DEBATT: Kuidas ohjata öist pummeldamist, lärmi ja kaklemist

"Meie alkoholitarbimine on väga-väga kõrge, kümme liitrit inimese kohta aastas. See puudutab meid kõiki," lausub psühhiaater Jüri Ennet, kes toetab linna ideed piirata ka öösel alkoholi müügi aega. Ööklubi Hollywood juhatuse liige Rauno Otsepp aga seda mõtet ei toeta, leides, et probleemiks on vaid üksikud urineerijad ja lärmajad. "Noored tuleks saata jalkatrenni, see on targem kui kruvide kõvasti kinnikeeramine."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

DEBATT: Kuidas ohjata öist pummeldamist, lärmi ja kaklemist

Vesta Reest

"Meie alkoholitarbimine on väga-väga kõrge, kümme liitrit inimese kohta aastas. See puudutab meid kõiki," lausub psühhiaater Jüri Ennet, kes toetab linna ideed piirata ka öösel alkoholi müügi aega. Ööklubi Hollywood juhatuse liige Rauno Otsepp aga seda mõtet ei toeta, leides, et probleemiks on vaid üksikud urineerijad ja lärmajad. "Noored tuleks saata jalkatrenni, see on targem kui kruvide kõvasti kinnikeeramine."

Linnavalitsus töötab plaani kallal, kuidas piirata lõbustuspaikades alkoholimüüki. Pealinna küsimustele alkoholipiirangute kohta vastasid lisaks Jüri Ennetile ja Rauno Otsepale riigikogulane Jaak Valge (EKRE) ja Vanalinna seltsi juhatuse liige Karita Sall.

Milliseid probleeme põhjustab alkoholi liigtarbimine Tallinna linnaruumis ja mujal Eestis?

Jüri Ennet: Mina lähen õhtul õigel ajal magama ja hommikul vara olen üleval, aga need asutused on kella kolmeni või neljani lahti. Hommikul tuleb juba uus seltskond peale. Alkoholi tarbimine on niisugune kahemastiline laevuke, üks mastipuu on siis rahakapital ja sellega seotud asjad, teine aga inimkapital – inimese tervis ja töövõime. Mind ei huvita see, kas mõni ärimees saab veel rikkamaks või ei, aga see teine mastipuu, mis puudutab inimkapitali ehk inimese tervist alates lapsepõlvest kuni krematooriumi ukseni, huvitab mind väga. Kui alkoholiga on liiale mindud, tekib alkoholismihaigus, ja see on väga raske haigus.

Haigel puudub kriitikameel, ta ise ei saa aru, et on alkohoolik. Ta ütleb, et ma joon siis, kui tahan: kui on vihmane ilm, joon selle pärast, aga kuna täna päike paistab, siis joon selle pärast.

Aga kui nüüd pere tasandil rääkida, siis on alkoholismil kaks suurt tunnust: inimene muutub armukadedaks ja sellel pinnal tuleb pahandus. Teiseks muutub ta agressiivseks. Sellepärast ongi purjus peaga nii palju koduvägivalda. Ma ütlen nii, et, et 200 protsenti on vaja tööd teha, sest sada jääb väheks.

Karita Sall: Vanalinnas toob see eelkõige kaasa avaliku korra probleeme. Probleeme tekitab peamiselt öine alkoholimüük ja sellega kaasnev avaliku ruumi reostamine.

See loob olukorra, kus baare ja ööklubisid asutatakse kohtadesse, kus nende mõju ümbritsevale elukeskkonnale on häiriv.

Vanalinna muinsuskaitsealal toimub alkoholi jaemüük praegu vähemalt 220 kohas. See teeb ühe müügikoha iga 22 vanalinnas registreeritud elaniku kohta. Ilmselt on tegemist kõige tihedama alkoholimüügi ruutkilomeetriga Eestis. Juba aastaid kehtib kord, mille kohaselt ei pea baari ja ööklubi avamiseks taotlema luba kohalikult omavalitsuselt. Baari või ööklubi võib välja ehitada praktiliselt igas mitteeluruumis. See loob olukorra, kus baare ja ööklubisid asutatakse kohtadesse, kus nende mõju ümbritsevale elukeskkonnale on häiriv, kuid kohalikul omavalitsusel puudub seni reaalne võimalus olukorra halvenemist peatada ning seejärel normaliseerida.

