Danske mitteresidentidest kliendid liigutasid üle 200 miljardi euro

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Danske mitteresidentidest kliendid liigutasid üle 200 miljardi euro (4)

Toimetaja: Moonika Tuul

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

"Pank ei ole selgelt suutnud selles küsimuses enda vastutust täita. See valmistab pettumust ja on lubamatu ning palume vabandust kõikidelt huvipooltelt – sealhulgas meie klientidelt, investoritelt, töötajatelt ning ühiskonnalt laiemalt," ütles Danske nõukogu esimees Ole Andersen ning tõdes, et usalduse taastamiseks tuleb teha tööd, vahendas BNS.

"Pole kahtlustki, et Eesti haruga seotud probleemid olid palju suuremad, kui uurimise käivitamise ajal arvati. Uurimise tulemused viitavad äärmiselt lubamatutele ja ebameeldivatele sündmustele meie Eesti harus ning need viitavad ka, et hulk kontrollimehhanisme grupi tasandil olid Eestiga seonduvalt ebapiisavad," lisas Andersen.

Sõltumatult õigusbüroolt Bruun & Hjejle tellitud audit näitas, et kokku kuulusid Danske Banki Eesti haru mitteresidentide portfelli enam kui 10 000 klienti. Igaks juhuks käsitles uurimine aga kokku 15 000 klienti, võttes vaatluse alla veel 5000 isikut, kellel on teatavaid mitteresidendi omadusi, teatas pank.

Kokku vaadati läbi 12 000 dokumenti ning enam kui 8 miljonit e-maili, kunagiste ja praeguste töötajate ning juhtidega tehti rohkem kui 70 intervjuud, muuhulgas usutleti ka juhatust ning nõukogu liikmeid. Uurimise kallal on täiskohaga töötanud ligikaudu 70 inimest.

"Oleme hoidnud asjaomaseid ametivõime kursis, oleme jaganud ning jagame jätkuvalt kõiki asjasse puutuvaid leide ka nendega. Pärast tänast jätkame ametivõimudele aruannete saatmist, kui viime lõpule ülejäänud osa uurimistest. Ehkki osa uurimisest pole veel valmis, on meil piisavalt aimu, et tulemusi tutvustada," teatas pank.

Uurimine tuvastas, et kokku tegid 10 000 klienti ligikaudu 7,5 miljonit makset, laiendatud vaatluse all olnud 15 000 klienti tegid ligikaudu 9,5 miljonit makset. Kõikide uurimise all olnud mitteresidentidest klientide kogu maksete voo maht oli ligikaudu 200 miljardit eurot, lisas pank.

"Praegusel hetkel on uurimine analüüsinud ligikaudu 6200 klienti, kellega on seotud kõige rohkem riskiindikaatoreid. Neist on valdav enamik tuvastatud kui kahtlased," teatas Danske. See, kui kliendiga on seotud kahtlased omadused, ei tähenda otseselt, et kõik temaga seotud maksed on kahtlased, ent pank eeldab siiski, et oluline osa maksetest seda on. Pea kõikidest 6200 kliendist on Danske teatel ka ametivõimudele teada antud.

Uurimisest ei selgunud, kui suur summa täpselt kahtlaste tehingutega seotud oli. Siiski otsustas Danske nõukogu loobuda 1,5 miljardist Taani kroonist ehk ligikaudu 200 miljonist eurost ehk Eesti haru mitteresidentidest klientide teenindamisest saadud brutotulust.

Nõukogu asepresident ja riskikomitee juht Carol Sergeant ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et toime pandud rikkumised olid tõsised ning nende mõju raske leevendada. Sergeant kinnitas, et kõik raporti tulemused antakse edasi Eesti finantsinspektsioonile ning ametivõimudele edasiseks uurimiseks. Uurimine on Danske Banki jaoks tema sõnul maksma läinud ligikaudu 200 miljonit Taani krooni ehk pea 27 miljonit eurot.

Uurimisest selgub, et Danske Banki Eesti haru kahtlasteks tehinguteks kasutamine sai võimalikuks seetõttu, et panga valitsemis- ja kontrollisüsteemides oli rida tõsiseid puudujääke. Veelgi enam – ametivõimudele anti reegleid rikkudes teada vaid osast kahtlastest klientidest ning tehingutest. "Üldiselt oli Eesti harus rahapesu risk ebapiisavalt fookuses ning filiaali juhatus oli rohkem huvitatud protseduuride täitmisest kui tegeliku riski tuvastamisest," märkis pank. Eesti üksuse järelevalvefunktsioonid polnud ka Eesti juhatusest piisavalt eraldatud. Samuti tegutses Eesti haru ülejäänud grupist liialt eraldi, oma kultuuri ja süsteemidega, ilma et grupp oleks piisavalt üksuse tegevust kontrollinud ning hallanud.

Danske Banki Eesti filiaali juhtis aastatel 2008–2015 Aivar Rehe. Aastatel 2006-2007 juhtis Rehe Sampo panka.

