Birgitta festivali lõpetab Läti rahvusballett lummava lühiballettide õhtuga "Boléro…"

"Boléro…" kava on inspireeritud Maurice Raveli unustamatust "Bolérost", balletist "Daphnis ja Chloé" ning Raveli orkestriseadest Modest Mussorgski klaveripalade tsüklile "Pildid näituselt".

Pilt: Andris Tone
Festival

Birgitta festivali lõpetab Läti rahvusballett lummava lühiballettide õhtuga "Boléro…"

"Boléro…" kava on inspireeritud Maurice Raveli unustamatust "Bolérost", balletist "Daphnis ja Chloé" ning Raveli orkestriseadest Modest Mussorgski klaveripalade tsüklile "Pildid näituselt".

Tänavuse, järjekorras XIII Birgitta Festivalile paneb väärika punkti Läti Rahvusballett Modest Mussorgski ja Maurice Raveli lummava muusika ja noorte andekata koreograafide kaasaegse tantsukeelega lühiballettide õhtu "Boléro…"   Lühiballettide õhtu "Boléro…" kava on inspireeritud Maurice Raveli unustamatust "Bolérost", balletist "Daphnis ja Chloé" ning Raveli orkestriseadest Modest Mussorgski klaveripalade tsüklile "Pildid näituselt".  

 

"Meilt oodatakse Euroopa ooperi- ja balletiteatrites eelkõige klassikalisi täispikkuses ballette, sest publikule meeldivad need rohkem kui ühevaatuselised balletid. Kuid naljaga pooleks võib öelda, et kui minna välja ühevaatuseliste ballettidega, siis üks neist – "Boléro" või "Carmen" peab kavas olema. "Boléro" saladuseks on ennekõike Maurice Raveli lummav muusika, kuid kõik kolm lühiballetti: "Boléro", "Daphnis ja Chloé" kui ka Modest Mussorski klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt", millele on oma helilise nägemuse lisanud Maurice Ravel, on väga erilised. Just see teos on lavastajale suurim väljakutse ja meil on hea meel tuua see eesti publikuni täispikkuses. Noored andekad koreograafid Antons Freimans, Milana Komarova, Elza Leimane-Martinova, Aleksandra Astreina ja Raimonds Martinovs käsitlevad tuttavaid muusikalisi käike isikupäraste ja originaalsete võtetega ning seavad niiviisi üles näituse unikaalsetest koreograafilistest piltidest. "Daphnise ja Chloé" jutustab  liigutava armastajate loo, millele Ungari koreograaf Attila Egerházi on loonud täiesti uudse koreograafia. Lõpetuseks rõõmustavad publikut Raveli loodud "Boléro" keevalised rütmid, mida tuntakse ja armastatakse üle maailma. Nüüd interpreteerib seda kaunilt koreograaf Krzysztof Pastor. Erakordne koreograafia koos nüüdisaegse lavakujunduse, kostüümide ja multimeediaga annavad etendusele uudse aura ning täidavad balletiõhtu põnevate avastustega." - Aivars Leimanis, Läti Rahvusballetti kunstiline juht 

 

""Bolérol" on muusika- ja tantsuajaloos väga eriline koht. Algselt Ida Rubinsteinile komponeeritud balletist sai peagi üks tuntumaid ja populaarsemaid muusikateoseid läbi aegade. Esimest korda tõi "Boléro" lavalaudadele Bronisława Niżyńska 1928. aastal Pariisis. Sellest ajast alates on "Bolérot" lavastatud ringis: keset lava võtab ümarlaual koha sisse mees- või naissolist ja teised tantsijad liiguvad ümber tema. Kuulsa 20. sajandi koreograafi Maurice Béjart’i tõlgendust "Bolérost" peetakse balletimaailmas ikooniks ja tema legendaarse versiooniga konkureerida on väga raske. Enne kui hakkasin looma omaenda "Boléro" koreograafiat, lugesin, et Ravelil oli üsna teistsugune arusaam selle kohta, kuidas tema balletti peaks lavastatama. Raveli arvates võinuks tegevus toimuda lageda taeva all, taustal tehase siluett, mis kajastaks muusika üle domineerivat mehaanilist jõudu. Raveli märkusi silmas pidades otsustasin luua oma balleti laias ristkülikukujulises ruumis, mis haakub helilooja ideega mõnel moel. Kõike olulisem aspekt selle balleti juures on aga ikkagi muusika: on oluline mõista, kuidas see kuulajat emotsionaalselt mõjutab, milliseid seoseid loob ja millised tajud üles äratab. Raveli muusika (muide, ta oli tõesti väga üllatunud "Boléro" edu üle) on täis emotsioone, erootikat ja põletavat indu. Nende omaduste jälgedes liikudes lõin balleti, mis põhineb naise ja mehe vastastikusel mõjul: see on väliselt reserveeritud, kuid pinge tõustes on dünaamiline ja sensuaalne finaal järjest lähemal."  - Krysztof Pastor, koreograaf-lavastaja 

