Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat, nende seas pole Eesti haru eksjuhte Rehet ega Paed

Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat, need avaldused on liidetud juba käimas oleva kriminaalmenetlusega; panga eksjuhtide Aivar Rehe ja Ivar Pae suhtes BNS-i andmetel kriminaalasja algatatud pole.

Pilt: Scanpix/ Aivar Rehe

Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat, nende seas pole Eesti haru eksjuhte Rehet ega Paed (7)

Toimetaja: Moonika Tuul

Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat, need avaldused on liidetud juba käimas oleva kriminaalmenetlusega; panga eksjuhtide Aivar Rehe ja Ivar Pae suhtes BNS-i andmetel kriminaalasja algatatud pole.

Prokuratuur kinnitas, et avaldused kaheksa inimese osas on edastatud ja need liideti USA finantsisti Bill Browderi avalduse alusel algatatud kriminaalmenetluse materjalidega, vahendas BNS.

"Eraldi uurimist nende avalduste osas ei ole tehtud ja need avaldused on tehtud ka üsna hiljuti," ütles prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius BNS-ile.

BNS-i andmetel pole Danske Eesti filiaali juhtkonda kuulunud Aivar Rehe ja Ivar Pae suhtes kriminaalasja algatatud.

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

"Pank ei ole selgelt suutnud selles küsimuses enda vastutust täita. See valmistab pettumust ja on lubamatu ning palume vabandust kõikidelt huvipooltelt – sealhulgas meie klientidelt, investoritelt, töötajatelt ning ühiskonnalt laiemalt," ütles Danske nõukogu esimees Ole Andersen ning tõdes, et usalduse taastamiseks tuleb teha tööd.

Sõltumatult õigusbüroolt Bruun & Hjejle tellitud audit näitas, et kokku kuulusid Danske Banki Eesti haru mitteresidentide portfelli enam kui 10 000 klienti. Igaks juhuks käsitles uurimine aga kokku 15 000 klienti, võttes vaatluse alla veel 5000 isikut, kellel on teatavaid mitteresidendi omadusi, teatas pank.

Kokku vaadati läbi 12 000 dokumenti ning enam kui 8 miljonit e-maili, kunagiste ja praeguste töötajate ning juhtidega tehti rohkem kui 70 intervjuud, muuhulgas usutleti ka juhatust ning nõukogu liikmeid. Uurimise kallal on täiskohaga töötanud ligikaudu 70 inimest.

Uurimisest selgub, et Danske Banki Eesti haru kahtlasteks tehinguteks kasutamine sai võimalikuks seetõttu, et panga valitsemis- ja kontrollisüsteemides oli rida tõsiseid puudujääke. Veelgi enam – ametivõimudele anti reegleid rikkudes teada vaid osast kahtlastest klientidest ning tehingutest. "Üldiselt oli Eesti harus rahapesu risk ebapiisavalt fookuses ning filiaali juhatus oli rohkem huvitatud protseduuride täitmisest kui tegeliku riski tuvastamisest," märkis pank. Eesti üksuse järelevalvefunktsioonid polnud ka Eesti juhatusest piisavalt eraldatud. Samuti tegutses Eesti haru ülejäänud grupist liialt eraldi, oma kultuuri ja süsteemidega, ilma et grupp oleks piisavalt üksuse tegevust kontrollinud ning hallanud.

Danske Banki Eesti filiaali juhtis aastatel 2008–2015 Aivar Rehe. Aastatel 2006-2007 juhtis Rehe Sampo panka.

Nii uurijatel kui ka Danskel on tekkinud ka kahtlus, et Eesti üksuses võis olla töötajaid, kes kliente abistasid või nendega koostööd tegid. Raportist selgub, et teataval määral on kahtlase tegevusega seotud 42 töötajat ning seotud isikut. Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kahesa endist panga töötajat. Uurijad tõdevad siiski, et veel ei saa kindlalt järeldada, kui suurel määral kriminaalset kokkumängu tegelikult toimus.

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...