Jaak Valge: Alkoholist tekitatud olmeprobleemid on samasugused nagu mujalgi Eestis: kuritegevus ja kaaskodanike häirimine.

Otsepp: Veel kord – kui võrrelda Euroopa suurlinnadega, on meil olukord väga hea. Võib-olla vanalinna elanikud kurdavad, et lärmatakse, aga tegelikult on maksimaalsed probleemid sellised, et keegi lällab, keegi oksendab, keegi urineerib – minge Londonisse või Amsterdami ja vaadake, mis seal öösiti toimub. Mulle tundub, et me teeme praegu probleemi suuremaks, kui see tegelikult on.

Kas peaks rohkem piirama alkoholi müüki?

Valge: Väga toetan Tallinna diskussiooni sel teemal ja toetan ka piiranguid, mis tähendab paratamatult kõigi inimeste vabaduste piiramist, sest pole võimalik selekteerida kodanikke selle järgi, kes alkoholi liig- ja kuritarvitavad ning kes mitte. Aga ülemäärasest alkoholijoomisest põhjustatud kahjud rahva tervisele on Eestis jätkuvalt väga suured. 2011. aasta seisuga oli u 11% Eesti meestest alkoholisõltuvusega. Euroopa meeste keskmine alkoholisõltuvus on Eesti meeste omast üle kahe korra madalam. Mingis mõttes on piirangute kehtestamise või mittekehtestamise puhul tegemist ka valikuga tänapäevakesksuse ning tuleviku vahel: kas oleme nõus ohverdama osa oma olmemugavusi selle nimel, et tuleviku-Eesti saaks parem.

Sall: Alkohoolsete jookide müügi öine piirang vanalinnas aitab säilitada siin väärikat elu-, haridus- ja kultuurikeskkonda. Seetõttu toetab Vanalinna selts Tallinna ettepanekut piirata öist alkoholimüüki kohapeal tarbimiseks. Osa baare ja ööklubisid on orienteeritud alkohoolsete jookide öisele müügile, millega häiritakse teisi rohkem ja reostatakse ümbrust. Avalikku korda rikkuvate baaride ja ööklubide karistamine ei ole sageli andnud mõistlikku tulemust. Karistusele kas vilistatakse või hiilitakse sellest kõrvale sel teel, et karistatud äriühingu asemele asutatakse uus äriühing, mis jätkab samas asukohas endist õigusvastast tegevust.

Otsepp: Eks see ole üht- ja teistpidi, tõepoolest, korda on selles loos vaja natuke luua. Aga mitte niimoodi, et kõigile ühe puuga ja asju eraldi eri ettevõtete lõikes arutamata. On vastutustundlikke ettevõtjaid, kes hoolivad väga kõigist reeglitest ja ettekirjutustest. Ma leian, et diferentseeritus selles asjas oleks igati mõistlik. Mingisugust ümberorganiseerimist on vaja, aga mitte põhimõttel, et kõigile sama puuga.

Kui linn hakkab alkoholi müügiaegu piirama, siis mis kell peaks alkoholimüük lõppema?

Ennet: Minu vastus on selline, et kõiki meetmeid, mis vähegi alkoholismi, just selle inimkapitali osa mõjutavad, neid tuleks rakendada. Muidugi, me võiksime teha nagu islamimaades, et Allah ja Muhamed, olgu nad kiidetud, ei luba juua. Aga sellist jõudu meil praegu ei ole ning Allah meile appi ei tule. Nii et me peame neid muid asju tegema.

Psüühilisest tervisest kuni kehaliseni – need kahjud on kümneid kordi suuremad kui kasu, mis alkoholimüügist saadakse.

