtestati juba 2012. aastal, muutus teema päevakohaseks alles paar aastat tagasi, kui hakati korruptsiooniriskiga ametikohti kaardistama.

"Need soovitused edastati arstidele, kuid need olid erinevad, kohati ka vastukäivad," sõnas ta ning seetõttu algatas Tallinna Arstide Liit teema, et saada teada, mismoodi neid piiranguid peaks rakendama.

"Peamised probleemid on, et riigiametnikud sikku ei teeks. Seadus tekitab segadust neile, kes kasutavad avalikku raha," rääkis Sütt ning tõi paralleeli, et kas õpetaja laps ei tohi käia tema klassis või tuletõrjuja tohib oma ämma maja avaliku raha eest kustutada. "Tahame õigusselgust, kas ja millal rakendatakse toimingupiirangut, sest see läheb teataval määral vastuollu arsti eetikakoodeksiga – arst peab aitama kõiki patsiente, hoolimata, kas viimane on seotud isik või mitte," sõnas ta.

Sütt ütles, et arsti vastuvõtt kestab keskmiselt kakskümmend minutit, mistõttu on otsuste langetamisel limiteeritud aeg, mil pole võimalik teha juriidilist analüüsi, kas patsienti peaks vältima.

"Toimingupiirangud takistavad arsti tööd ja kahjustavad patsientide huve, kes ei pruugi abi saada," hoiatas Sütt ning märkis, et puudu on õigusselgusest, sest keegi ei taha olla esimene arst, kes süüdi mõistetakse. Tervishoiusüsteemis peavad kehtima ühesed reeglid.

Arst ei tohi lähedasele välja anda relvaloa tõendit

Ta osutas, et seadus keelab seotud isikutele väljastada relvaluba, autojuhiluba jne. "Kes väljastab arstitõendi, kui see juhtub nädalavahetusel või maakonnakeskuses, kus ongi ainult üks arst. See tekitab segadust juurde," osutas Sütt. 

Vastavalt vajadustele tuleb seada sellised tingimused, mis võimaldavad aparatuuri ostmise. "Odavama pakkumise võtmine võib olla paljudel juhtudel eluohtlik," tõi ta järgmise kitsaskoha seaduse rakendamisel ning viitas, et kuriteo raskust hinnatakse hanke mahu järgi, kuid ta ei näe sisulist mõtet hinnata eksimuse raskusastet, kui suur oli hanke maht. "Arstid ei saa mahtu mõjutada, aga nad peavad vastutama seaduse ees, mis raha eest haigla seadmeid ostis," muretses ta.

Sütt sõnas, et altkäemaks on jäänud pigem marginaalseks nähtuseks, kuid nüüd peetakse selleks ka teadmisi, mida arst on saanud ravimifirma kulul kuhugi sõites. "Ütleme, et see on kuritegu, kus inimene on targemaks saanud. Rahalised kingitused on loomulikult taunitud, ent teadmised ei saa olla korruptiivne tulu," osutas ta. 

Le Vallikivi Eesti Perearstide Seltsist ütles, et dissonants seaduses on tekitanud paanikat ja tardumust. "Tulemuseks võibki olla, et arstid ei julge mitte kellelegi mitte midagi teha. Nagu kits kahe kuhja vahel kahtleb, kas see tegu on viisakas või ei ole," rääkis Vallikivi.

Külli Taro Õiguskantsleri büroost sõnas, et Arstide Liidu mure jõudis nendeni eelmisel aastal, kui nad said politseilt mitteametliku kirja. Seal öeldi, et perearst, kes elab oma teeninduspiirkonnas, peab ka oma pereliikmetele haiguslehe välja andma, sest perearst ei otsusta oma nimistu üle. "Kui räägime õigusselgusest, tuleks midagi ära teha. Meie ettepanek on luua toimingupiirangu erand, kus arst ei pea kaaluma seda otsust," sõnas ta. 

Juhendmaterjal ennetaks arstil seaduse rikkumist

Mati Ombler PPA korruptsioonikuritegude büroost ütles, et üks meetod, kuidas arstide ärevust leevendada, on luua sisuline juhendmaterjal.

"Meie büroo menetleda olnud juhtumitel on alati olnud omakasulised juhtumid, kus arstid on seotud mingite tegudega, mille eest on etteheiteid tehtud. Kitsendavate tingimuste rakendamine peab olema alati põhjendatud, see ei tohi olla seotud soodustust saanud isikutega," rääkis Ombler ning selgitas, et hange ei tohi olla toimunud tänu sellele, et kedagi on eelistatud. 

"Kui saame ennetavalt märku anda, et kellelegi tehakse põhjendamatult eeliseid, siis on võimalik ennetavalt asutusele sellest teada anda ja hoida olukord ära juba eos. Riskid peavad saama juba tööprotsesside juures maandatud," rääkis politsei esindaja.

Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku koostada juhendmaterjal arstidele, samuti teevad nad ettepaneku täpsustada arsti eetikakoodeksit, mida peaks silmas pidama hea tava mõttes, et kaitsta end huvide konflikti sattumast.

Justiitsministeeriumi seisukoht on, et arst ei ole ravides ametiisik ning toimingupiirang ei ole absoluutne. Teine küsimus on selles, kas relvaloa väljastamine on ravitegevuse osa nagu epikriisi kirjutamine. Kui arsti tegevusel on ametiisiku tunnused, siis kohaldub talle korruptsioonivastane seadus. Arst peab end taandama, kui tal on isiklik seos. Justiitsministeerium möönis samuti, et õigusselguse huvides on vajalik valdkonnaspetsiifilise juhendi väljatöötamine.

Laadimine...Laadimine...