DEBATT: Kuidas taltsutada autojuhte ja noortekampu ning pakkuda üha rohkematele elanikele soodsat kodu?

"Helsingi-Tallinna tunnel põhimõtteliselt kaotaks Tallinna," leiab Isamaa esindaja Mart Luik. Ta arvab ka, et mupole tuleks õigusi juurde anda või see siis üldse kinni panna. Ekskohtunik Helve Särgava (SDE) meelest peaks tegelema just kampade ninameestega. "Peame seisma ka selle eest, et saaks eesti- ja muukeelse kogukonna rohkem kokku liita," lisab ta. Linnapea Taavi Aasa sõnul pakub linn paljudele eluaset: "Anname seni ka politseinikele ametikortereid, et nad tuleks Tallinnasse tööle ja püsiks siin tööl."

Pilt: Ilja Matusihis

DEBATT: Kuidas taltsutada autojuhte ja noortekampu ning pakkuda üha rohkematele elanikele soodsat kodu? (1)

Maarja-Liis Arujärv

"Helsingi-Tallinna tunnel põhimõtteliselt kaotaks Tallinna," leiab Isamaa esindaja Mart Luik. Ta arvab ka, et mupole tuleks õigusi juurde anda või see siis üldse kinni panna. Ekskohtunik Helve Särgava (SDE) meelest peaks tegelema just kampade ninameestega. "Peame seisma ka selle eest, et saaks eesti- ja muukeelse kogukonna rohkem kokku liita," lisab ta. Linnapea Taavi Aasa sõnul pakub linn paljudele eluaset: "Anname seni ka politseinikele ametikortereid, et nad tuleks Tallinnasse tööle ja püsiks siin tööl."

Pealinn kutsus vestlusringi kõigi Tallinna linnavolikogu fraktsioonide esindajad, et rääkida möödunud aastast ja tulevikust. Sõna said volikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Helle Särgava, erakonna Isamaa fraktsiooni liige Mart Luik ja linnapea Taavi Aas Keskerakonnast. Reformierakonna fraktsiooni esindajad, sealhulgas Ülle Rajasalu, ei leidnud aega intervjuule tulla.


 Tallinn kasvab ja on tulevikus ilmselt poole miljoni elanikuga linn. Milliseid probleeme ja väljakutseid see võib tekitada?


Helve Särgava (HS): Kui linn kasvab, näitab see, et inimestel on seal hea elada. Midagi pole teha, paljudest maakohtadest läheb rahvas ära. Järelikult peavad kõik vaatama, et mis siis on Tallinnas parem, et siia tullakse. Kui inimesi tuleb juurde, lisandub paratamatult ka sotsiaalprobleeme. Meil tuleb hoolitseda näiteks selle eest, et jätkuks lasteaia- ja koolikohti.


Taavi Aas (TA): Tallinn on tõesti kasvanud. Kui 2005. elas siin alla 400 000 inimese, siis nüüdseks on rahvaarv tõusnud üle 453 000. Igal aastal lisandub 4000-5000 inimest. Sellise tempo jätkudes võiks juba 13 aasta pärast olla Tallinnas 500 000 elanikku.


Kas linna tullakse elama hea elukeskkonna või riigi tegematajätmiste tõttu? Kas liiga suureks kasvamises on ka ohte?


TA: Ühelt poolt on Tallinnas iive positiivne. Teisalt, kui varem oli elanikkonnast alla poole maksumaksjaid, siis praegu kasvab juurdetulijate hulgas maksumaksjate osakaal. See tähendab, et Tallinnas on töökohad, mis tõmbavad. Elama tullakse enam mitte linna piiri taha, nagu 10-12 aastat tagasi, vaid Tallinna. Inimesi tõmbab Tallinna infrastruktuur – see, et siin on kõik olemas, samuti eri toetused. Pered valivad elamiseks koha, kus on võimalik panna laps lasteaeda või kooli.


Paljud inimesed tulevad Tallinnasse töö pärast elama Ida-Virumaalt ja Lõuna-Eestist. Peamiselt kaubandusse tööle tulevatel  naistel pole tavaliselt autot ja loomulikult on neile ka tasuta ühistransport argument, miks hakata tallinlaseks.