Aga läheme edasi. Kõik teavad, et selleks, et lapsi saada, on vaja seemnerakke ja munarakku. Normaalsel inimesel, kui ta on sporti teinud ja kaine ka olnud, on seemnerakke ühes kuubikus 100 miljonit. Aga kui tegemist on alkohoolikuga, siis alkohoolikul on pooled seemnerakud vigased – kellel kael kõver, kel saba katki, pea ei seisa püsti, kes ei jõua liikudagi. Teiste sõnadega on oht, et alkohooliku järglastel on eelsoodumus üheks või teiseks haiguseks. Tal ei pruugi seda olla, aga oht on suurem kui kainetel. Teise sõnadega – probleem hakkab juba sellelt tasandilt pihta ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Psüühilisest tervisest kuni kehaliseni – need kahjud on kümneid kordi suuremad kui kasu, mis alkoholimüügist saadakse. Ühesõnaga, siin ei maksa aega raisata!

Valge: Tegelikult oleks õigem kehtestada ühesugused üleriigilised piirangud, aga kui riik seda ei ole teinud, siis on Tallinna algatus mõistetav. Näiteks nii, et kauplustes tohib alkoholi müüa esmaspäevast laupäevani 10-20, pühapäeviti 10-16. Restoranides, baarides jne öödel vastu tööpäeva kahe või kolmeni, öödel vastu puhkepäevi kella nelja või viieni. Aga see on näide, tegelikult peaksid eksperdid seda küsimust väga põhjalikult analüüsima, mida, nagu aru saan, Tallinna linnavalitsuse tellimusel ka tehtud on.

Sall: Eelistame lahendust, mille kohaselt Tallinna probleemsetes kohtades piiratakse alkohoolsete jookide müüki kohapeal tarbimiseks tööpäeva eelsel ööl alates keskööst ja puhkepäeva eelsel ööl alates kella kahest. Selliselt tagatakse öiste õigusrikkumiste tuntav vähenemine ja avaliku korra oluline paranemine.

Otsepp: Praktikas on näha, et ega jah pärast kella kuut (hommikul – toim) Tallinna kesklinnas-vanalinnas nii ehk naa midagi ei toimu, üksikud baarid on lahti. Tegelikult oleks õige alkoholimüük kella viiest öösel lõpetada, sealt edasi nagunii ei toimu midagi. Linnapea plaan teha seda kella kolmest on selgelt natuke vara. See põhjustab ilmselt mingisuguseid uusi ja järgmisi probleeme, aga ütleme viieni võiks alkoholi müüa. Sealt edasi põhimõtteliselt ilmselt ei ole kellelgi pretensioone.

Kas eri asutustele võiks olla erinev kellaaeg või kõigile ühtne reegel? Baarid, klubid, kasiinod?

Ennet: Ma leian, et me võiksime viia kogu alkoholimüügi Naissaarele, kes tahab, peab ise paadiga sinna sõitma. Kui ta kaine on, siis saab võib-olla ka tagasi sõita.

Valge: Loogilisem oleks ühtne reegel.

Sall: Vanalinna selts ei poolda erandite tegemist.

Otsepp: Mujal maailmas on niisugust lähenemist proovitud. Nagu ma ka enne ütlesin, siis küsimus on diferentseerimises eri asutuste lõikes ja elus erineva panustamise ja kogu sellesse küsimusse suhtumise lõikes. Ega see halb ei ole. Lõbustusasutustel on turvateenused, üleriiete paigutamise võimalus, suitsetamiseks ette nähtud ruumid – neil on pikem lahtiolekuaeg põhjendatud. See on ka Euroopas täiesti tavaline praktika, et kohad, mis kannavad oma kliendi eest paremini hoolt, on kauem avatud. Peaaegu kõigis suurlinnades praktiseeritakse seda sama põhimõtet, ka et eri piirkondades asuvatele asutustele on eri eeskirjad. Elumajade vahetus läheduses või elumajades asuvatele asutustele on teised reeglid.

Kas piirangud aitavad kuritegevust ja mõõdutundetut joomist vähendada?

