ASENDUSEMA: See pole töö, vaid minu elu, lapsed on ju südamlikud

"Kõige üllatavam on see, kuidas siin kõik tavapere rutiinile  sarnaneb. Kui oled lastesse kiindunud, siis nagu omagi laste puhul tuleb tagasiside edusammude kaudu," kirjeldab projektijuht Indrek Juss elu SOS lastekülas, mis otsib n-ö rasketest peredest pärit lastele asendusvanemaid.

Pilt: Scanpix

ASENDUSEMA: See pole töö, vaid minu elu, lapsed on ju südamlikud

Kai Maran

"Kõige üllatavam on see, kuidas siin kõik tavapere rutiinile  sarnaneb. Kui oled lastesse kiindunud, siis nagu omagi laste puhul tuleb tagasiside edusammude kaudu," kirjeldab projektijuht Indrek Juss elu SOS lastekülas, mis otsib n-ö rasketest peredest pärit lastele asendusvanemaid.

SOS lasteküla pakub korraliku hooleta lastele kodu ja elu, mis käib justnagu päris oma peres. Paljud naised on asunud lasteküla kasvandikele asendusemaks. Üks neist, Mari Soiela ütles, et ta  laps oli parasjagu nii suur, et tema sai endale lubada lastekülla asumist. "Samas olin piisavalt noor, et võiksin hakata emaks. Ühest küljest on siin töötamine raske, see võtab väga palju vaba aega ära. Samas on siin töötamine ka väga hea, sest annab hingele palju juurde. Juba laste vaataminegi on midagi hingele. Siin saab märgata, kuidas keegi neist midagi avastab ja kuidas keegi on arenenud. Mõtled järele – alguses tal olid teatud probleemid, ei osanud hästi tähtigi, nüüd oskab lugeda! Kõik see on väga rõõmustav."


Külast saavad eraldi kodud


Keila SOS lasteküla programmijuht Indrek Juss liitus lasteküla tööga seitse aastat tagasi. "Kui oled neisse lastesse kiindunud, siis nagu omagi laste puhul tuleb tagasiside laste edusammude kaudu," lisas ta. "Pigem on see elustiil. Kõige üllatavam siia tulles oli, et kõik sarnaneb tavapere rutiinile. Lapsed elavad nelja-viie kaupa omaette peremajas, kus majade ümber oma väike õu. Saab lehti riisuda ja peenraid harida."


Kui seni on lapsed elanud ühtse kogukonnana lastekülas, siis lähiaastail on plaanis oma pere toetuseta lastele pakkuda veelgi loomutruumat pereelu. Kavas on luua ruumikad ja uued kodud Keila ja Tallinna ümbruse tavalistesse elurajoonidesse.


See tähendab, et uued SOS kodud pole mingil viisil äratuntavad ja naabridki ei pruugi teada, et nende kõrval elab SOS-pere, kui pere ise sellest teada anda ei soovi. "Eesmärk on, et poleks võimalik vahet teha tava- ja asenduspere vahel," ütles Juss. "See vähendab sildistamist ja sotsiaalmulli teket. Üks eesmärke on kindlasti, et meie lapsed ja noored näeksid tavalisi elamistingimusi. Kogukonnana elades ja üles kasvades tekib neil sellisest elamisest stereotüüp. Tavaliselt ju kogukonnana ei elata. Tavakeskkonnas elades tekib ka sõprade võrgustik, samamoodi nagu kõikidel teistel ümberkaudsete perede lastel."


Korralik ümbrus, hoolitsev pere ja head sõbrad õpetavad muidu hooleta jäänud lastele hoolivate suhete loomist ja hoidmist, normaalset pereelu ning oma eluga toime tulekut, mida neil on tulevases elus vaja.


SOS lasteküla ei välista kunagi hiljem taoliste kodude rajamist Tallinnassegi. "Tallinnas oleksid kõik tugiteenused lähedal, see on see põhiasi," mainis Juss.


Vaja armastavaid vanemaid


Uute kodude jaoks aga on vaja ka uusi asendusvanemaid. "Ootame oma uutesse kodudesse elama abielupaare, elukaaslasi või üksikuid perevanemaid, kes tahaksid pakkuda armastavat kodu kahele-kolmele väiksele armsale särasilmale," selgitas küla kommunikatsioonispetsialist Annika Remmel. "Omalt poolt garanteerime ühele vanemale Tallinna keskmise sissetuleku, mis tähendab, et palgatööl pole vajadust käia ning saab täielikult  keskenduda lastele. Tahame lapsi armastavatele peredele usaldada maailma kõige erilisema ameti, mis tooks palju rõõmu ja armastust ning võiks aidata pöörata elus suisa uue lehekülje."