Mart Luik (ML): Praegu ei ole seda kasvu vaja karta. Ma ei usu, et linn probleemidega hakkama ei saaks. Tallinn kasvab igal aastal Põlva linna jagu, juurdetulijad on enamasti noored lastega pered. Kuna Tallinnas on palgad muu Eestiga võrreldes kõrgemad, on need inimesed linnale maksumaksjatena väärtuslikud. Loomulikult tuleb mõelda, kas tulijatele on olemas kooli- ja lasteaiakohad ja kas ühistransport on hästi korraldatud.


Me ei tegutse mõnikord piisavalt kiiresti. Tean väga hästi Haabersti mereäärseid piirkondi, kiiresti kasvavaid Tiskre, Kakumäe, Vissmeistri ja Pikaliiva asumeid. Seal avati pärast pikki aastaid taas üks lasteaed, mis sai juba enne puupüsti täis, kui hakati linti lõikama. Ka Kalamaja piirkonnas on ju üks kraana teise otsa.


Pirita on markantne näide, seal on elanike arv kümne aastaga 80% kasvanud.


TA: Pirita puhul peab arvestama, et see hakkab vaikselt täis saama. Jah, sinna veel saab ehitada, kuid mitte enam suuri korterelamuid. Linna popid piirkonnad muutuvad umbes iga 4-5 aasta tagant. Põhja-Tallinn on kasvamas, sest just uue näo saamist alustanud Kopli liinid muudavad väga palju linnaosa imidžit. Vajadus lasteaiakohtade järele hakkab tasapisi vähenema ning teatud piirkondades võib neid kohti luua juurde moodulitest rühmatubade abil. Kiiresti arenev piirkond on praegu Lasnamäe.


Möödunud aastast meenub Kanutiaia intsidendi valguses nn  noortekampade probleem. Volikogu esimees Mihhail Kõlvart on käinud välja mõtte pakkuda noortele koolides ka tasuta trenne. Mis üldse aitaks?


HS: Jah, praegu on paljud huvikoolid ja ringid tasulised. Sport on üks tegevusliine, mis pakub noortele pinget, eriti kui seda saaks teha tasuta. Aga see on olnud juba kümneid aastaid nii, et noored kogunevad parkidesse ja kuskile nurgatagustesse. Kui pargis liigub rohkem riigipolitseinikke ja munitsipaalpolitseinikke, siis olukord kohe lahjeneb.


Alati on olemas initsiaatorid, kes grupi üles ässitavad. Eks Kanutiaias oli samamoodi, teatud grupid hakkasid seal kogunema ja me ei võtnud alguses olukorda tõsiselt. Sellised asjad üleöö ei juhtu. Kui nad on koolis käivad noored, on neid palju lihtsam ohjata. Paraku on meil statistika järgi palju noori, kes ei tegele millegagi. Mäletan, et hallidel aegadel olid alaealiste asjade komisjonid. Tean, et praegu palkas linn juurde lastekaitse töötajaid, et tegelda noortega, kes midagi ei tee.


TA: Siin on päris mitu asja koos. Eks me kõik oleme noored olnud ja ju me ka ise kuskil kogunesime. Muutnud on aga see, et meie ajal polnud sotsiaalmeediat. Tänapäeval saab teha kogunemisest pildi ja selle kuhugi üles riputada. Arvan, et julmust oli ka varem, kuid nüüd jõuab see hästi kiiresti avalikkuseni. Teisalt, kui linn palkas turvamehed, läks seltskond üsna kiiresti laiali. Kui seal kogunenud noored said aru, et suitsetada ei saa, kakelda pole võimalik ja kaklemine lõpeb üldse kehvasti, taipasid nad ka, et seal pole enam mõtet niisama molutada.


ML: Ma olen ise tavaline Mustamäe poiss ja mäletan hästi oma aja maadejagamisi. Seepärast ma ei usu kakskeelsesse kooli. Ma mäletan, millised olid tol ajal rahvustevahelised suhted, need läksid teinekord ikka väga käest ära. Me rääkisime siin turvameestest, samas mupole tuleks anda volitusi juurde või panna see üldse kinni. Neil pole mõtet tegelda vaid bussijänestega, keda meil peaaegu enam pole.
Ma ei ole eriti tasuta asjade usku, eks inimesed peavad ise ka natukene pingutama. Samas peaksid olema noortele taskukohased trennid ja ringid kättesaadavad. On oluline, et trenn ei asuks mitte teises linna otsas, vaid lähedal ja oleks taskukohane.


