Dago Antov: Tallinnas sõidetakse tulevikus elektritranspordiga

"Elektrisõidukid tõrjuvad pikapeale tossavad autod ja bussid kõrvale," räägib oma visioonist transpordi asjatundja Dago Antov. "Algus on juba käimas, aga lõpp, mil elektri või vesinikukütusega liikuvad bussid ja autod muutuvad valdavaks, võib tulla umbes kolmekümne aasta pärast."

Pilt: Scanpix

Dago Antov: Tallinnas sõidetakse tulevikus elektritranspordiga (2)

Ivo Karlep

"Elektrisõidukid tõrjuvad pikapeale tossavad autod ja bussid kõrvale," räägib oma visioonist transpordi asjatundja Dago Antov. "Algus on juba käimas, aga lõpp, mil elektri või vesinikukütusega liikuvad bussid ja autod muutuvad valdavaks, võib tulla umbes kolmekümne aasta pärast."

Kuid praegu oleks Tallinna Tehnikaülikooli professori Antovi meelest Tallinnas vaja arendada hoopis trammiliiklust, sest uued  trammid on kiired ja mugavad.

"Ma arvan, et kui räägime elektritranspordist Tallinnas, siis esimene asi, mida saaks ja tuleks arendada, on tramm," ütles ta. "Elektriautosid arendatakse niikuinii ja ükskord, ehk nii kolmekümne aasta pärast on nad linnas enamuses.“

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov kinnitas, et linnavalitsuseski nähakse trammil suurt potentsiaali, mida peaks arendama.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov kinnitas, et linnavalitsuseski nähakse trammil suurt potentsiaali, mida peaks arendama. "Ma arvan, et CO2 ja kvootide probleemistik puudutab Tallinna kõigist teistest Eesti omavalitsustest kõige rohkem," ütles Novikov. "Meie ülesanne on kasutada kõiki võimalusi just rööbastranspordi arendamiseks. Tramm on inimeste jaoks usaldusväärne ja armastatud sõiduk ja meeldib inimestele.“

Novikov tõi oma sõnade kinnituseks ühe Soomes tehtud uuringu, mis näitas, et inimesed, kes oma autost ühissõidukisse õnnestub meelitada, eelistavad kõige rohkem just rööbastransporti – rongi või ka trammi.  Bussi heameelega ei tahetagi minna. "Tänapäeva busside puhul pole ju sisulist vahet, millisesse ühissõidukisse minna, aga inimeste jaoks on psühholoogiliselt ikkagi suur vahe. Ja seetõttu võibki trammi pidada üheks arvestatavaks sõiduvahendiks," rääkis Novikov. Ta lisas, et  muidugi tuleb trammiliinide rajamisel silmas pidada ka hinda ja vaadata, kas raha ikka jätkub.

Trammiliiklus võib jõuda pealinna lähivaldadesse

Elektriautode võidukäik sõltub palju ka üleilmalistest trendidest ja autotööstuse poliitikast, mis määrab lõpuks ära, kui kiiresti muutus toimub. "Kuid mida meie ise süsiniku vältimiseks saame teha, see on trammiliikluse arendamine," väitis Antov. "Nii kui uued trammid tulid,  muutus tramm kohe palju populaarsemaks kui varem. Sama asi ilmnes enne ju rongiga - kui tulid uued porgandid, siis muutusid need nii populaarseks, et rahvas ei mahu enam ära ja Elron peab hakkama uusi ronge juurde soetama.“

Trammiliiklus ei piirdu üksnes linnaga. Nüüd tahetakse tramm viia ka lähivaldadesse – kaalumisel on Viimsi vald ja Rae vald, võibolla ka Harku vald ehk  need kohad, kuhu elektrirongiga ei saa.

Antov pidas oluliseks, et trammil oleks kasutada oma tee, kuhu muu liiklus ette ei tuleks. Ainult siis on ta kiire, aga kui ta peab maad jagama autodega, siis tramm väga kiiruses ei võida.  "Kui me anname trammile oma tee ja teiste liiklejatega võrreldes eesõiguse, nagu on elektrirongil autode ees,  siis on tramm kahtlemata kõige efektiivsem,  sest ta aitab samal ajal ka linnaõhku puhtana hoida.“

Antov oli nõus, et trassi rajamine trammi jaoks on muidugi kallis, aga see tuleb tema väitel ka natukene kunstlikult. "Kui me ehitame autoteed laiemaks bussidele, siis peame samuti tegema suuri kulutusi. Ja üldse me ei arvesta ju bussiliikluse kulude sisse teede ehitust. Teed oleksid nagu olemas, aga ühissõidukid koormavad teid omajagu ning neid tuleb sagedamini remontida. Ja elu näitab, et trammid peavad paremini sõiduplaanidest kinni, on täpsemad, nagu rongid."

