Autorollo autojuhi tunnistus kohtus: minu mured olid suured...

Kütusearveid tuli maksta omast taskust, palk jäigi saamata, firmat juhtima pidanud advokaat Siim Roode ja reformierakondlasest poliitik Rain Rosimannus aga telefoni vastu ei võtnud. Nõnda kirjeldasid Autorollo kriminaalprotsessil täna tunnistusi andnud endised kaugveoautojuhid enda mõnitamist selles 2010. a agooniasse langenud ettevõttes.

Pilt: Scanpix

Autorollo autojuhi tunnistus kohtus: minu mured olid suured... (1)

Virkko Lepassalu

Kütusearveid tuli maksta omast taskust, palk jäigi saamata, firmat juhtima pidanud advokaat Siim Roode ja reformierakondlasest poliitik Rain Rosimannus aga telefoni vastu ei võtnud. Nõnda kirjeldasid Autorollo kriminaalprotsessil täna tunnistusi andnud endised kaugveoautojuhid enda mõnitamist selles 2010. a agooniasse langenud ettevõttes.

Täna Harju maakohtus jätkunud kriminaalkohtuasjas on pankrotikuritegudes kohtu all Autorollo veofirma juhatuse liige Väino Pentus ja tema esindaja, advokaat Siim Roode. Tunnistusi andsid täna Saku AB juhatuse liige Ole Loigu ning mitu endist Autorollo kaugveoautojuhti. Nende ütlustest selgus, et lihtsad tööinimesed pidid selle firma lõppvaatuse ajal 2010. a käppa imema, olles sunnitud toituma vaid juhtkonna lubadustest.

Praegu süüpingis viibiv Väino Pentus sattus 2010. a kevadel haiglasse, mille järel võtsid juhtimise Autorollos üle vandeadvokaat Siim Roode ja Väino Pentuse tütar Keit Pentus-Rosimannus ning tütremees Rain Rosimannus.

Teatavasti on kinnitust leidnud, et IP-aadressid, millelt on tehtud rida Autorollo pankrotiprotsessi tehinguid, pärinevad Riigikogust ja neid on kasutatud Autorollo majandusasjade ajamiseks koguni 12 korral. Seda, nagu öeldud, ajal, mil Autorollo juhatuse liige, praegune kohtualune Väino Pentus ise haiglas asus. Peamiselt olid  tehingud suunatud aga mitte veokijuhtidele võlgu jäädud palkade tasumiseks, vaid juriidiliste manipulatsioonide kaudu ettevõttest vara väljaviimisele.

Rosimannus lubas, et kõik saab korda

"Ma olen rahulik inimene, olen neile kõigile andestanud ja nüüdseks olen august välja roninud," kinnitas kohtule üks Autorollo veokijuhtidest.

Suurt kasvu mees kirjeldas kohtule, kuidas saamata jäänud palk ta n-ö käpuli lõi. Pärast palga võlgu jäämist aprillis-mais 2010 oli püüdnud korduvalt helistada Autorollos ohjad haaranud advokaadile Siim Roodele, et uurida, millal raha saab, kuid kõnet polnud vastu võetud. "Minu mured olid suured, naine oli kodus raske suhkruhaige, tema ka tööl ei saanud käia," meenutas veokijuht.

"Kohtusime Rosimannusega (Rain Rosimannus – toim), tema rääkis, et probleemid on ajutised," meenutas teine veokijuht. "Ühe korra Rain Rosimannus helistas ja pakkus tööd Saku Autobaasis, kuid ma ei nõustunud sellega, sest tingimused olid halvad ning palk madal."

Autojuhi sõnul oli Autorollo juhatusse kuuluv Janos Sillamaa saatnud e-kirju nii Siim Roodele kui Rain Rosimannusele, tuletades meelde autojuhtide palgavõlgnevusi, kuid sellest ei olnud midagi kasu. Samamoodi olid tulutud Janos Sillamaa katsed Roode ja Rosimannusega telefonitsi ühendust saada – autojuhtide rahustamiseks helistas ta kummalegi tegelasele autojuhtide juuresolekul, kuid toru ei võetud.

Ühe autojuhi sõnul pidi ta maksma välismaal reisil olles kütuse eest omast taskust, et üldse koju tagasi saada. Tema kolleegil vedas pisut rohkem, sest talle suutis teine juhatuse liige Väino Pentuse kõrval, Janos Sillamaa, kütusekaardile kuidagi raha peale kombineerida. Üks veoauto tankimine maksis tol ajal 18 000 krooni ehk praeguses rahas ligi 1200 eurot ja võlgu ollakse autojuhtidele siiamaani, ehkki teadupärast kanditi samal ajal ettevõttest välja miljoneid kroone ehk sadu tuhandeid eurosid sularaha.

Rahapesu ei tahetud uurida

Kuigi käimasolevas kohtuprotsessis on prokuratuur oletatavad süüdlased Väino Pentuse ja Siim Roode näol kohtupinki toonud, on Autorollo pankrotitoimkonna teatel jäänud välja selgitamata, kuhu kadus ettevõttest sularaha aastatel 2008, 2009, 2010 ning kes sellest kasu said. Välja on ka selgitamata, kes sai tegelikult kasu firma vara väljakantimisest 2010. aastal ja hiljem.

Lisaks on jäetud lõpuni uurimata rahapesule viitavad märgid - näiteks on teada, et OÜst Autorollo (pankrotis) õigusvastaseltväljaviidud vara realiseeriti OÜ Autohills vahendusel ja viimased ca 49 000 eurot kanti Läti äriühingule Jūsu Biznesa Partneris SIA, kust see kohe kanti edasi eraisik Vladislavs Klepacevskise arvele ja suures osas ka ettevõttele Biznesa Konsultacijas Birojs SIA. Viimatinimetatud ettevõttelt võimalikku raha tagasi saatmist Eestisse üleüldse ei uuritud. Samuti ei kuulatud üle eraisik Vladislavs Klepacevskist, kes on ühtlasi Biznesa Konsultacijas Birojs SIA omanik.

Tipp-poliitikute rolli pole üldse uuritud, on Autorollo võlausaldaja Teet Järvekülg prokuratuurile ette heitnud. Neid kutsuti tunnistusi andma alles peale seda, kui neile oli juriidiliste käikude kaudu küsimustele vastamine võimatuks tehtud. Teisisõnu, Keit ja Rain Pentus-Rosimannust hakati üle kuulama alles pärast seda, kui nende isa Väino Pentus oli kahtlustatavaks tunnistatud, võimaldades neil nõnda ütluste andmisest lähedase suhtes juriidiliselt korrektsel ettekäändel keelduda.

"Selle karikatuurselt ühesuunalise uurimisega on Teile alluvad ametnikud vähendanud usku sõltumatusse asjaajamisse Eestis ja maalinud tavainimesele pildi võimulolijatest kui puutumatust kildkonnast," seisab Autorollo võlausaldaja Teet Järvekülje poolt tänavu veebruaris riigi peaprokurörile Lavly Perlingule saadetud avalduses.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...