Botaanikaaia banaane ja haruldasi sõnajalgu ootab peagi soojem kodu

Botaanikaaia palmimaja kauaoodatud remont toob majale soojemad ja veekindlamad seinad ning tõenäoliselt ka uusi asukaid.

Pilt: Albert Truuväärt

Botaanikaaia banaane ja haruldasi sõnajalgu ootab peagi soojem kodu

Urmas Kaldmaa

Botaanikaaia palmimaja kauaoodatud remont toob majale soojemad ja veekindlamad seinad ning tõenäoliselt ka uusi asukaid.

Tuntud botaanik Urmas Laansoo on palmimajas kasvavate taimede üle uhke. "Siin kasvavad mitte ainult palmid, vaid näiteks ka banaanid, streliitsiad ja haruldased sõnajalad," loetles ta. "Kui aga midagi eriliselt välja tuua, siis on see ligi saja aasta vanune Austraalia okaspuu kõrge araukaaria. See on tõenäoliselt ka Eesti suurim. Araukaariat müüakse Eestis potitaimena toakuuse nime all, puu nimetus tuleneb aga hoopis Lõuna-Ameerika araucano indiaanisuguharu nimest, sest kaks liiki araukaariaid kasvab ka Lõuna-Ameerikas. Looduses kasvab kõrge araukaaria kuni 60 m kõrguseks, kuid toas ei ulatu ta esimese paarikümne aastaga veel lakke. Meie botaanikaaeda sattus see puu inimese kodust, kellel tuppa ta nähtavasti enam ära ei mahtunud."

Peagi ootab botaanikaaia palmimaja asukaid veelgi parem põli, sest märtsis algas hoones põhjalik remont.

Taimed juba ootamas

Tallinna botaanikaaia haldus- ja tehnikaosakonna juhataja Urmo Sitsi sõnul saavad palmimaja ja torn uued, sooja- ja veekindlamad klaaspaketid. Hoone sisekliimat reguleeriv automaatika ja seadmestik, kütteseadmed, ventilatsioon ja valgustus vahetatakse samuti välja. Botaanikaaed on viimati nimetatud tööde tegemiseks appi kutsunud Tallinna tehnikaülikooli teadlasi jt tippspetsialiste. "Valgustuse ja sisekliima reguleerimise võimalused on aastate jooksul pika sammu edasi liikunud," tõdes Sitsi. "Botaanikaaia palmisaali aastatetagune automaatika ei vasta päriselt sellele, mida nõuab tänapäev. Planeeritav automaatika tuleb palju moodsam ja täpsem ning suudab arvestada nii taimede kui ka inimeste vajadustega."

Laansoo lisas, et pärast remonti täieneb ka palmimaja väljapanek, sest uued tingimused lubavad seal kasvatada uusi taimi. "Eks tõenäoliselt istutatakse ka uusi palme. Võib-olla otsustatakse näiteks mägipalme juurde istutada," lausus Laansoo. "Palmimaja tingimused on siiski pigem subtroopilised. Remondi lõppu ootavad ka meie oma ettekasvatusruumides olevad taimed."

Tänavu saavad korda veel palmimajas asuv konverentsi- ja õppeklass, kohvik ja kontoriosa välisseinad. Palmimaja torni klaasfassaadi veel maha võtta ei saa, sest hoones kasvavad soojalembesed taimed ei taluks praegust välistemperatuuri. Selle töö jaoks peab ööpäeva keskmine temperatuur olema vähemalt +10 kraadi, seega tuleb mõni kuu veel oodata.

Katus muutus rabedaks

Palmimaja vajab remonti, sest see ehitati 20 aastat tagasi. "Eriti on oma aja ära elanud palmimaja torn," nentis Sitsi. "Näiteks loetakse seal kasutatud tihendite elueaks kümme aastat, kuid meil pole neid 20 aasta jooksul kordagi vahetatud. Torni katuseosa on sellisest plastist, mis muutub päikese ja vihma käes ajaga rabedaks. Kõike seda silmas pidades polegi ime, et torn ei pea enam korralikult vett ja kipub läbi tilkuma. Plasti soojapidavus on omakorda peaaegu olematu."

Palmimaja torni küljed on kokku pandud kahekordsetest klaaspakettidest, mis on plastkattest vastupidavamad ja soojakindlamad, kuid ei vasta Sitsi hinnangul ikkagi tänapäeva nõudmistele. "Eks me kütame praegu päris hoolega õhku," tõdes ta.

Vaatamata sellele, et taimed on palmimajas esikohal, pole see siiski ainult taimede kasvatamise ja näitamise koht, vaid seal korraldatakse ka mitmesuguseid vähem või rohkem pidulikke sündmusi. Palmisaalis on isegi pulmapidu peetud. Ürituste korraldamine eeldab Sitsi sõnul aga teatud tingimusi, mida praegu pole seal võimalik luua. "Palmisaalis on praegu temperatuur umbes 16 kraadi," tõdes Sitsi. "Seal kasvavatele taimedele sobib selline temperatuur hästi, aga pidulike sündmuste puhul, kuhu daamid tulevad paljaste õlgadega, jääb 16 kraadist väheks. Kui me tahame külastajatele pakkuda tänapäevast keskkonda, on vaja investeerida."

Tänavuseks planeeritud botaanikaaia uuendustööd peaks lõppema novembris ja need lähevad maksma rohkem kui poolteist miljonit eurot.

EHA VÕRK: Botaanikaaia lisahoone toob ruumid laboritele ja herbaariumile

Lisaks palmimaja remondile algab sel aastal uue majandushoone ehitamine.

Abilinnapea Eha Võrk ütles, et kuna palmimaja on külastajaid rõõmustanud juba aastast 1998, on igati kohane aeg ette võtta põhjalik uuenduskuur. "Praegu käivad ettevalmistustööd, siseruumides algab lammutamine," selgitas ta. "Soovime parandada hoone sisekliimat, asendades amortiseerunud materjalid energiatõhusamate vastu. Muudame ka ruumide planeeringut, mis teeb külastajatele palmimajas liikumise mugavamaks." 16. märtsil anti palmimaja üle ehitajale, kelleks on Ehitus5ECO OÜ.

Võrgu sõnul on kavas uuendada ka konverentsisaali ning nüüdisajastada kütet ja ventilatsiooni: "Põhirõhk on energiatõhususel ja tänapäevasusel."

Lisaks palmimaja remondile algab sel aastal uue majandushoone ehitamine. "Sinna on kavas kolida herbaarium, samuti saavad ehitatavas hoones olema ruumid teaduritele ja laboratooriumitele," selgitas Võrk. "Uus majandushoone peaks olema külastajatele  avatud järgmise aasta sügisel."

Ehituse jaoks on linnaeelarves kokku 3,3 miljonit eurot. 

Laadimine...Laadimine...