HS: Ma ise elasin pärast Tartust Tallinnasse tulekut päris hulk aastaid Koplis, ka neilsamadel liinidel. Seal on ju võrratult ilus park, aga teatud perioodil ei tahtnud ma kuidagimoodi juba õhtul kella viie ajal läbi pargi minna. Aga kui politsei korjas ära pargis tegutsenud kamba kolm juhti, muutus kõik kohe turvalisemaks.


ML: Üks on see kambajuhi teema, aga teine on nn katkise akna fenomen, mis tähendab, et kõik aknad peavad kinni olema, olgu või lauad ees. Katkine aken lihtsalt sünnitab järgmisi katkiseid aknaid. Inimloomus on selline, midagi ei ole teha.


TA: Ja siin on muidugi parkide puhul see, et tänapäeval tahetakse, et pargid oleksid üsna looduslikud. Aga selleks, et ära hoida jõukude kogunemist, peaks park ikkagi läbi paistma, seal ei tohiks olla pimedaid nurgataguseid.


Tallinn on ehitanud maju arstidele ja õpetajatele ning plaanib uuest aastast aidata eluaseme hankimisel ka koduvägivalla ohvreid. Kuidas aidata noori eluasemega, et pered saaksid kasvada? Helsingi, Stockholm, Viin ja teised linnad ju ehitavad.


HS: Me teame ka praegu, et linn pakub õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja pikale nimekirjale teistele inimestele toetust. Üürnikud on mitmes kategoorias. Üks maksab 1,60 eurot  ruutmeetri eest, teine 1,92, ja linn paneb sinna oma osa juurde. Praegu juba linn toetab täiesti korralikult oma elanikke. Kui võtta kaks õpetajat, kellest üks elab üürikorteris ja teine oma korteris, siis võib tunduda, et tõepoolest, oma korteris elavat inimest ei aita keegi. Samas võivad üürikorteris elaval noorel inimesel olla veel majanduslikud raskused, millest linn teda välja aitab.


TA: Arstide majad ehitasime just sellepärast, et meile tuleksid meedikud tööle. Õpetajate majaga on sama lugu, et meile tuleksid noored õpetajad. Seal on väikesed korterid. Arvan, et ega noor õpetaja ei taha sellises korteris väga kaua elada. Pigem on see koht, kust eluga pihta hakata, et siis juba edasi liikuda. Me anname seni ka politseinikele ametikortereid, et nad tuleks Tallinnasse tööle ja püsiks siin tööl.
Üürimajade ehitamine linna poolt on üks asi, ent ma tegelikult pooldan nn toetatud laenamise ideed, mida oleks tahtnud ellu viia ka ühistupanga kaudu. Näiteks ühe maja ehitamine läheb maksma umbes 8 miljonit, seal on umbes 80 korterit. Aga kui linn toetaks või garanteeriks 8 miljoni euro eest näiteks inimeste eluaseme esimest sissemakset, siis saaksime toetada oi kui paljusid. Meedikud, õpetajad või kultuuritöötajad on väga oma erialale pühendunud ja teevad seda tööd pea eluaeg. Neil on pikalt garanteeritud sissetulek ja nad on väga kohusetundlikud. Just nii võiksime rohkemaid inimesi aidata.


ML: Vaba turgu me ohjeldada ei saa. Sellega oleks meil linnana oht hoopis lõkkesse bensiini juurde valada. Kui riik liiga palju ehitab, kütab see nõudluse üles, ja see on probleem Eesti majandusele. Helsingi ja Stockholmi elanikud ei ole nõukogude ajast pärit ja seal on suhtumine juba teine. Meil oli endale kuuluv korter vaid unistus, seega kõik tahavad tingimata omanikud olla. Põhjamaades aga noored ei tõtta tingimata end laenuga  pärisorjaks muutma. Nad tahavad ilmas ringi sõita ja üürivad endale mingiks ajaks elamispinna. Aasta pärast kolivad aga hoopis teise linna või riiki.