 

Etendus on kolmes vaatuses:  
I vaatus "PILDID NÄITUSELT". Helilooja:
 Modest Mussorgski, orkestriseade: Maurice Ravel. Koreograafid: Antons Freimans, Milana Komarova, Elza Leimane-Martinova, Aleksandra Astreina ja Raimonds Martinovs  

II vaatus "DAPHNIS JA CHLOÉ". Helilooja: Maurice Ravel. Koreograaf-lavastaja ja valguskunstnik: Attila Egerházi (Ungari). 

III vaatus "BOLÉRO". Helilooja: Maurice Ravel. Koreograaf ja lavakunstnik: Krzysztof Pastor (Poola).  

 

"Boléro…" esietendus toimus 22. oktoobril 2015 Läti Rahvusooperis 

 

Läti Rahvusballett on ainus professionaalne balletitrupp riigis. Läti üle 90aastasel balletiajalool on lähedased sidemed vene klassikalise balletiga, mille traditsioonid on edasi antud põlvest põlve. Läti Rahvusballetiga on seotud Riias õppinud ja treeninud balletitähed Mihhail Barõšnikov, Māris Liepa ja Aleksandr Godunov. Läti balleti sünnikuupäevaks peetakse 1. detsembrit 1922, kuigi trupp asutati Läti Ooperitrupi osana juba 1918. aastal Voldemārs Komisārsi juhtimisel. Tänapäeval põhineb Läti Rahvusballeti repertuaar klassikalise balleti pärlitel: lavalaudadele on jõudnud Adami "Giselle" ja "Korsaar", Tšaikovski "Luikede järv" ja "Pähklipureja", Minkuse "Don Quixote" ja "Bajadeer", Glazunovi "Raimonda" jpt. Samuti esitatakse nüüdiskoreograafide kohandatud klassikalisi lavastusi, millest on saanud publiku lemmikud: näiteks Johann Straussi "Ilusal sinisel Doonaul", Delibes’i "Coppélia" ning Prokofjevi "Romeo ja Julia". 1993. aastast on Läti Rahvusballeti kunstiline juht Aivars Leimanis 

 

Järjekorras XIII Birgitta Festival on alates tänavusest aastast pühendatud selle asutajale ja kauaaegsele kunstilisele juhile, maestro Eri Klasile. Alates esimesest toimumiskorrast 2005. aastal on Birgitta Festivali korraldaja Tallinna Filharmoonia.  

 

Tänavu pälvis Birgitta Festival juba teist korda Euroopa festivalide kvaliteedimärgi – EFFE Label´i (Europe For Festivals, Festivals For Europe), mis omistatakse vaid festivalidele, mis paistavad silma mitmekülgse ja kõrge kunstilise taseme poolest ning on pälvinud nii kohalike ekspertide kui ka rahvusvahelise žürii kiitva hinnangu. Tänavu saabusid Birgitta Festivali kajastama nelja välisriigi ajakirjanikud ja artiste osales kokku üheteistkümnest riigist.  

 

TÄNAVU ESIMEST KORDA BIRGITTA AJALOOS… 

- alates 2017. aastast on kõik järgnevad festivalid pühendusega maestro Eri Klasile 

- alates 2017. aastast on festivali kunstiline juht Risto Joost 

- alates 2017. aastast on festivali programmi lülitatud kogupereetendus 

- alates 2017. aastast alustati koostööd heategevusfondiga "Aitan lapsi", mille raames saab tänavu võimaluse vaadata etendust "Karlsson lendab…" 500 Eesti paljulapseliste ja vähekindlustatud perede last 

- alates 2017. aastast läks käima Tartu-Tallinn festivalibuss 

- esmakordselt festivali ajaloos kuulutas festival koostöös Eesti Päevalehega välja konkursi festivali etenduse kõrvaosatäitja rolli. 11. augustil astus Giacomo Puccini ooperis "Tosca" Kardinali osas üles noor eesti laulja Kristjan Kannukene. 

Laadimine...Laadimine...