Balti keti 30. sünnipäev saabub korüfeede mõttelahinguga

Andrus Öövel ja Rein Veidemann meenutavad Balti ketti, Igor Gräzin ja Lauri Mälksoo arutlevad MRP teemadel ning Ignar Fjuk ja Heido Vitsur kõnelevad murrangulisest 1990. aastast.

Pilt: Scanpix

Balti keti 30. sünnipäev saabub korüfeede mõttelahinguga (2)

Ivo Karlep

Andrus Öövel ja Rein Veidemann meenutavad Balti ketti, Igor Gräzin ja Lauri Mälksoo arutlevad MRP teemadel ning Ignar Fjuk ja Heido Vitsur kõnelevad murrangulisest 1990. aastast.

Tänavu möödub 30 aastat meie kõige suuremast rahvaalgatuslikust meeleavaldusest – Balti ketist, millega Eesti, Läti ja Leedu rahvas nõudsid vabadust, Hitleri-Stalini salasobingu avalikustamist ning selle tagajärgede heastamist. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäeval 23. augustil toimub seetõttu Rahvarinde muuseumi eestvedamisel Tallinnas Vabaduse väljakul hulk üritusi, millega meenutatakse Balti ketti ja arutletakse selle üle, millist sõnumit MRP sobing tänases maailmas kannab.


"Balti keti juubeli tähistamine leiab Rahvarinde muuseumis aset kogu 2019. aasta vältel, kuid see kulmineerub 23. augustil, mil meenutame kõike, mis puudutas Balti rahvaid nii 30 aastat tagasi kui ka sellele vahetult eelneval ning järgneval ajal," ütles  Rahvarinde muuseumi juht Helen Lausmaa-Saar.


Vabaduse väljakul avatakse sel päeval ajalootelk, kus on võimalik tutvuda Balti keti looga, vaadates videoklippe või lugedes trükiseid. Sel puhul ilmub ka Rahvarinde muuseumi eriväljaandena "Balti keti Teataja".


Varjatu päevavalgele


Sündmuste seas on mitu avatud arutelu. Üks põnevamaid neist kahtlemata ajaloolase David Vseviovi juhitav vestlusring, milles osalevad Igor Gräzin, Heiki Lindpere ja Lauri Mälksoo. "Kuna minu ülesanne on olla selle arutelu moderaator, tahame keskenduda MRP pakti avalikustamise sündmustele," ütles Vseviov. "Gräzin ja Lindpere on olnud otseselt nende avalikustamise sündmuste juures. Salajaste protokollide olemasolu eitati ju kümneid aastaid. Aga lõpuks jõuti siiski  nii kaugele, et Nõukogude Liit ja hiljem Venemaa tunnistasid nende salakokkulepete olemasolu. Meie vestluse üks eesmärk ongi teha selgeks, kuidas nii kaugele jõuti."


Kuid veelgi olulisem on Vseviovi kinnitusel see, mida tänapäeval  peaksime kogu sellest asjast järeldama. "Peaks arutlema ka nende protokollide rahvusvahelise tähtsuse ja pädevuse üle, kuna  vestlusringis on ka professor Lauri Mälksoo, selle valdkonna asjatundja. Me peaksime arutema, mida õieti tähendab tänapäeva  inimestele nende salaprotokollide kehtetuks tunnistamine. Omal ajal olid need ju nii-öelda juriidiliselt pädevad, kuidas siis mõista nende tagantjärele kehtetuks tunnistamist."


Inimesed ei muutu


Vseviovi sõnul pole välistatud, et niisuguste sobingute sõlmimise vaim elab edasi tänapäeva maailmas. "Peame kõigepealt silmas pidama, et ajalugu teevad ka praegu ikkagi inimesed, ja inimloomus pole ju aastatega kuigi palju muutunud," selgitas ajaloolane. "Näeme ikka ja jälle neid võimuiha avaldusi, mis teiselt poolt on ju nii inimlik. Ja see annabki meile alust mõelda, et miski kordub ajaloos paratamatult, sest praegugi tegutsevad rahvusvahelisel areenil ikka samasugused inimesed nagu eelnevatel aegadel."


Salasobingute vaim hõljub Vseviovi arvates ka meie väikese Eesti kohal edasi. "Ikka kuuleme vahetevahel mingitest salakokkulepetest, mingisugustest tagatubadest, kus võetakse igasuguseid otsuseid vastu," rääkis ta. "See on ju meie väikeses mastaabis omamoodi paralleel nende suurte sündmustega. Muidugi olid rahvusvahelistel sobingutel hoopis hullemad tagajärjed, aga põhimõte, et lepime midagi omavahel kokku, jagame midagi ära teiste seljataga, see kõik pole tänagi kuhugi kadunud."


Seepärast peame me Vseviovi kinnitusel ikka ja jälle mõtlema selle üle, kuidas maailm võis üldse jõuda selleni, et kaks inimest – Hitler ja Stalin – võisid omavahel kokku leppida asjades, mis puudutasid miljonite inimeste elu.

  

Esinevad Gloria Raudjärv ja Marek Sadam


• Kella 10-20 avatud arutelud. Andrus Öövel ja emeriitprofessor Rein Veidemann meenutavad Balti ketti (moderaator Ain Saarna).


• Igor Gräzin, Heiki Lindpere ja prof Lauri Mälksoo räägivad MRP teemadel (moderaator prof David Vseviov).


• Ignar Fjuk ja Heido Vitsur arutlevad 1990. aasta üle (moderaator Andres Kollist).

 


• Kell 11 luulekogumiku "Vabaduse loits 2019" esitlus. Kogumik koosneb Rahvarinde muuseumi ja rahvusraamatukogu korraldatud Balti keti 30. aastapäeva luulekonkursile laekunud töödest.  Vanuseklasside 11-17 ning 18 ja vanemad parimaid ootab 200-eurone autasu. Noorema kategooria võitja juhendaja saab 100 eurot, silmapaistvamaid luuletajaid ootavad eriauhinnad.


• Kella 15.30-20 kontsert ja mängud. Esinevad Läti rahvamuusika ansambel Dimanta Sisters, Leedu Folk Trio, "Tähtede lava" 2019 võitja Gloria Raudjärv, Brigita Murutar, Paul Neitsov ja Marek Sadam.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...