ARULAGE: Riigikogu kinnitas logiseva kehva eelarve tulevaseks aastaks

Riigikogus kinnitas kolmapäeval 56 poolt- ja 35 vastuhäälega 2015. aasta riigieelarve, mille tulude kasvuks on kavandatud 7 ja kulude kasvuks 6 protsenti, hääletusel osales 93 parlamendisaadikut. Eelarve võeti vastu hoolimata majandusekspertide ning opositsiooni vatsukajast, kus toodi välja eelarve valupunktid ning vead. 

ARULAGE: Riigikogu kinnitas logiseva kehva eelarve tulevaseks aastaks

Riigikogus kinnitas kolmapäeval 56 poolt- ja 35 vastuhäälega 2015. aasta riigieelarve, mille tulude kasvuks on kavandatud 7 ja kulude kasvuks 6 protsenti, hääletusel osales 93 parlamendisaadikut. Eelarve võeti vastu hoolimata majandusekspertide ning opositsiooni vatsukajast, kus toodi välja eelarve valupunktid ning vead. 

Riigieelarve tuludeks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulud on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Riigieelarve on 98,5 miljoni euroga negatiivne.

Reformierakonna fraktsiooni Aivar Sõerd rõhutas eelarve iseloomustamisel, et maksukoormus jääb tuleval aastal praegusele tasemele, ehk 32,7 protsendile SKP-st, aga väheneb üldises struktuuris tööjõumaksude osakaal.

Koalitsioonipartneri, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel ütles rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev, et opositsioonil on olnud varem ja ka tänavu häid mõtteid eelarve muutmiseks, aga katteallikaid ei ole leitud. Paljud mõtted on leidnud mingi lahenduse tuleva aasta eelarves, kinnitas ta. Lastetoetuse tõus, tulumaksuvaba määra tõus, koolitoidu pakkumine keskastmes, loetles Vassiljev.

Opositsiooniline Keskerakond riigieelarvet ei toetanud, sest koalitsioon opositsioonierakondade parandusettepanekuid ei arvestatud. Riigikontroll oleks fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul väärinud 250 000 lisaeurot, et parandada kontrolli kaitsekulutuste üle, samuti ei olnud toetust leidnud ettepanekud mitte tõsta kütteaktsiisi ja maksta suuremaid toetusi bussiliikluseks, millele katteallikaks oleks olnud tulumaksu langetamise peatamine. Kuigi keskerakond leidis, et koolilõuna pakkumine ka gümnaasiumiõppes on positiivne, siis selleks eraldatud raha liiga väike ja tõstab vaid survet kohalikele omavalitsustele lisaraha leidmiseks, lisas Simson.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmed rõhutasid eelarvearutlusel, et rahandusministeeriumi arvutuste järgi on eelarve struktuurselt positiivne, aga Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt struktuurselt negatiivne. Rahanduskomisjoni liikme Sven Sesteri sõnul ei ole tegemist enam kindlustunde eelarvega, milleks peaminister kava varem nimetanud on. Vanemapension lükatakse kolmeks aastaks edasi, põllumehed ja üleminekutoetused, gaasiaktsiis kahekordistub kolme aastaga, loetles Sester. Fraktsioon eelarvet ei toetanud.

Kolmandale lugemisele tehti 17 muudatusettepanekut. Toetuse leidis üks rahanduskomisjoni ettepanek, 16 opositsiooni ettepanekut rahanduskomisjonilt toetust ei saanud.

Maksutuludes on arvestatud 6,97 miljardi euroga ja välistoetustena peaks laekuma 1,01 miljardit. Kuludest läheb 2,85 miljardit sotsiaalkaitsele, 1,11 miljardit tervishoiule, majandusele 1,03 miljardit eurot ja haridusele 812,8 miljonit eurot.

Investeeringuteks kulub tuleval aastal 198,2 miljonit eurot, mis on 11,4 miljonit eurot vähem kui mulluses eelarves, välistoetuste riiklikule kaasfinantseerimisele läheb 50,9 miljonit eurot, võrreldes 2014. aasta eelarve 73,8 miljoni euroga.

Laadimine...Laadimine...