Pereema Soiela julgustab tulevasi asendusvanemaid väitega, et see amet on midagi erilisemat kui lihtsalt suvaline töö. "Liiga pikalt mõelda pole ka vaja," ütles ta. "Kui ikkagi on suur soov seda teha, küll siis ka hakkama saab. Sest lapsed on ju südamlikud ja head. Kui ma võtaksin seda puhtalt tööna, siis ma ei saakski seda teha. Sest siin kohapeal viibimine ei lähe kokku teiste inimeste tavalise tööajaga. Ma isegi võtan seda kui oma elu!"


Juss lisas, et tööpäeva elurütm on SOS peres nagu tavalise väikeste lastega suures peres. "Väiksemad käivad lasteaias, suuremad koolis," rääkis ta. "Lõunal tulevad nad koolist koju, et hobidega tegeleda või huviringi-trenni minna. Õhtul minnakse väiksematele lasteaeda järele nagu ikka suure pere elus."


Teine asendusema Irina julgustas samuti SOS vanemaks hakkama. "Pered, kes ehk mõtlevad selle peale praegu, võiksid teada, et pole tähtis, mida sa ise oskad või tead, kas elad mehega koos või oled üksikema – kõige tähtsam on, et kodus oleks soojust, armastust ja üksteisemõistmist," lausus ta.


Asendusvanemaks olemise juures on tähtis, et ka tema enda pärispere ja sugulased-sõbrad suhtuksid sellesse positiivselt. "Minu pere suhtus ja suhtub sellesse väga hästi," ütles Juss. "On väga tähtis, et igal inimesel, kes siia tööle tuleb, on ka oma pere toetav suhtumine taga. Sest see pole selline töö, mida pärast tööpäeva lõppu unustada võid. Eriti pereema amet eeldab ennekõike pühendumust ja soovi need lapsed omale ligi lasta – kõige alus on kiindumussuhe ema ja laste vahel. Kiindumus on kõige tähtsam asi, mida teeselda ei saa. See kas tekib või ei teki. Poolikut kiindumussuhet pole olemas!"


Lisaks aitab asendusvanemaid nõu ja jõuga SOS lasteküla ise. "Me pakume professionaalset abi enne laste perre tulekut ning oleme pere kõrval kogu aeg, mil tuge on vaja," kinnitas Juss.


SOS lasteküla edukust on käsitlenud ka magistritöö, mille järgi 120-st SOS külast ellu astunud noorest kaks kolmandikku sai väga hästi hakkama. Niisiis on Jussi sõnul enamik SOS peredes kasvanud lastest edulood. "Enamasti satuvad siia hooletusse jäetud, rasketest peredest pärit lapsed, kelle psüühiliste ja sotsiaalsete oskuste areng on seetõttu konarlik. Nende laste areng ongi edulugu ja siinsed tingimused soodustavad seda," ütles ta. "Edulugu on meile ka see, kui siin kasvanud erivajadusega laps saab hiljem tänu toetatud elamisele ise hakkama."

Kuidas hakata asendusvanemaks või aidata raskustes peresid?


25. aprillil kella 18-19.30 toimub Keila lasteküla (Ülase 11) külalistemajas kogukonnaõhtu, mis tutvustab lasteküla perevanema tööd. SOS-ema räägib seal kogemustest laste kasvatamisel ning vastab küsimustele.


Huvilised ei pea olema pereinimesed, nad võivad olla ka üksikud. Soov kaht kuni kuut last kasvatada peab olema pikaajaline, seda tööd ei saa teha poole või aasta kaupa. Tähtis on üks põlvkond lapsi üles kasvatada. Töö uudses perekodus sarnaneb rohkem hoolduspere süsteemile, kus on teatud vabad ajad ja puhkeajad, kuid enamus ajast veedetakse koos asendusperega. Asendusvanem saab tasuks Tallinna keskmise sissetuleku.


Lasteküla teeb tööd ka riskiperedega, et lapsed saaksid võimalusel kasvada siiski oma päriskodus ja neid ei võetaks vanematelt ära. Niisiis koputab heategevuslikul suuraktsioonil "Kevadkoputus" 4. mail ligi 250 üliõpilast lahkete Eesti inimeste ustele ja paluvad teha annetuse SOS lasteküla peretugevdusprogrammi heaks. Saadud rahaga läheb SOS lasteküla raskustesse sattunud vanematele appi, et nende laste kasvatamise oskusi tõsta, sõltuvusi kontrolli alla saada, laste ja vanemate tervisemuredele leevendust leida


Aastas eraldatakse Eestis oma perekonnast keskmiselt 250 eri vanuses last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. SOS lasteküla on sellist ennetustööd teinud juba üle 11 aasta, programmist on abi saanud juba 1100 last ja üle 450 pere, kes kõik tulevad laste kasvatamisega ise tolime. Suur osa programmi elushoidmiseks kuluvast rahast tuleb annetajate ja toetajate käest.

Laadimine...Laadimine...