COVID-19 viiruse tõttu on Eestis surnud 11 inimest

Eilsest, 1. aprillist kuni tänase hommikuni on COVID-19 viiruse tõttu Eesti haiglates surnud kuus inimest: Kuressaare haiglas 73-aastane naine, 87-aastane naine ja 77-aastane mees, Tartu Ülikooli Kliinikumis 55-aastane mees ja 92-aastane naine ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 86-aastane naine. Kokku on Eestis surnud viiruse tagajärjel 11 inimest.

Pilt: Albert Truuväärt

COVID-19 viiruse tõttu on Eestis surnud 11 inimest

Toimetaja: Toomas Raag

Eilsest, 1. aprillist kuni tänase hommikuni on COVID-19 viiruse tõttu Eesti haiglates surnud kuus inimest: Kuressaare haiglas 73-aastane naine, 87-aastane naine ja 77-aastane mees, Tartu Ülikooli Kliinikumis 55-aastane mees ja 92-aastane naine ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 86-aastane naine. Kokku on Eestis surnud viiruse tagajärjel 11 inimest.

Ajavahemikul 1. aprill kell 7 kuni 2. aprill kell 7 laekus Eestis 1372 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest kuus protsenti ehk 79 analüüsi osutusid positiivseteks. 

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (30), Harjumaal (25), Pärnumaal (6),  Ida-Virumaal (5) ja Viljandimaal (5).

Eestis on kokku tehtud 15 725 testi, nendest 858 ehk 5% on olnud positiivsed.

Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 50-54 eluaastat (11%) ning vanusegruppides 45-49 eluaastat (10%) ja 55-59 eluaastat (10%).

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Tallinna keskhaigla laborites.

Täna hommikuse, 2. aprill seisuga, vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 85 patsienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 45 inimest ning surnud 11, neist 10 haiglates ja üks hooldekodus.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK.

Vabatahtlikud meedikud startisid Saaremaa välihaiglasse tööle

Täna varahommikul sõitis Saaremaale 11 vabatahtlikku meedikut, kes hakkavad tööle Saaremaa haigla juurde paigaldatud kaitseväe välihaiglas.

Meedikute hulgas on kuus arsti ja viis õde, kes töötavad igapäevaselt erinevates Eesti haiglates, kiirabis või erasektoris.

Vabatahtlikud hakkavad tööle mitmes vahetuses Kuressaare haigla ette paigaldatud kaitseväe välihaiglas ühe või kahe nädala pikkuste perioodidena.

Täna hommikul vabatahtlikuna Saaremaale appi sõitnud erakorralise meditsiini arst-residendi Tanel Lepiku sõnul ei olnud neil keskpäevase seisuga veel ühtegi patsienti, seetõttu on vara öelda, kuivõrd erineb välihaigla tingimustes töötamine haiglate tavapärasest töökorraldusest.

"Logistiline pool on teistsugune – ravimeid peab tellima, tooma ja viima, piltide tegemiseks tuleb keegi haiglast, laborianalüüside liikumine on korraldatud teistmoodi," loetles Lepik. Samas on välihaigla korraldatud selliseks, et sisuline töö patsiendiga tavatingimustest oluliselt ei erine ja patsient saab ravi sama heal tasemel kui tavahaiglas.

Lepiku sõnul oli tal otsust Saaremaale appi minna väga lihtne teha, kuna ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja ei pidanud oma tööandjaga selleks läbirääkimisi pidama. Lepiku abikaasa on samuti arst ja sai mehe otsusest koheselt aru ning toetas seda.

"Meedikut motiveerib võimalus head tööd teha, selleks on mind õpetatud ja koolitatud," vastas Lepik küsimusele, mis ajendas teda vabatahtlikuna appi minema.

Kaitseväe välihaigla tööd koordineerivad kaitsevägi, Kuressaare haigla ja Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhid, kelle koostöös tegeletakse igapäevaselt meedikute rotatsioonide planeerimisega, et Kuressaares oleks pidev täiendav meditsiinipersonal olemas.

Lisaks vabatahtlikele meedikutele töötab kaitseväe välihaigla juures 18 tegevväelasest meedikut, nende hulgas arst, õed ja parameedikud.

Kõigile tervishoiutöötajatele tagatakse nõuetekohased isikukaitsevahendid patsientide käsitlemiseks, seega pärast Kuressaarest lahkumist pole neil vaja kahenädalases karantiinis viibida. Samuti on vabatahtlikele tagatud kohapealne majutus ja toitlustus.

Eesti koroonaviiruse epitsentris asuva Kuressaare haigla umbes neljasajast töötajast on täna pärastlõunaks andnud positiivse koroonaviiruse proovi 41, ütles Postimehele haigla juhatuse liige Edward Laane.
 
Laane sõnul jäi see arv veel eelmise nädala lõpus 20 ja 25 vahele. Ta ei välistanud, et viirusega nakatunud haiglatöötajate arv võib suureneda, sest nende testimine jätkub ning uued tulemused peaks saabuma nii täna õhtul kui homme hommikul.

 

Laadimine...Laadimine...