"Selle aja peale kui trammiasjanduse liikuma saame,  tulevad ka puhtamad autod, kas päris elektriga sõitvad või hübriidautod, mis linnas peaksid kasutama elektrimootorit ja maanteel võivad ka bensiinimootoriga sõita." Tehnoloogia areneb kiiresti ja varsti võivad Antovi sõnul ilmuda  ka vesinikumootoriga sõidukid.

Tehnoloogia areneb kiiresti ja varsti võivad Antovi sõnul ilmuda  ka vesinikumootoriga sõidukid.

"Praegu need veel väga head ei ole, aga küll nad täienevad ja arenevad," ütles ta. "Seni saab ka kasutada elektriautosid, sest linnasõidud need mõnikümmend kilomeetrit päevas, mis on vaja teha, saab päris hästi kahel laadimise vahel ära sõita.“

Omaette teema on Antovi meelest elektribussid, mis vajavad veel palju laadimist ega saa kogu aeg liinil olla. "Esialgu on see suur miinus,"ütles ta. "Loogika peaks olem ikka niisugune, et bussid on kogu ega võimalikult palju sõidus. Linnas saab väga edukalt ka liikuda tõukerataste ja jalgratastega. Nüüd on nad samuti elektrilised.“

Muidugi on Antovi meelest raske öelda, kui kaua see puhastele transpordivahenditele üleminek aega võtab, aga viieteistkümne aasta pärast peaks linnapilt olema hoopis teistsugune kui praegu. Kuigi ega kõik bensiinimootoriga ja diiselautod selleks ajaks veel kadunud pole. Praegu on Eestis autode keskmine vanus umbes viisteist aastat. Kolmekümne aastaga aga peaks vist see tossavate sõidukite mure olema murtud.

 

Novikov: uute trammiliinide jaoks on trassid reserveeritud

Uute trammiliinide ettevalmistus linnas juba käib. On alustatud sadama D-terminali juurde suunduva trammiliini projekteerimist.

"Oleme löönud riigiga  ehk majandusministeeriumiga käed, et seoses Rail Balticu ehitamisega paneb riik õla alla ka sadama trammiliinile ja aitab meil selle valmis teha," ütles Novikov. "Linnal tuleb lahendada üks kesklinna liikluse pudelikael, mis on ühissõidukitel tekkinud Hobujaama peatuse juures ja pärsib edasist trammiliikluse laiendamist. Tipptunni ajal sinna rohkem tramme enam ei mahu ja see seab ka piirid liikluse korraldamisele – liinide tihendamisele ja uutele liinidele. Kui see pudelikael uute rööbastega saab kõrvaldatud, siis võime rääkida ka uutest liinidest." 

Eeskätt on Novikovi kinnitusel jutt põhja suunas kulgevatest võimalikest Paljassaarele  ja  Stroomi randa suunduvatest trammiliinidest. "Eeluuringud on selles osas tehtud ja need liinid oleksid täiesti võimalikud. Kuidas need l täpselt kulgema hakkavad, seda ei ole veel lõplikult otsustatud," ütles Novikov.

Niisamuti pole veel koostatud konkreetset plaani võimaliku Rävala puiesteed mööda kulgeda võiva trammiliini jaoks.

Elektribusside sõiduvõimekus jäi väikseks

Linnas on katsetatud ka elektribussi, aga kahjuks jäi selle sõiduvõimekus liiga väikseks, nentis Novikov.

Linnas on katsetatud ka elektribussi, aga kahjuks jäi selle sõiduvõimekus liiga väikseks.

"Meil oleks vaja juba poole päeva pealt vahetada bussi, kuna akud ei pea kauem vastu. Ma usun küll, et elektritransport on nii Tallinna kui teiste linnade tulevik, aga tehnoloogia peab veel edasi arenema, et meil poleks ühe bussi asemel vaja käigus hoida kahte. Kui elektribuss sõidab päevas korraga 240 kilomeetrit, siis meil oleks vaja temaga päevas sõita ligi viissada. Peaksime soetama poole rohkem busse. Kõikide liinide peale kokku on see väga suur kulu. Iseasi, kui elektribussi hind tunduvalt langeks, siis võiks ka seda varianti kaaluda, et laeme tihemini. Aga tehnoloogia areneb kiiresti. Buss ei ole enam mehhaaniline seade, vaid mingi elektrooniline ese. Me teame, mis on juhtunud elektroonikaseadmetega. Mõelge, mis maksis vanasti personaalarvuti, selle hind oli lausa kosmiline,  aga nüüd saab selle soetada igaüks.“

Novikov loodab, et küllap sama areng seisab ees ka sõidukitel ja me saame ühel päeval soetada ka elektribussid ning koos sellega saame veel puhtama linnaõhu.

"Praegu on vaja seda arengut jälgida, et mitte maha magada seda õiget hetke, millal rongi peale hüpata ja uued elektribussid soetada. Me jälgime asjade käike pingsalt ja hoolega. Kui elektribussid arenevad, siis ühel hetkel võivad nad asendada ka praegused trolliliinid. Aga see ei juhtu veel homme.“

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...