Meil valitseb paradoksaalne olukord, kus kinnisvaraturul ei ole buumi, kuid metsik buum valitseb ehitusturul. Praegu ehitatakse palju ja see ajab ehitushinnad kõvasti üles. Seda ka juba olemasolevate hoonete puhul.


Tegelikult käib mäng kogu riigis, ja Tallinn on selles osas veduriks – ikka selle nimel, et meie inimesed tuleksid Soomest tagasi. Vahe ei ole enam väga suur. Soomes mõnes maakohas on netopalk 2000 eurot. Kui ta saaks siin 1500 eurot kätte, siis selle 500 euro eest saaks juba midagi leida. Inimesed tahavad üldiselt kodus olla, mitte mööda ilma ringi tuuseldada.


Kuna Soome liitub Rail Balticuga, siis võib ka Tallinna-Helsingi tunnel saada tulevikus reaalsuseks. Mis mõju see Tallinnale avaldab?


ML: Tunnel põhimõtteliselt kaotaks Tallinna. Tekiks uus linn, täiesti uue identiteediga. Maailmas on selliseid kaksiklinnu päris mitmeid. Mina vaataks sellele väga positiivselt. Kopenhaageni ja Malmö vaheline sild on hea positiivne näide, kus inimesed käivad risti-rästi tööl, meelt lahutamas ja ostmas. See loob eraldi dünaamika, piltlikult öeldes üks pluss üks tähendab rohkem kui kaks. Ja kui Rail Baltic ka sinna otsa panna, siis tuleb Riiagi meile pooleteise tunni lähedusse, mis omakorda soodustab Eesti ja Läti lähenemist.


TA: Rail Balticust räägitakse peamiselt, et no kes see sõidab Berliini rongiga. Aga ei räägita, et see on tõesti eelduseks Helsingi tunnelile ja loob väga head sidemed Riiaga. Kindlasti paneb see ka Pärnu elama, sest Pärnu randa sõitmine on ju siis, nagu praegu sõidaks kesklinnast Piritale. Lisaks, terve maailm liigub selles suunas, et vähendada autoliiklust, eriti diiselautode liiklust. Saksamaa on kiirteedel väga hädas suurte rekadega, nende liikumist hakatakse piirama. Kui meil ei ole head raudteeühendust Euroopaga, siis me kaotame konkurentsis. Mis me siis teeme, kui autoga enam sõita ei saa ja rongi ka ei ole? Mõtleme ikka, kuhu maailm suundub ja mis alustel Eesti majandus üldse saaks areneda.


HS: Mul on vahel lausa kahju, et kui me mõtiskleme suurelt ja perspektiivselt, siis keegi hakkab sellele kohe emotsionaalselt vastu. Tulekski mõelda ja arutleda, kas sellest on meile kasu või ei ole, kuid emotsioonideta. Kui me võtame arvesse majanduse ja kogu heaolu, siis kahtlemata on Rail Baltic ja tunnel vajalikud ehitised, mis üksteist täiendavad. Ja Eestis on praegu Pärnu poole sõites nii, et ühest veoautost pääseme vaevalt mööda, kui juba kaks tükki tuleb vastu. See sisuliselt juba pärsib liiklust.


Nimetage palun möödunud aastast kolm Tallinnaga seotud õnnestumist.


HS: Et tramm sõidab lennujaama. See pole oluline vaid turistidele, vaid on kingitus kogu Eestile. Lähitulevikus soovivad ilmselt ka Tallinna naabervallad, et tramm hakkaks nendegi keskustesse sõitma. Väga palju kriitikat on põhjustanud Reidi tee. Ma olen ise väga looduslembene inimene, kuid linnas peab olema ka mugav sõita. Loodushoiuga peab piiri pidama. Õnnestumine on ka Haabersti ristmik, mis ummikuid kõvasti taltsutab.


