Noore põlvkonna filmilooja Anu-Laura Tuttelbergi uus loodusnukufilm "Talv vihmametsas" valmis Amazonase džunglites.
Juba sel sügisel on Tuttelbergi filmilooming toonud auhindu animafilmide festivalidelt Pariisist Jaapanini. “Et saada ühe sekundi jagu liikumist, tuleb teha 24 fotot,” kirjeldas Tuttelberg oma tööd. “Kümneminutilise filmi jaoks tuleb teha ligi 11 000 pilti. Kui päevas saab seitse sekundit filmi tehtud, on väga hea! Nukufilmi tegemine nõuab kannatlikkust ja järjepidevust, seda ei saa ühe tuhinaga valmis teha. Seda tuleb teha aastaid järjest iga päev, et isu üle ei läheks. Oma filme ma animeerin enamasti ise, see nõuab tublit mälu. Näiteks tuli mul kõiki jahimehi korraga liigutada ja täpselt meeles pidada, milline nukk parasjagu mingit liigutust teeb. Animeerijaid aitavad ka arvutiprogrammid, kust saab eelmist kaadrit vaadata.”
Nukufilmide tegemine nõuab koostööd. Lavastaja ehk režissöör mõtleb välja stseenid, lava- ja nukumeistrid panevad üles lava ja asetavad nukud paika, operaator hindab läbi kaamerasilma dekoratsioone ja tegelaste asetust. Alles siis tuleb animaator kaader-kaadri haaval nukke liigutama. “Filmi juures on väga tähtis ka see, missugune heli ja muusika on taustaks,” selgitas Tuttelberg. “Oma filmide juures olen ise täitnud mitmeid rolle.”
Hammustavad elukad
Nukufilm on osa Eesti identiteedist. “Need on maailmas üsna haruldaseks jäänud,” lausus Tuttelberg. “Euroopas on vaid üksikud stuudiod, kes klassikalises tehnikas nukufilme toodavad. Enamasti valmib tänapäeval rohkem arvutianimatsioone, neid on palju kiirem ja lihtsam toota. Minu jaoks on aga nukufilmid kõige võluvamad, teisiti ma ei teekski. Mulle on just nukkude materjal oluline. Kui ma ei teeks animatsiooni, teeksin võib-olla hoopis skulptuuri. Minu filminukud on tehtud rohelisest savist, mille animaator ellu äratab. Savi kasutamine materjalina on samuti üsna haruldaseks jäänud, enamasti tehakse sellised nukud plastiliinist. Plast on paindlik ja deformeeritav materjal, mida kerge igas pildis muuta. Mulle aga on meelepärasemad looduslikud materjalid, märg savi sobis hästi ka filmimaastiku porise vesise metsaga.”
Uue animafilmi “Talv vihmametsas” tegevus viib vaataja teisele poole maakera. “Kui kaks minu esimest filmi olid miljöölt Eesti-kesksed, siis kolmas valmis päris eksootilises paigas,” rääkis Tuttelberg. “Ideed tulid Mehhikot ja Brasiiliat külastades. Minu jaoks oli nende maade loodus nii muljetavaldav ja võimas, et soov neis paigus filmi teha süttis kohe. Pole muidugi kõige tavalisem mõte minna loodusesse nukufilmi tegema, eriti nii võõrasse kohta. Vihmametsas on elu ikka nii palju intensiivsem kui siinmail! Meie oleme harjunud, et metsas on hea ja turvaline, vihmametsas aga on hammustavaid elukaid ja ootamatuid ohte igal sammul. Olin vihmametsas mitu kuud ja mulle väga meeldis seal toimetada. Alguses Peruus, hiljem Amazonases. Kunstnikud olid külas kaasas, kuid metsas filmimas käisin päris üksi. Hiljem Mehhikos oli mul juba abiks väike võttegrupp, kes aitas kohalikke olusid tutvustada.”
Uus film on justnagu nukkudega loodusdokumentaal, kus kõik tegelased on olulised ja omavahel seotud. “Putukate, loomade ja lindude kõrval elab vihmametsas ka väike Pöial-liisi sarnane tüdruk, kes rändab vihmametsast tulevases filmis tagasi Eestisse,” selgitas filmilooja. “Kolm loodusfilmi näitavad looduse eri paigus eri aastaaegu. Järgmised filmid tulevad põhjamaised, Eesti lumisest talvest ja viimane Eesti rabast.”
Film “Teisel pool metsa” läks maksma ligi 75 000 eurot. Paljude Tuttelbergi filmide juures on abiks olnud näiteks Kultuurkapital. “Tihti panustan filmi oma aega ja töökulu selle eest tasu saamata, teise töö kõrvalt,” rääkis Tuttelberg. “Sissetulekud lähevad paljuski filmi. Töö teiste animafilmide kujunduskunstnikuna aitab omakorda enda filme toota. Need filmid on mulle nagu hingetoit.”
“Talv vihmametsas” valmis koostöös Nukufilmi, Mehhiko animastuudioga Estudio Carabás ning Leedu stuudioga Art Shot. Pariisi animatsioonifestivalilt tuli sellele parima heli auhind. Ka viimastel nädalatel Korea, Taiwani ja Jaapani animafilmifestivalidelt saadud kolm žürii eripreemiat annavad indu jätkata.
Preemia juba lõputöö eest
Tuttelberg on õppinud Tartu kõrgemas kunstikoolis ja kunstiakadeemias mitmete erialade kõrval ka fotograafiat ja lavakujundust. “Õpingute ajal nähtud animafilmid tundusid mulle kohe väga põnevad, eriti hakkas mind paeluma nukufilmi maailm. Nägin, et selles tehnikas on minu peamised huvialad fotograafia ja lavakujundus ühendatud,” meenutas ta. “Nii sündiski otsus teha kunstiakadeemia lõputööna nukufilm.”
Juba Tuttelbergi lõputöö “Kärbeste veski” on tänaseks rahvusvahelistelt festivalidelt paarkümmend preemiat võitnud.
Uusi nukufilme saab kolmapäeval vaadata kinos Sõprus
• Uusi Eesti lühi-animafilme saab näha 13. novembri linastusel kinos Sõprus, kus publikul on võimalik kohtuda ka filmide autoritega.
• Vaatajateni jõuavad Anu-Laura Tuttelbergi “Talv vihmametsas”, Girlin Bassovskaja animafilm “Armastusest”, Kaspar Jancise “Kosmonaut”, Priit Tenderi “Orpheus” ja Riho Undi “Tiivad”.
• Filmide tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.
