Arto Aas: Eesti omavalitsused võiksid alata vähemalt 5000 inimesest

Riigihalduse ministri Arto Aasa hinnangul võiksid Eesti omavalitsused alata vähemalt 5000 inimesest. Aas selgitas, et omavalitsusi määrates lähtutakse kolmest kriteeriumist, millest üks on elanike arv.

Pilt: Scanpix

Arto Aas: Eesti omavalitsused võiksid alata vähemalt 5000 inimesest

Riigihalduse ministri Arto Aasa hinnangul võiksid Eesti omavalitsused alata vähemalt 5000 inimesest. Aas selgitas, et omavalitsusi määrates lähtutakse kolmest kriteeriumist, millest üks on elanike arv.

Aas selgitas, et omavalitsusi määrates lähtutakse kolmest kriteeriumist, millest üks on elanike arv. Eksperdid on pakkunud kolm valikut: kas minimaalselt peaks omavalitsuses olema 3500, 5000 või juba 11 000 elanikuga vald, mis suudaks ülal pidada suurt gümnaasiumi. "Lõplikud otsused vajavad veel natuke aega, aga enim on toetatud arvu 5000," vahendas BNS Aasa sõnu Eesti Päevalehele antud intervjuus.

Aasa sõnul saab elanike arvu järgi üpris täpselt hinnata KOV-i võimekust. "Eesmärk on tagada kvaliteetsed teenused ja omavalitsuse suurus annab selleks teatud eelised," ütles minister.

Aas lubab, et liitunud vallad saavad senisest suurema rahastuse ja ka pädevusi juurde. Aasa sõnul on ta teinud rahandusministrile ettepaneku tasandusfondi rahalist mahtu suurendada. Peale selle on ette nähtud ka ühinemistoetused.

Haldusreformi puhul peaks Aasa sõnul paranema ka teenuse kvaliteet. "Esiteks saab endise vallavalitsuse asukohta teenusepunktid alles jätta ning luua ka osavallad, kel on oma halduskogu ja teatud võim. Aga see ei tähenda kindlasti selles mahus ametkonda nagu praeguses vallavalitsuses. Ühistransporti on mõistlik üldse korraldada palju suuremas regioonis, näiteks maakonna tasandil," rääkis minister. "Olulisem küsimus on aga see, miks inimene peab üldse vallavalitsuses käima. Elu on nii palju edasi läinud, et enamiku asju saab veebis ajada. Samuti peaksid sotsiaalteenused toimima pigem nii, et ametnik käib ise inimeste juures," lisas ta.

Haldusreformi kõrval toimub ka riigireform ehk üldine avaliku sektori koomale tõmbamine. Aasa sõnul koondatakse kuni 2019. aastani 750 inimest aastas. Kes konkreetselt, otsustab iga haldusala minister.

"Need otsused peavad jaanuariks tehtud olema. Muidugi ei ole see populaarne otsus, aga kui rahvastik väheneb, siis peab vähenema ka avalik sektor. Ei ole normaalne, et riigipirukas kogu aeg paisub," lausus Aas. Riigihaldusministri sõnul on tehtud analüüse, kust ja kuidas saaks kokku tõmmata. "Seni on koondamisi tehtud sageli nagu joonlauaga ja kõikjalt võrdselt, ent seekord on nii, et kes on viimase viie aasta jooksul ka rohkem reforme teinud, need peavad praegu vähem koondama," ütles ta.

"Meie analüüs näitab, et töökohti on võimalik kokku tõmmata, milleks ka kaasaegne tehnoloogia annab omad võimalused. Personali optimeerimine võimaldab samuti maksta teistele paremat palka. Ministeeriumite ülesanne ongi oma töö radikaalselt läbi mõelda."

Ühtlasi möönis Aas, et 2018. aastal, Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal ja ka kaitsejõudude valdkonnas on teine lugu. "Eesistumise töökohad on rangelt ajutised. Erand on ka kaitsejõud, kuhu oleme planeerinud natuke lisajõude," ütles ta.

Laadimine...Laadimine...