Kindlasti soovime, et inimestest veelgi rohkem hoolitaks. Peaksime seisma selle eest, et eesti- ja muukeelne kogukond tunneksid end rohkem ühtselt linnaelanikena. Olen kuulnud palju ütlemist, et üks või teine erakond tuli võimule mingite teiste häältega. Vabandage väga, Tallinnas tulid kõik võimule Tallinnas elavate inimeste häältega. Sellise mentaliteedi kaotamisega on veel üksjagu tööd.


TA: No objektidest juba tegelikult räägiti – need on Haabersti ristmik, Reidi tee. Mina pean ka Gonsiori tänavat õnnestumiseks, sest eesmärk panna ühistransport vabalt liikuma sai seal täidetud. Jah, me peame vaatlema, kuidas toimib liiklus Türnpu tänaval, seal tekivad takistused, kui Gonsiori kaudu alates kella 12 enam linna ei saa.


Oleme leppinud kokku juba ka Tallinna väikese ringtee rahastamise. See projekt on hakanud liikuma, mis on suur eeldus, et see asi kunagi päriselt ka valmis tehakse.


ML: Loomulikult on üks õnnestumisi Haabersti ristmik. Korda tehtud Balti jaama turu avamine on küll juba kaugem minevik, kuid see pani kogu ümbruses teistmoodi elu käima.


Lisaks on mulle silma hakanud, et pargid näevad väga kenad välja, käin neis jooksmas.


Millised on pealinna kolm suurimat muret või ebaõnnestumist möödunud aastal?


TA: Esiteks korruptsioon. Me enda korruptsioonikomisjon on tegevust lõpetamas, usun, et sealt tuleb tulevikuks häid suuniseid.
Kas kusagilt on võimalik korruptsiooni 100% välja juurida? Selle poole peaks püüdlema, samas on korruptsiooniga nagu muugi kuritegevusega – päris lahti sellest ei saa. Seda saab küll vähendada miinimumini.


Meele teevad ka mõruks vaidlused peatänava ümber. Jah, me oleme öelnud, et teeme selle ära.


Vaidlusteta pole möödunud ühtki tee-ehitust. Samas on hea, kui need vaidlused toimuvad enne ehitust, nagu oli ka Reidi teega. Haabersti ristmikuga nii hästi ei läinud, seal tekkis võitlus siis, kui ehitus juba käis. Meele teeb väga mõruks ka ehitushindade kasv.


ML: Kõige suurem ebaõnnestumine oli see, et Keskerakonnal õnnestus üksinda linnavalitsus kokku panna.


TA: Meid on koalitsioonis kaks. Miks te rohelistele liiga teete?


ML: Ainuvõim on probleem, sest koalitsioonivalitsused kutsuvad iseennast korrale. Kui juhtimine sõltub nii koalitsioonist kui ka opositsioonist, on juhtimine kvaliteetsem. Keskerakonnal ei ole praegu sellist sundust. Keskerakond teab, et ta surub oma tahtmise parteilise distsipliiniga ikka läbi. Haamer koputab, seisku me  opositsioonis või käte peal, ja see ei ole hea.


Kas keegi teist sooviks tasuta ühistransporti kaotada?


ML: See ei ole ju tasuta. Linn on selle kinni maksnud maksumaksja rahaga. Samas see motiveerib osa inimesi end Tallinna sisse kirjutama. See on tegelikult aga maksuraha, arvutuste kohaselt on inimene selle transpordi enda jaoks juba välja ostnud.


Kui vaadata elanike arvu kasvu ja sõite ühistranspordis, siis tasuta transport pole pannud inimesi autost loobuma. Algne idee oli ju väiksem autokasutus, mitte maksumaksjate kõikjalt riigist siia kogumine. Eesti huvidest lähtuvalt ei taha me moodustada Tallinna linnriiki. Kui Paide või Valga inimestest tühjaks jookseb, siis see Eesti seisukohast nii hea lahendus pole.


TA: Jah, paljud väidavad, et ühistranspordiga sõitmiste arv langeb, kuid tegelikult mingit langust ei ole. Uuring tõi probleemina välja ühistranspordi liikumise kiiruse. Ega siin muud rohtu ei ole kui uute ühistranspordi radade loomine, et ühistransport liiguks muust liiklusest sõltumata.