Ennet: Meie alkoholitarbimise näitajad on elanikkonna kohta väga-väga kõrged. Kui alkoholi tarbitakse kümme liitrit inimese kohta, siis see on väga kõrge näitaja. See puudutab meid kõiki: peaministrit, ministreid, vallavanemaid, kooliõpetajaid, kõiki kodanikke.

Eriti suur probleem on, et alkohoolikud sõidavad autoga. Väga palju on režiimi rikkumisi puhkepäevadel, vahele jääb 25-30 juhti, aga ega kõik ei jää vahele.

See teema puudutab meid kõiki. Piirangud aitavad rikkumisi vähendada.

Kuna öise alkoholimüügiga kaasneb avaliku korra ja heakorra oluline halvenemine, siis alkohoolsete jookide müügi öine piirang on mõistlik ning proportsionaalne meede.

Sall: Kuna öise alkoholimüügiga kaasneb avaliku korra ja heakorra oluline halvenemine, siis alkohoolsete jookide müügi öine piirang on mõistlik ning proportsionaalne meede. Nii Euroopas kui ka Ameerikas läbi viidud uuringud näitavad, et alkohoolsete jookide öise müügi piiramine parandab oluliselt avalikku korda ja vähendab lähipiirkonna vägivallakuritegevust.

Valge: Kindlasti väheneb. Paljude uuringutega on seda selgelt näidatud. Väheneb just haavatavate sihtgruppide alkoholitarbimine, samuti impulssostud. Pikaajalisem mõju on ka alkoholikultuuri muutus, kuivõrd kellaajalised piirangud eeldavad tarbijalt rohkem oma alkoholitarbimise läbimõtlemist.

Otsepp: Kellaaja muutmist on proovitud siin ja seal. Lõpuks on see lihtsalt dokumentides uus kellaaeg, aga ega see inimeste käitumist ei muuda. Siis minnakse lõbutsema ja meelt lahutama kuhugi mujale, kus ei ole turvateenistust ja võimalust kiirelt päästet appi kutsuda.

Kuidas on võimalik veel alkoholitarvitamist vähendada või on see tarbetu võitlus?

Otsepp: Asi on pigem selles, et inimesed on väga pinges ja stressis ning alkohol aitab lõõgastuda. Me ei pea ju kogu aeg hinge kinni hoidma suurest vaimustusest, mis meil siin toimub. Ma soovitan linnapeal ja abilinnapeadel käia mujal maailmas ringi, silmad lahti, ja vaadata, mis seal toimub. Meil on avalik kord ikka väga hea. Võõrustan tihti külalisi Euroopa suurlinnadest, sageli nad imestavad, et meil on võimalik öösel linnas jala käia – linn on nii turvaline. Saad minna Telliskivist jala kesklinna või vastupidi. Alkoholiturgu reguleeritakse igal pool. Nagu ka igal pool on ettevõtjaid, kes lasevad natuke nurki sirgeks, ei suhtu asjadesse nii vastutustundlikult.

Valge: Piiranguid, mis alkoholitarbimist vähendavad, on kolme liiki: reklaami keelustamine, hinna tõstmine ning kättesaadavuse piiramine. Aga koos nendega peaks käima ennetus. Alkoholikahjud on ühiskonnale ka rahaliselt sedavõrd kõrged, et ennetusse panustada on väga kasulik. Või teistpidi, piirangutega luuakse rahalised võimalused ka ennetuseks.

Otsepp: Väga tähtis on töö noortega: huvitegevused, spordi toetamine. Ma olen ka oma laste kaudu ise noortespordiga kokku puutunud – kui küsida 12-13-aastaselt, kas tahad minna jalkatrenni või niisama väljas passida, siis kõik tahavad minna jalkatrenni. Selline suunamine on igal juhul targem kui kruvide kõvasti kinnikeeramine.

Ennet: Fakt on see, et seal on ju impulsiivne komponent. Nagu mänguril, kui kasiino ette satub – ta teeb pöörde kasiinosse, et küll ma võidan. Teiste sõnadega kaotab kõik. Kui nüüd viia kogu alkohol Tallinnast välja, siis jääb alkohol joomata. Salaviin on muidugi politsei valdkond. Kui alkoholi kätte ei saada, siis jääb joomine ära. Seega tulevad piirangud kasuks.