Pikka aega, alates Sampo panga omandamisest 2007. aastal kuni mitteresidentide portfelli kaotamiseni 2015. aastal, oli pangal Eestis suur hulk mitteresidentidest kliente, keda poleks pangal pidanud kunagi olema, kes tegid suures mahus tehinguid, mida kunagi poleks pidanud toimuma, tõdes Danske. Uurimisraportist selgub, et juba toona oli näha ohumärke, mida pank teatavaks ei võtnud.

"2007. aastal, veidi pärast Sampo panga omandamise lõpuleviimist, oli Danske Bankil reaalne võimalus järeldada, et mitteresidentide portfelliga oli seotud kahtlane tegevus, mida Sampo panga Eesti üksuse rahapesuvastased meetmed ei tuvastanud," seisab raportis. 2007. aastal tuli Eesti finantsinspektsioon välja kriitilise inspekteerimisraportiga ning samal ajal sai Danske Bank grupi tasemel Taani regulaatori kaudu spetsiifilist teavet Vene keskpangalt.

Saadud teave viitas võimalikule maksude ja tollide vältimisele ning "kriminaalsele tegevusele selle kõige puhtamas mõttes, mis hõlmab ka rahapesu", mahtudes, mis ulatuvad "igakuiselt miljardite rubladeni". Danske Bank lasi enda esimese tõelise võimaluse aga mööda, leiavad uurijad.

Järgmine oluline sündmus oli otsus Eesti haru mitte kontserni IT-platvormile üle viia. Eesti üksus ning Balti pangandus üldse moodustas vaid väikese osa Danske Banki ärist, mis üleilmse finantskriisi järel seisis vastamisi hulga katsumustega. Samal aastal loobuti plaanidest viia Balti pangandus üle Danske Banki grupi IT-platvormile, kuna seda peeti liiga kalliks ning ressursimahukaks, seisab raportis.

Selle otsuse tõttu ei toiminud Eesti harus rahapesuvastased protseduurid, mis grupi tasemel välja töötati, sealhulgas kliendisüsteemid ning tehingute ja riski järelelvalve. Samas oli grupil vaid piiratud sissevaade Eesti ärisse.

Järgnenud aastate jooksul sai mitteresidentide portfellist Danske Banki sees hästi välja kujunenud äri, ehkki iseomane vaid Baltikumile ja Eesti harule. Enamikes Eesti haru tutvustustes oli mitteresidentide portfelli kohta infot kas vähe või üldse mitte. Sama seis oli ka strateegiaaruteludega, hoolimata sellest, kui tähtis oli mitteresidentide portfell Eesti haru kasumlikkuse jaoks. Raport toob ka esile, et Eesti finantsinspektsioon tegi 2009. aastal jätku-uurimise, mille tulemused olid 2007. aastaga võrreldes vähem kriitilised. Teavet jagati 2012. ja 2013. aastal ka Taani finantsjärelevalvega.

Väga suur osa Dankse Banki Eesti üksuse kasumist tuli mitteresidentide portfellist, kusjuures osatähtsus üha kasvas. Näiteks 2007. aastal moodustasid mitteresidendid kasumist enne krediidikahjusid 49 protsenti, 2011. aastal aga juba 69 protsenti ning 2013. aastal 99 protsenti. Maksueelsest kasumist moodustas mitteresidentide portfell 2007. aastal 51 protsenti, 2011. aastal 42 protsenti, 2013. aastal aga 76 protsenti.

Nii uurijatel kui ka Danskel on tekkinud ka kahtlus, et Eesti üksuses võis olla töötajaid, kes kliente abistasid või nendega koostööd tegid. Raportist selgub, et teataval määral on kahtlase tegevusega seotud 42 töötajat ning seotud isikut. Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kahesa endist panga töötajat. Uurijad tõdevad siiski, et veel ei saa kindlalt järeldada, kui suurel määral kriminaalset kokkumängu tegelikult toimus.

Samas on vigu tehtud ka grupi tasandil. Aastate vältel oli näha rida rohkem ja vähem tõsiseid märke, mida kontsern ei suutnud piisavalt tuvastada või millest lähtuvalt tegutseda. Seetõttu oli grupp ka liialt aeglane probleemide mõistmisel ning puudujääkide likvideerimisel. Ehkki toona käivitati mitmeid projekte, on nüüdseks selge, et need tegid liiga vähe ning liialt hilja.

Raporti koostanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle juht Ole Spiermann rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et panga tasandil teadvustati  panga tasandil alles 2014. aastal ning selle taga oli otseselt vilepuhuja tegevus. "Kõik oleks pidanud aga toimuma varem," rõhutas ta ning märkis, et olnuks protseduurid korralikult paigas juba 2007. aastal, oleks paljud mitteresidentidest kliendid saanud eitava vastuse ning probleem polnuks nii suur. Vilepuhuja oligi tema sõnul võtmetegelane.

Danske auditikomitee juht Jorn Jensen ütles pressikonverentsil, et pank on viimastel aastatel väga palju muutnud rahapesu tõkestamisega seotud regulatsioone ja süsteeme, et sõltumatust tõsta. Lisaks on pank koolitanud enda töötajaid ning tõhustanud vilepuhumissüsteeme, et juhul, kui reegleid rikutakse, saaks sellest teada anda.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...