Beirutis juhtunud õnnetuse tõenäosus Eestis on väga madal

"Päästeameti riskianalüüsi kohaselt on taolise õnnetuse tekkimise tõenäosus väga madal, samas oleksid sellise õnnetuse tagajärjed väga rasked või katastroofilised. Seetõttu on pidev ettevõtete endi range suhtumine ja pidev järelevalve väga olulised," märkis siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Marko Põld.

Eesti

Beirutis juhtunud õnnetuse tõenäosus Eestis on väga madal

Marko Põld, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

"Päästeameti riskianalüüsi kohaselt on taolise õnnetuse tekkimise tõenäosus väga madal, samas oleksid sellise õnnetuse tagajärjed väga rasked või katastroofilised. Seetõttu on pidev ettevõtete endi range suhtumine ja pidev järelevalve väga olulised," märkis siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Marko Põld.

Beiruti sadamas plahvatas 4. augustil 2750 tonni ammooniumnitraati ning tagajärjed olid fataalsed – suri üle saja inimese, kannatada said tuhanded inimesed ning kodu kaotasid sajad tuhanded inimesed, kirjutas Põld Siseturvalisuse blogis. Juhtunu valguses on päevakorral kaks suurt küsimust: mis on ammooniumnitraat ja missugune on sellega seonduv olukord meil Eestis.

Ammooniumnitraat on kemikaal, mida kasutatakse tavapäraselt väetisena. Seda kasutatakse nii koduaia väetamisel kui ka suurte põldude viljakuse tõstmisel. Küll aga tuleb arvestada sellega, et nagu kemikaalide puhul ikka, on ülimalt oluline ohutuse järgimine. Seda nii aine kasutamisel kui ka hoiustamisel ja käitlemisel. Ohtlikke aineid käitlevatele ettevõtetele kehtivad ranged ohutuseeskirjad ning nende täitmist kontrollitakse regulaarselt.

Kõik ettevõtted, kes käitlevad kemikaale, võivad põhjustada ohtu ning ohu suurus sõltub mitmest tegurist: missugused on kemikaali kogused, kas ainet vaid hoiustatakse või on tegemist protsessiettevõttega, kas tegemist on uue või vanema ettevõttega, missuguseid ennetus- ja leevendusmeetmeid on ettevõtted rakendanud jne.

Ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted jagunevad kolme kategooriasse. Kategooriad määratakse käideldavate kemikaalide ja nende koguste alusel, seejuures arvestatakse kemikaalide omadusi (oht tervisele, füüsikaline oht, keskkonnaoht). Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 on välja toodud kemikaalide alammäärad ja künniskogused, mis on aluseks ohtlikkuse määramisel. Eristatakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted omakorda jagunevad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks.

11 ammooniumnitraadi ladustamisega tegelevat ettevõtet Eestis

Eestis on 11 ammooniumnitraadi ladustamisega tegelevat ettevõtet, neist viiel (A-kategooriasse kuuluval ettevõttel) on luba käidelda ammooniumnitraati sisaldavat väetist mahus rohkem kui 10 000 tonni. Lubatud mahu määr ei tähenda aga seda, et ettevõttes on igal ajal reaalselt nii suur kogus ohtlikku ainet. 

Käitlemislubasid väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eestis ja Euroopa Liidus üldiselt on ammooniumnitraadi käitlemisele kehtestatud ranged reeglid, mille täitmisel peaks olema plahvatusohu tekkimine välistatud. Päästeamet koos TTJAga kontrollib kemikaalide hoiustamise tingimusi ja hoiuse koguseid. A-kategooriasse kuuluvaid ettevõtteid kontrollitakse kord aastas, regulaarselt kontrollitakse ka madalamasse kategooriasse kuuluvaid suurkäitlejaid.

Ammooniumnitraadi hoiustamisel on oluline jälgida, et territooriumile ei pääseks kõrvalised isikud ning et ammooniumnitraati sisaldav aine ei puutuks kokku teguritega, mis tekitavad keemilisi reaktsioone. Oluline on vältida aine kokkupuutumist temperatuuri tõstvate teguritega, niiskuse ja õlidega ning otsese päikesega. Samuti on tähtis vältida aine pikaajalist hoiustamist (üle 6 kuu).

Suurtel käitlejatel on olemas erinevad ohutusmeetmed, mis tagavad ohutu käitlemise (nt temperatuuriandurid, gaasi analüsaatorid jne), ning mis annavad varakult võimalikust probleemist teada. Päästeameti riskianalüüsi kohaselt on taolise õnnetuse tekkimise tõenäosus väga madal, samas oleksid sellise õnnetuse tagajärjed väga rasked või katastroofilised. Seetõttu on pidev ettevõtete endi range suhtumine ja pidev järelevalve väga olulised.

Laadimine...Laadimine...