Kui tekib disharmoonia, siis üks võimalus pingeid maandada on teha metsajooksu, käia trennis ja lahendada sellega üleliigsed pinged.

Kui tekib disharmoonia, siis üks võimalus pingeid maandada on teha metsajooksu, käia trennis ja lahendada sellega üleliigsed pinged. Ma pean iga päev olema aktiivne, mul peab olema tahtejõudu, mul peab olema siht silmade ees, et olen kehaliselt aktiivne – see on üks variant. Teine variant, et teed väikese napsu ja vaatad telekast, kuidas teised sporti teevad, vaatad ja jood õlle ja hiljem jood teise õlle ka veel. Või kui nädala sees ei tehta, siis tehakse nädalavahetusel need õlled.

Et alkoholiga maandamist oleks vähem, peaksid noortel olema head ja tugevad eeskujud. Nagu omal ajal oli Kristjan Palusalu, nüüd on siis Nabi (maadleja Heiki Nabi – toim) ja Erki Nool, muidugi need autoralli poisid ka. Meil peab olema rahvuskangelane – kellest keegi ei saa ette kujutada, et võistlevad ja napsutavad. Kõik need asjad on omavahel nii pikalt ja laialt seotud, et ehk siis need kangelased peavad olema poistele ja tüdrukutele eeskujuks.

Kas toetate alkoholi müügipiiranguid lasteasutuste lähedal?

Ennet: Omal ajal oli Tartus kuulus keelemees Paul Ariste, tema ütles, et esimese pitsi võiks teha siis, kui inimene on 75 aastat vana. Enne seda peab ta kõik etapid kainelt läbi tegema, siis tal on midagi näidata, et on siin elus ka midagi teinud. Nüüd kevadel tulevad Eestis need kokanduse Euroopa meistrivõistlused. Dimitri Demjanov, kes on kuulus kokanduse spetsialist, ütleb kogu aeg, et alkohol on maitseaine. See ei ole jook, vaid on maitseaine. Selleks peabki kaine olema, et aru saada, kust maalt jook on maitseaine ja kust maalt enam ei ole.

Valge: Jah.

Sall: Jah!

Otsepp: Kindlasti! Kui on asula, kus on kolm maja ja üks neist on lasteaed, siis on see ju võimatu, aga muidu toetan küll. Kui lapsed ei näe, et mehed lähevad kell kolm päeval saama alkoholidoosi, on see minu arvates ainult hea!

Kuidas vähendada inimeste sõltuvust meelemürkidest?

Ennet: Et tarbimist üldse vähendada, peaks alustama üleüldistest asjadest. Koolis kasvatame poisid isadeks ja tüdrukud emadeks. Kui sa tahad tubli isa või ema olla, siis sa pead karske olema, ja ka siis, kui sul on lapsed kodus kasvatada, siis lapsevanem peab ka karske olema. Et lapsed ei kogeks vägivaldsust või sõimlemist. Ja kui lapsed on juba suuremad, siis nad peavad karsked olema selleks, et mitte koolist poppi teha, vaid korralikult õppida. Ja kui nad juba tööotsa saavad, siis peavad karsked olema, et kaine peaga tööle minna.

Valge: Vaba aja veetmise võimaluste loomisega, piirangute, ennetuse ja sõltlaste rehabilitatsiooniga, seda kõike läbimõeldud kombinatsioonis.

Otsepp: Vaat see on nüüd küll miljardi dollari küsimus. Kui ettevõtjana toimetada ja maailmas ringi vaadata, siis vähenemist ma küll kusagil ei näe. Lõõgastuse mõttes on meelemürk niisugune lihtne variant. Inimene tarbib ja saab mingisugust leevendust. Me oleme väga liberaalsed ja muudkui legaliseerime kõike, mõtlemata, mis see on, mida me legaliseerime.

Laadimine...Laadimine...