Kuna väga paljud töökohad on tekkinud linna piiri taha, siis üha rohkem hakkab probleemiks kujunema, et on eraldi ühistransport Tallinnas ja Harjumaal. Tallinna ühistransport peaks sõitma linnapiirist umbes viie kilomeetri kaugusele, sest seal on töökohad.


Kas inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks on vaja teha koostööd Tallinna naabervaldadega?


Ühelt poolt on meil häid näiteid, kus me teeme koostööd. Selline vald on näiteks Viimsi. Teisalt muudab liinide pikenemine ühistranspordi kallimaks. Me peame suurendama sõidukite arvu, et graafik jääks sama tihedaks. Seda naaberomavalitsused enam eriti arvestada ei taha.
Pikemas perspektiivis peavad Tallinn ja Harjumaa olema üks süsteem, nii saaksime tõesti inimesed, kes liiguvad Tallinnast välja ja tagasi, autodest välja. Iga päev veab inimesi Tallinnasse tööle 50 000 autot ja siit veab inimesi mujale tööle 10-15 000 autot.


ML: Minu piirkonnas on üks selline näide Harku vald. Seal on Tabasalu, Tiskre jt asumid, mis omavahel suhtlevad tihedalt mõlemat pidi. Lapsed käivad Tabasalus koolis, samas tahaksid nad ka mäest alla Õismäele või kesklinna saada. Linna piir on seal elukorralduslikult jalgu jäänud. Sellest tuleb siis kokkulepetega üle astuda.


TA: Lähiajal hakkavad elukorraldust muutma riigigümnaasiumid meie naabrite juures. Osa vanemaid tahab viia oma lapse kooli just linnast väljapoole. Samas päris täpselt ei teata, kus need riigigümnaasiumid asuma hakkavad.


HS: Tasuta ühistransport on minu nägemuses küll väga positiivne. Bussidel võiks tõesti olla kogu liini ulatuses oma rajad, et bussid ei peaks ummikus seisma. Praegu on vaid väiksed teejupid, kus bussid saavad oma rajal sõita.


ML: Kui rääkida veel keskkonnasõbralikust liikumisest, siis rattatransport on Tallinnas suhteliselt lapsekingades, kui võrrelda isegi sarnase kliimaga linnadega. Jah, Kopenhaagenis sajab vähem lund, aga Helsingis sama palju kui meil.


Rattateed ei läbi Tallinna, ühel hetkel saavad need lihtsalt otsa. Ma vaatan suure kaastundega rattureid, kes sõidavad ka neil sõidutee serva maha joonistatud rattaradadel. Need on väga julged inimesed, kes sinna rajale lähevad, sest olukord on eluohtlik.


Mida soovite uuelt aastalt?


HS: Kõigepealt oleks hea, kui volikogu lahendaks kõik kerkinud probleemid nagu üks mees. Me esindame seal kõik tallinlasi. Ei tohiks läheneda asjale nii, et meie oleme üks pool, teie olete teine pool. Olgem kõik üks pool. Soovin kõigile, et meie eluolu paraneks veelgi, et me tunneksime rõõmu oma lastest ja lastelastest.


ML: Meie elu läheb Tallinnas ju suhteliselt hästi. Soovin, et kiire majanduskasv ja heaolu kasv laieneks võimalikult paljudele tallinlastele. Hoiame pöialt, et meil kõigepealt valitseks rahu, ei saa ära unustada, et meil on selline naaber, nagu ta on…  Ja et 2019. aastal ei peaks lugema ühestki suurest korruptsioonijuhtumist ajakirjanduse vahendusel. Sest neid ei ole avastatud.   


TA: Ütleme siis nii, et kui neid on, siis need oleksid avastatud. Jõuluajaks soovin jõulurahu ja aega. Nii nagu rääkis advendiküünla süütamisel Tallinna praost Jaan Tammsalu, et kõige olulisem on leida aega oma lähedastele. Võib-olla ka aega iseendale, et mõni asi selgeks mõelda. Loomulikult ilusat uut aastat, ja Tallinnale soovin, et linn jätkuvalt kasvaks. Sest kui linn kasvab, siis on ka Tallinnal suuremad võimalused.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...